Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena lumised vaibad on maas.
Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,
täheoksi ja latva, kus helendas kuu.
Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.
Kuigi pole väike enam
oleks siiski väga kena
näha kallist jõulumeest
kellel valge habe ees.
Teeksin talle mitu kniksu
annaks nina peale nipsu
kingikoti rebiks käest
ja jooksu paneks kõigest väest.
Kusagil kaugel, kus keegi ei näe,
kusagil kaugel, kus metsad ja mäed,
elab üks taat, kes tunneb ka sind,
tunneb mu õde, mu venda ja mind.
Kõnnib ta kepiga, see pole ime,
teed on ju libedad, õues on pime.
Tuleb, kui taevas on tähed ja kuu
ja kodudes säravad jõulupuud.
Sõber ta mulle, sõber ta sulle,
rõõmu valmistab kõigile tulles.
Löön talle patsi, loen salmi ta ees,
see sõbralik mees on ju Jõulumees
Tähed ülal,lumi all...
Aisakella kuminal
jookseb põhjapõder kärmas.
jõulutaadil habe härmas.
Siiski on tal rõõmus meel:
taat on meie juurde teel!
Talle meeldib kotti kanda,
meeldib kingitusi anda,
heade vastu olla hea.
Kuidas meeles peab ta pea
iga tubli lapse nime-
see on,sõbrad tõesti ime!
Jõuluvanale teen kingi,
annan talle suitsusingi
jäägu terveks tema põdrad,
loomad on ju meie sõbrad.
Kes seal ukse taga kopsib,
jalgu lumest puhtaks ropsib?
Tahab tulla meie tuppa -
arvab vist et vana tuttav?
Emme julgelt ukse avab
näol tal naeratus on kaval -
tuppa astus võõras mees
habe ajamata ees
pikk ja valge, ninal prillid
peitmas kulmude all silmi,
mantel punane on maani
kaasas kotitäis tal kraami.
Hakkas minult salmi nõudma
pidi teise kohta jõudma,
kohmitses siis koti sees -
ütles, olen tubli mees!
Kust ta teab? Vist tõesti tuttav?
ma ei küsi, sest ta ruttab.
Tuttavad tal saapapaelad -
vist on isalt saapaid laenand...
Ootan kuni issi tuleb
räägin talle oma murest.
Loodan enne magamist
saab issi saapad tagasi.
Emmel jõulurõõmu vähe,
hanepraad ei alla lähe.
Tundis, et on miskit mäda,
vist on kallal kõhuhäda.
Kaua ikka kempsus tammud,
tohtri juurde seadis sammud.
Et saaks kiirelt hädaabi,
pille või siis küünlaravi.
Perearst, kes purjutas,
talle välja kirjutas -
selleks, et saaks korda kaki,
säraküünlaid terve paki.
Emme kodus ravis kõhtu
terve pika jõuluõhtu.
Rõõmu nii, et sure ära -
taguotsas küünlasära!
Üks päkapikk jõulumaal pakke luges
ning ühte pakki siis sisse puges.
Ei saanud ta sealt enam välja
ja see tegi talle nalja.
Päev möödus ning jõulutaat teele asus,
sest laste juurde tal minna tasus.
Kuid päkapikk proovis ja proovis,
sest pakist välja saada ta soovis.
Ja lõpuks me päkapikk oligi väljas,
suute kingikoti seljas.
Jõulutaadile kummarduse teeme maani,
et ei kingikotti vedama peaks tagasi saani.
Vitsakimbuga meil tuba tuleks ehtida,
et liialt ta sellega saaks vehkida.
Kui siis taat veel hästi end üleval peab,
välja visates soovime talle vaid head.
Sellest hetkest tal aasta jääb jännata,
et uue kotiga meie juurde rännata
Jõulu vana pikk ja lai,
talle meeldib juustusai.
Istub nurgas naerab valjult,
kinke kotis on tal palju.
Küll on kuri meie Muri
võõraid tuppa ta ei lase
esikus just ukse taga
on tal pehme ase.
Jõuluvana koputab
mida teeb nüüd Muri
Muri saba liputab
pole üldse kuri.
Rõõmsalt talle vastu ruttab
nagu oleks vana tuttav.
Üks aasta vaikselt ukse suleb.
Ta puudutustest (ukse)link veel soe –
ta järel kohe teine tuleb
ning eelnev talle midagi ei loe …
Käes on jälle jõulukuu
, linnas särab kuusepuu.
Jõulurahu, küünlasära,
kingitus läks meelest ära.
Tahaks linna sõita reega,
kus siis sõidan palja teega.
rooli viskan sõbra klemmi,
hoovist võtan papsi bemmi.
jõuan linna, kaubamajja,
ostan vorsti, veidi saia.
kingitusi kuhjas poes,
ringi käia on siin soe.
isale ma ostan vöö,
seda nõuab tema töö.
ema mult saab uue lõhna,
et ilus oleks jõulu õhta.
väike õde see on pai,
talle kõlbab suhkrusai.
olen kodupoole teel,
mõned toimingud on veel.
aga kallim, see läks meelest,
asun jälle linna teele.
Talle ostan kaelakee,
kimbu lilli, lõhnavee.
nüüd siis kõik on kinke saanud.
ise olen ilma jäänud.
tuiksan mööda teed nüüd koju
, uksel ootab kiisupoju.
talle verivorsti annan
ja siis süles tuppa kannan.
ongi jõuluõhtu käes,
jõulud käimas täies väes.
kuulen uksel kop-kop-kop,
ukse taga jõulu sokk.
sisse astub jõuluvana,
nõnda jõulud täies hoos
käimas selles jõululoos
Vana aasta sammub ajalukku,
keerab enda järelukse lukku.
Kõikhalb see talle anna kaasa,
vaid head sa oota uuelt aastalt!
Väike päkapikk,
sammub tip-tip-tip.
Suundub otse sussi juurde,
kuid Mari kohe teda kuuleb.
Päkapikk hirmsalt ehmatab,
Mari talle lehvitab.
Nii saidki nad,
sõpradeks headeks.
Enne jõule Ülemusele - "Miks mind pole tööl."
Seda enne jõule tean,
Nii advendi paiku juba,
Palju sahmerdama pean
Et kaunistatud saaks mu tuba:
Kuuserootsu koju toon
Ehin, kaunistan seal seda;
Kui päkapiku kätte saan
Siis sakutama pean ka teda:
"Kes ütles, et pead käima siin
just minu lapse akna peal
kas ka järgmine kord kui nänni viin,
arsti juures käima pean?
Just sinu pärast, pärdik, rott,
mul katki kolme sõrme luu
sest laps küll magab nagu kott
kuid siiski kinni püüaks su,
ja sobivaimast parim nõks
tundub talle hiirelõks."
Tööd tegema nüüd ma ei pea
Nii umbes kuu või teisegi,
Sest kipsis käsi ju ei saa,
Mis siis et abiks arvuti.
Kaugel laanelagendikul, seal,kus külmund ojake.
unetuna härmakuues ootab kuusepojake.
Hommikul ta vanem õde viidi ära laial reel...
öö on lähedal, kuid teda tagasi ei ole veel.
"Kibuvitsa-vanaema, tead sa, mis sai sõsarast?"
Eideke vaid ohkab unes ega kuule kuuselast...
kellelt ometi küll küsiks-keegi pole üleval.
rohukõrred, lillenupud ammu lumeteki all.
Virgub tuul ja sajab, helbeid tantsuringis keerutab.
Üks neist liugleb kuuse latva, talle tasa leelutab: "Ei su õde enam ole
Lihtne metsakuuseke..
ta kui murueide tütar, seljas särav kuueke.
Käes tal küünlad värvilised, kannab hõbetähte peas...
nagu muinasjutus elab suures saalis, laste seas.
Maga, maga, väikeveli,
küllap suureks kasvad kord.
Seni külmataat sind ehib
kaunis on ta härmakard..."
Laulis lumehelves une kuusepoja laugele
Laenas tiivad tuulesõbralt, lendas jälle kaugele...
Olen varsti sama pikk
kui näärimees,
olgugi et mul ei ole
habet ees.
Kinke tahan ikka saada
näärimehe käest,
juba unistan ma kingist -
kõrgest suusamäest!
Kui ta selle kingi
teeb mul nääriks valmis,
siis loen talle ette
pika näärisalmi.
Ilma oma emmeta
salmi öeldud ma ei saa.
Seni, kui ta seda loeb
olen mina talle toeks.
Jõuluõhtu
On õhtu ja küünlad põlevad,
kuusel ehted säramas
ja täis õnne laste silmad.
Õhus tunda ootusärevust.
Käes aasta ainus päev,
kus rõõmu jagub kõigile.
See on õnnistatud aeg
ja armas väiksest suurele.
Just ahjust tulnud kakuke
ja laual valmis verivorstike
ning laste tehtud piparkook
on tuppa loonud erilise õhu.
Ema kappi pani põlle
ning laud on kaunilt kaetud.
Kõigil harras ärevus,
et pole kohal jõulumeest.
Lapsed vaikselt omi salme
on ümber ema kordamas.
Nad ikka jälle küsivad,
miks issi õues nõnda kaua.
Siis kosta valju kopsimist
ja unub issi puudumine.
Näe, seal ongi jõulumees
suure raske kotiga.
Nüüd lapsed harda värinaga
omi laule, salme esitavad.
Oh, kuis sealt kotist jagus
salle, kindaid, nukke, autosid.
On rõõmusagin nii suur,
et vaevu tähelegi pandi,
kui lahkus jõulumees
ja mil isa tuppa tuli.
Küll siis talle muljetati
ja kärarikkalt kaasa tunti,
et juba läinud jõulumees,
keda issi nii ei näinudki.
Ema issit õrnalt kallistab
ja miskit kõrva sosistab.
Siis ta kõiki lauda kamandab,
et muidu vorstid jahtuvad.
15.detsember 2004.a.
Jõuluvana tore mees,
istub rõõmsalt saani sees,
võtab suuna taevasse ,et saaks külla tulla sinule.
Jõulusoove ootab ta,et saaks neid ka jagada.
Jõulumees ta mõtleb kaua kuni kohale tal jõuab,
et sa soovid kõike head,teistele ja Talle ka.
Väljas pisi tihane
näib ta täitsa vihane,,,
pole pandud talle pekki
ega mingit väikest mekki.
Eriti Eestiteemaline (Ott Arder):
Jäi auto alla pisikene Külli,
ta on nüüd palatis, me toome talle lilli.
See onu, kes ta alla ajas,
on omakorda vangimajas...
Kommentaar Jüri Homenja laulust -
...kui see oleks vaid niiiiiiiii...
Jõulud,need on kena aeg,
jõuluvana armas naer,
päkapikud teevad tööd,
lapsed ootamas on reed,
tähesära paistmas taevast,
jõulutaadi ree on vaevas,
pered saavad jõulurahu,
jõulutaadi kannad valus,
laulab noor ja laulab vana,
kinke jagab jõuluvana,
päkapikud saavad puhkust,
jõulumeest on näha õhust,
lehvitamas pered talle,
ootamas uut aastat jälle.
Jõulumees on ukse ees,
emal potis roog kees,
jõuluvana lasti sisse,
et tal oleks iste,
kus ta pakke jagaks,
ja mina talle laulaks,
oma toredast emast:
Mul on tore ema,
sest tube kraamib ta,
ja nõusid peseb ka,
sööki ta teeb head,
mis maitseb kui kommimaa,
talle teen ma kalli,
sest ta kinkis mulle palli.
Jõuluvana pärast laulu,
annab mulle väikse kauna,
mille sees on raamat ,,Paula´´.
Jõuluvana tänan mina,
sest ta on tore punanina.