WEB | CO | PICTURE | WEATHER | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

kaasaegsed jõulud!!

Polnudki nii ammu see kui jõuluajast meile
esimesi teateid päkapikud metsast tõid.
Kommiladugi vaid täitus ainult tänu neile,
hommikust-siis õhtuni sa sõid.. ja sõid.. ja sõid..

Nüüd on ajad muutunud emad-isad hoopis südaöösel vargsi susse -sokke täidavad.
Kingisoove netti pannes errorit vaid loopis
messi kaudu hoopis peaks asju ajama.

Lapsedki nüüd moodsaks muutund,teised on ka salmid.
Püha ööd ja jänkujõule keegi neist ei tea.
Piparkoogid verivorstid mikroahjus valmis
hoti-msn-reiti kiikama veel peaks.

Üldse veel ei ole selged jõuluõhtu plaanid??
Sõbra poole jõulutümpsu kuulama ehk läheks??
Või äkki võtaks kuurist isa mootorsaani,ralliks ringi,jõulumees siis küllap alles näeks!!


Hinne: 7.1/10 (7 hinnet )

Timea-Helen (11.12.2009)

kas teate, kui tore soov on kuul ka kuu
tahab särada jõulupuul, ta süda õõl kuusepuu
latva läheb ja okstele riputab taevatähed.
kas pole, siis ilus see jõulepuu mida ehivad
tuhanded tähed ja kuu


Hinne: 7.3/10 (10 hinnet )

kaily-liis proom (10.12.2009)

kas teate, kui tore soov on kuul ka kuu
tahab särada jõulupuul, ta süda õõl kuusepuu
latva läheb ja okstele riputab taevatähed.
kas pole, siis ilus see jõulepuu mida ehivad
tuhanded tähed ja kuu


Hinne: 6.8/10 (12 hinnet )

kaily-liis proom (10.12.2009)

JÕULUTAADILE AVA KÕIK UKSED,
PÄKAPIKUL TEE LAHTI AKEN,
ET TA SU SUSSISSE SAAKS
PEITA SALAJA PAKKE !

JÕULUIMEDEL HING LÖÖ VALLA,
SÜDA TEE HÄRDAMAKS.
POLE JÕULUTAAT NÕRKADE VALLAST,
SEDA TEAB IGA LAPS !


Hinne: 5.8/10 (10 hinnet )

Helika Kaasik (11.12.2009)

JÕULUÕHTU VAIKSES RAHUS
JÕULULAULE LAULAB MAA,
SÄDELEVAS LUMESAJUS
SUMAB LÕBUS JÕULUTAAT !
KAUNILT SÄRAMAS ON PÄIKE,
KÄES ON KALLIS JÕULUPÄEV,
SÜDA KÕIGIL ÜLIRIKAS
SEE ON ÕNNISTUSTE AEG !


Hinne: 6.8/10 (12 hinnet )

Helika Kaasik (11.12.2009)

KALLID SÕNAD MEIL ON ANTUD
LASTELE SIIN EMA SUUST,
ELUPÕHJAKS ON NAD PANDUD,
NAD KUI HINGE ÕNNISTUS.

EMA SUU NEIL IGA SÕNA
SÜDAMESSE KIRJUTAB,
AITAB NEID, ET IGAL AJAL
SELGESTI NAD ARU SAAKS.

HARIB LASTE SÜDANT ISE
VILJAKANDVAKS PÕLLUMAAKS,
SÕNASEEMET KÜLVAB SISSE,
ET TA VILJA KASVATAKS.

NAD ON KUI PÄIKE, KILP JA ILU,
EMA SÕNAD LASTELE,
ANNAVAD NEIL AU JA ILU,
LOOVAD HINGE HEADUSE !


Hinne: 7.4/10 (18 hinnet )

Helika Kaasik (11.12.2009)

Jõulud kohe tulevad
aga kanad ikka munevad.
Ei saa jõuludel ka rahu,
muidu münt rahakotti ei mahu.

Laps ootab kinki
kuid saab jõuludeks hoopis sinki.
Sest väga suur on MASU
kuid sellest pole miskit kasu.

Kuid münte kogub natuke,
sest südames tal kakuke.
Siis kakukesest saab Barbike
mis toob tal tore Taadike.


Hinne: 9.7/10 (12 hinnet )

eike (13.12.2009)

Kui jõuluaeg langeb Eestmaale,
vaikus ja rahu südametes
võimust võtab.
Iga hing tunneb uut lootust ja
uue ja parema ootust.
Iga käsi on valmis andma
mitte võtma, sest südametes
pesitseb lootus ja uue ja
parema ootus.
Peagi teab iga hing, et Päästja
sünd meis sellise lootuse ja ootuse lõi.


Hinne: 5.8/10 (10 hinnet )

Klarika (16.12.2009)

Kell tasa tornist kesköötundi
teatab,
mustmiljon tähte särama siis
lööb.
Sa seisata-aeg korraks
peata
ja tunne südames, et käes
on jõuluöö.
Sa süüta oma käega kuusel
küünlad
ning usu homsesse-kõik
päevad õnne täis.
Hetk minevikust proovi kinni
püüda,
mis Sulle õnne tõi või kaunis
näis.
Ja salasoovid sosista Sa
tuulde
ning otsi üles oma hoburaud,
üks suudlus kingi salaja Sa
suule
ja sule jõuluuneks oma
silmalaud.


Hinne: 6.8/10 (12 hinnet )

Kristin Kask (21.12.2009)

See luuletus on Sulle. Jah, Sa oled selle välja teeninud Vahet pole, millega Ehk koristasid Oma toa ära... Pesid nõud... Said hea hinde koolis... Ütlesid emale,et Armastad teda... Kallistasid kedagi ilma põhjuseta... Armastad ka teisi peale Enda Oskad naerda südamest... Tegid pontule pai... Jah, Sulle... Sulle,sest lugedes neid ridu mõistad ehk, kui ERILINE Sa oled!!!


Hinne: 6.8/10 (26 hinnet )

Saara Kaldma (31.01.2010)

See luuletus on Sulle. Jah, Sa oled selle välja teeninud Vahet pole, millega Ehk koristasid Oma toa ära... Pesid nõud... Said hea hinde koolis... Ütlesid emale,et Armastad teda... Kallistasid kedagi ilma põhjuseta... Armastad ka teisi peale Enda Oskad naerda südamest... Tegid pontule pai... Jah, Sulle... Sulle,sest lugedes neid ridu mõistad ehk, kui ERILINE Sa oled!!!


Hinne: 7.8/10 (5 hinnet )

janar (08.02.2010)

Tasa pliiats paberil liigub,
tasa armastus südames kiigub,
veel tasem ma palun sind
kallis sõber ära unusta mind,
sest ma ju armastan sind ! (k)


Hinne: 9.0/10 (24 hinnet )

Rutha (12.02.2010)

Mu südamel on halli vihma nägu
ja silmist pleegib mere sinakas kristall.
Ja aegki venitab ühtainsat pikka vagu
või on ehk suksu muutund kronuks tal.

Uus aastatuhat meil ei muuda miskit,
võib-olla hetkel korraks luban endil viskit.
Kui suunurk korraks keeldub gravitatsioonist
ehk luban projekti asemel lihtlabast joonist


Hinne: 7.3/10 (3 hinnet )

stannum (12.02.2010)

Aeg ammune meid kokku- lahku viis,
jäänd sellest mälestused alles.
Me mõtteiski aeg vaid oma tööd teeb nii,
et ainult hea saaks jääda sellest tallel.

Sa elul märkind üles oma teed ja rajad,
mis võiksid olla õnneõisi täis.
Ma soovin südamest, et õnn sul vastu kajaks.
Sa hüüa vaid ja
iga komistuski õnnena siis näib.


Hinne: 7.1/10 (14 hinnet )

stannum (12.02.2010)

Kui su südames põlemas leek,
ära seda siis sinna vaid peida.
Selle kumaga teisigi veel
sa soojenda- südameid läida.
See leek sinus ära ei kulu,
ega kustu ju enneaegu.
Hingearmastus endal on tulu.
Seepärast jaga just praegu!


Hinne: 8.2/10 (9 hinnet )

stannum (14.02.2010)

Sina kingi sõbrale süda
ning käib sul järgi kaartide rida.
Anna sõbrale väike musi
ja kingitusest välja vaatab koer Muri.


Hinne: 6.2/10 (13 hinnet )

mae altvälja (15.02.2010)

Mul tasahilju tulid pähe su silmad.
Kohe meelde jäid ja kuigi tean sust õige vähe,
Mu südamesse oled läind


Hinne: 4.7/10 (3 hinnet )

Mehis (31.07.2010)

KÕIK EI OLE ALATI NII NAGU SOOVIME,
KÕIK EI OLE NII ALATI NAGU PEAB.
KUID SIISKI ME MÕLEMAD PROOVIME,
OLLA POJAD SULLE HEAD,


VAHEL TEEME SUL TUJU KÜLL PAHAKS,
VAHEL SÕNA ME ÜLDSE EI KUULA.
KUID SÜDAMES SIISKI ME TAHAKS,
PÄIKEST IGASSE PÄEVA SUL TUUA.


Hinne: 9.4/10 (39 hinnet )

MAARIKA ANIJÄRV (23.05.2010)

Õnne,tervist,rahu,rikkust
hinge hellust,südamlikkust.
Lastest rõõmu,mehest uhkust,
parasjagu tööd ja puhkust.
Et sa vaiksel sisesunnil,
üksiolemise tunnil
võiksid julgelt ütelda:
Nii on hea ja tore elada!


Hinne: 9.3/10 (39 hinnet )

Marika (28.02.2010)

Armastus nagu revolver,

viha nagu mustus,

kuid ühel hetkel see kõik kustus.

Justkui tühjaks sai desktopi folder.

Kas teha seda kõike lühidalt

või visata välja kõik südamelt.

Kooli pole ammu jõudnud,

väga valel rajal vist sõudnud.

Ei oskagi eluga midagi peale hakata.

Tahaks osata ja õigele rajale matkata.

Palju tööd veel ees.

Ei tunne ennast üldse kui kala vees.

Pigem nagu elu kõige depressiivsem hetk.

Mõttetult valel rajal on läinud see eelnev retk.

Nüüd tuleb ennast kokku võtta,

et järgnevad takistused võita.

Hakata pihta ühe asjaga tegelemisega

ja järgnevalt ka uute asjade klaarimisega.

Ennast väärtustada ja hinnata.

Kõigega on võimalik algust tehes lennata.

Tuleb vaid algust teha

ja sujuvalt töödates on võimalik lisaks saada ilus keha.

August välja saades on võimalik jälle rahulikult hingata

ja edasi suudad ennast juba ise tõugata.

Öeldakse, et pärast kriisi on suur tõus,

eks ma olen sellega nõus.

Päris tore oleks saada mõni viis

ja mis edasi, paradiis ?


Hinne: 5.5/10 (2 hinnet )

Liina Ennusaar (03.03.2010)

Kohtusid me pilgud taas,
nüüd kui kõik piirid maas.
Südamesse tungisid ime jõul,
ei oska sellest aru saada mingil nõul.
Uskumatu, kuidas tunnen nüüd.
Kas oman selles süüd?
Ilmselt küll, ei suutnud sult silmi pöörata sel ööl
ja mu pilgud ei olnud su vööl.
Täiesti maagiline, kuidas vaatasid mind.
Nii põletavalt tunnen end.
Nii mahe pilk su silmis,
juhtunuks see kõik nagu filmis.
Terve toa täitsid me piilumised,
igal võimalusel märkasin sind ja need väiksed katsumised.
Pole terve päeva peast saanud seda õhtut.
Hulluks ajab kui meelde tuled jälle sa.
Päris segi ajanud mu pea ta.
Su õiglus, metsikus, abivalmidus ning intelligents segi ajab mu pea.
Loodan, et selle õhtuga ei teinud ma vea.
Puudutuse ootel olin
kui järsku see hakkas ning tundus, et vaikseks jäi mölin.
Võtsid mu ümbert kinni,
maailma parim tunne oli see.
Õõtsusid koos minuga, lootsin, et jätkub see tee.
Iga hetk oli tunne, et kallistaks sind täiega
ja jätkaks pidu vaid sinuga.
Ma tõesti loodan, et see areneb edasi,
sest tahan sind rohkemgi tunda sedasi.
Ei tea tõesti, mida toob homne päev.
Tean, vaid et ammu pole tabanud mind selline kire laev.
Mõtlesin sinust täna terve päeva
ja kavatsen vist sinu nimel isegi näha vaeva.
Nägin ka unes sind,
tea, et praegusel hetkel tuksub sinule mu hinge pind.


Hinne: 6.5/10 (11 hinnet )

Liina Ennusaar (03.03.2010)

Naine võib olla kui
lumelill
külm, kaunis ja kauge

naine võib olla kui
äikesepilv
tormi toov, ometi raugev

naine võib olla kui
päikesepai
hele ja valge ja soe

naine võib olla kui
südamekell
pulsi mis elusaks loeb.


Hinne: 9.9/10 (30 hinnet )

Tania Aland (08.03.2010)

Ühel märtsikuisel päeval
mehed äkki naisi näevad
klapid peast ja süda aval
jahmununa elulaval

igal päeval, igal ajal
aga naine igas majas
olnud mehele on toeks
taipab mees ja see ju loeb.


Hinne: 8.8/10 (19 hinnet )

Tania Aland (08.03.2010)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Tulipunane vihmavari

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike! kui lähedal taevas, kui kaugel aed!
Ma olin väike.

Olin väike, kuid ihkasin juba.
Rohkem kui nukku ja nukutuba,
rohkem kui pildivihku,
rohkem kui linnukest pihku,
täringuks tähte
ja palliks kuud
rohkem kui tooreid tikrimarju,
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin,
oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos,
tõesti mu südame ligi,
mu kaenlas, mu süles,
kord kinni, kord lahti!

Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase päikese!

Kord hoidis teda mu parem käsi,
kord tantsitas vasem.
Hüppasin, hõiskasin
ja olin valmis rataskaari lööma.

Ema hüüdis aknast:
Ole ometi tasem.
Pane vihmavari pingile
ja tule tuppa sööma!

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike!
Kui lähedal taevas,kui kaugel aed!
Ma olin väike.
Ja kähku sain küllalt roast.
Tippasin toast.
Käsi veel ukselingil,
lävel kepsu ju löömas jalad-

Ma ei kilganud äkki enam
ega taibanud vähematki.
Minu pisike päikene pingil
oli katki.
Oli katki.
Oli keskelt murtud katki.

Suur päike
paistis korraga kaugelt.
Lauad ja laed olid samad,
kuid hoopis madalamad.
Ma olin väike,
ei saanud millestki aru,
ei mõistnud, ei märganud muud,
kui panin pea vastu seina
ja nutsin
oma elu
esimest leina.
Ma ei osanud küsida, kosta
ga sõnadega kurta.
Ma ei lasaknud end lohutada.

Ema lubas osta uue varju,
mis veelgi kenam.

Uut aga,
uut ma ei tahtnud enam.


Hinne: 1.8/10 (163 hinnet )

kristina (14.03.2010)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Birthday (1)
Childbirth (0)
Children poems (0)
Christmas poems (3)
Famous authors (2)
Father's day (0)
Jokes (4)
Lady's Day (0)
Mother's Day (2)
Self made (11)
Valentine`s Day (5)
Varia (9)
Wedding (0)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Pages: 
10
© copyright 2019 E-People OÜ      Version: 1.5
» Show keyboard
ww