Kõnnib paksu lume sees,
Väike armas jõulumees.
Kotis palju kingitusi,
mängusid ja mõistatusi.
Jõulurõõm on punajalgne,
jõulurõõm on sajajalgne,
igaühe juures käib,
tipib maja õnne täis.
Kell tasa tornist kesköötundi teatab,
mustmiljon tähte särama siis lööb.
Sa seisata-aeg korraks peata
ja tunne südames, et käes on jõuluöö.
Sa süüta oma käega kuusel küünlad
ning usu homsesse-kõik päevad õnne täis.
Hetk minevikust proovi kinni püüda,
mis sulle õnne tõi või kaunis näis.
Ja salasoovid sosista sa tuulde
ning otsi üles oma hoburaud,
üks suudlus kingi salaja sa suule
ja sule jõuluuneks oma silmalaud.
JÕULUD SOOJAL MAAL
LEELO TUNGAL
SOOJAL MAAL EI OLE LUMEMEMMESID,
JÕULUKUUSKE KEEGI SEAL EI EHI…
ÕNNEKS ON SEAL OMETIGI EMMESID,
ISSISID JA IGASUGU MEHI,
KES KA TEGELEVAD JÕULUTÖÖDEGA,
ÕNNEKS ON VIST SEALGI PEOD JA PILLID.
PÄKAPIKUD KÄIVAD NIUDEVÖÖDEGA,
JÕULUVANAL EES ON PÄIKSEPRILLID.
PÕHJAPÕDRA ASEMEL ON ANTILOOP…
TSS! EI TOHI EHMATADA TEDA –
MUIDU PANEB PLEHKU!
SÕBRAD, SEE ON HOOP,
KUI TA JÄLLE KAOB KOOS KINKIDEGA!
Igal õhtul enne pühi
kes see kõnnib ukse taga?
Vaatad välja-trepp on tühi
õu on hääletu ja vaga.
Tuled tuppa, jälle kuuled
vaiksed sammud,
õues kahin,
kostab läbi tuule
jalaastumise sahin.
Uude aastasse kui astud,
õnn sul naeratagu vastu.
Hoia kinni tema käest,
et ta sinu juurde jääks!
JÕULURAHU
Jõuluõhtul igal pool on rahu,
terves ilmas kuskil pole sõda.
Jõuluõhtul kuskil pole pahu,
siis ei sobi üldse tülitseda.
Üle maa on valged lumelipud.
Tuules tunned karget õnnesoovi.
Siis, kui paha sõna suhu kipub,
seda lihtsalt unustada proovi!
Jõuluõhtul ükski laps ei riidle,
ei siis sobi pilgata või laita.
Ja kui teine pahuralt sind piidleb,
võta julgus kokku, teda paita!
Valge kui lumi ja helge kui päike,
nõnda sõidab üks päkapikk väike.
toogu ta teile õnne ja rahu,
kinke nii palju, et kotti ei mahu.
Kuuselõhn ja küünlatuli,
kust see päkapikk küll tuli.
Kas ta ehtne on ja elus?
Või ehk lõbus mäng me elus.
Parem midagi ei päri,
kuni usud- on ta päris.
Päkapikk toob kenad kingid,
õnne rõõmu aasta ringi
Jänkuema metsarajal
oma ringe jooksmas käis.
Tema jälgi öisel ajal
põlluääred olid täis.
Jänkul jõuluõhtul unus,
et ta pelgab jahimeest.
Tagasi siit metsa punus
hoopis jõuluvana eest.
Nõnda vapper jänkuema
põõsavarju seisma jäi,
oli õnnelik, et tema
jõulutaati näha sai.
Kärtsu-mürtsu, kõva tralli
Jõuluöö, kui õnneralli.
Vorstirõngas olgu rooliks,
käigukangiks olgu poolik.
Et ei satuks päris hätta,
pidu tuleb ära jätta.
Näärirõõm on punapalgne,
näärirõõm on sajajalgne,
igaühe juures käib,
tipib maja õnne täis.
Säraküünla ilus sära
saadab vana aasta ära.
Uus las tulla väiksel sammul
nii, et õnn tal püsib kannul!
Verivorst ja piparkoogid,
õllemärg ja teised joogid
olgu vana aasta saatjaks
palju õnne uueks aastaks!
Jõuluvana seda tea
mis ma ütlen, meeles pea -
pole teist nii armast paid,
kes käib mööda ilmamaid,
pääseb läbi igaltpoolt,
laste pärast kannab hoolt.
Aina kõnnid tood ja jagad
väga harva, kui sa pragad
päkapikud on sul kenad
nagu sinu väiksed vennad
habe on sul pehme ees -
oled küll üks vahva mees
habe on sul vägev ees
oled täitsa rahvamees...
Laps, kes olnud viks ja hea,
sussi akna peale seab -
ootab kinke jõuludel
iga tirts ja iga põnn!!!!
Kusagil kaugel, kus keegi ei näe,
kusagil kaugel, kus metsad ja mäed,
elab üks taat, kes tunneb ka sind,
tunneb mu õde, mu venda ja mind.
Kõnnib ta kepiga, see pole ime,
teed on ju libedad, õues on pime.
Tuleb, kui taevas on tähed ja kuu
ja kodudes säravad jõulupuud.
Sõber ta mulle, sõber ta sulle,
rõõmu valmistab kõigile tulles.
Löön talle patsi, loen salmi ta ees,
see sõbralik mees on ju Jõulumees
Väljakul on Jõulupuu
Õhturahu. Mööda välja
lumeuitu kannab tuul. Astud õue. Õuest välja.
Väljakul on jõulupuu.
Puhas kargus. Mõtlik vaikus
pikkamisi muutub ööks.
Aastaraamat kesköö paiku
ennast sulle lahti lööb.
Lootust, jõudu, õnnevirvet
lubab särav jõulupuu.
Ehteks lume karrakirmet radadele paistab tuul.
Jõuluõhtu vägijoogid,
verivorstid, suhkrukoogid,
jõulutaadil kenad kingid -
õnne, rõõmu aastaringi -
olgu kogu perele!
Meretäis muresid maha nüüd jäägu,
ookean õnne teid oodaku ees!
Olgu neis päevades päikesepaistet,
olgu neis õnne ja armastust!
Lumi katab puid ja hoove,
tähed on kui hõbe.
Südamlikke jõulusoove
saadan sulle, sõber!
Kuuskedel on lumest kroonid,
taevast langeb lisa.
Südamlikud õnnesoovid
teile, ema- isa!
Jõuluvana teele rühib,
põhjapõder ruttab.
Õnnelikke jõulupühi,
kulla kauge tuttav!
Südame nii soojaks tegi
ilus jõulutunne.
Rõõmsaid pühi nendelegi,
keda veel ei tunne!
Palju rõõmu, õnne, lusti,
et see aasta lõpeks hästi.
Uus see tulgu vanast parem,
mured endaga viib aasta vanem.
Oi kuis armastan ma jõule,
külmataat ajab tuppa õuest,
küünlad püsti, tuli otsa,
põrsas orki, ehted kuuseotsa
Laual ootab väike pits,
sõbrad head ning pitsu Spitz
Kiunub õnnest väike loom,
head-paremat veel mahutab ta koon
Kõlab kell ja jõulumees,
ilmub uksel nagu naabrimees
Istub veidi salme kuulab
pärast klõmm ja väljas priima
Jõulutaadilt kenad kingid,
õnne rõõmu aastaringi.
Tulgu jõulud rõõmuga,
Ühes uue aastaga!
On palju palju porgandeid,küll suuri ja ka väikeseid.
On üks pikem veel kui pikk ja väga väga õnnelik.
Olen kindlasti just mina,talvel lumememme nina:)