Jõuluvana nurga sees,
jõulutossud jalgades,
seljas ilus jõulupusa
kirjaga: "i love u.s.a."
Nõnda üksik ärimees
seisab jõuluvana ees,
läinud "love" ja läinud raha,
meel on kurb ja süda paha.
Aga äkki läbi tusa
kostub kuskilt jõulumusa,
ärimees kui unest ärkab,
temas jõuluilu tärkab
Lapsi on me peres palju,
kaugelt kostub jõululaule valju.
Need on meie pere päkapikud,
kel peas on mütsid punased kui puravikud.
Ootamas on nad tunde mitu juba,
kuhu jääb nüüd Jõuluvana ,tulla ju lubas?!
Varsti kostub korstnast kära,
Jõuluvana kõrvetas oma püksid ära!
Aga sellest polnud kära,
ema tõi sukanõela ja parandas püksid ära.
Siis sai Jõuluvana mahti,
tegi suure kingikoti lahti.
Laste näos siis rõõmu nähti,
küll siis luulekogu läks lahti.
Kõigil Jõulupäeval rõõmus meel,
ning Jõuluvana uutesse kodudesse taas on teel!;)
Üle hämara, varjudest tume,
Õrna ja sinava lume
Heidab veerev, kustuv päike
Punava läike.
Üle ääreta, lumise välja,
Nii tühja ja palja,
Viib üksik tee
Üle jõe,
Kus pruunikad pajud
On unesse vajund.
Mööda lõpmata teed
Lähevad reed
Kuu kahvatul kumal,
Eha punal,
Kaugele...
Hunt sai talveks uued püksid,
jänes uue karvamütsi.
Reinuvader,kaval mees,
istub omauru sees.
Soovin sulle ilusat jõulu aega,
et su soovid kõik täituksid!
Et sul kinke oleks palju
ja häid soove kuhjaga!
Minu soov ei täitu kunagi..
Olen üksi kodus ja
kuulan õue hääli,
akna taga puhub tuul
ja vihma sajab vastu klaasi.
Südames on kurbus,
külm ja kõle on olla..
Olen oma mõtetes
ja unistustes suurtes..
Kuid on ju jõulu aeg
ja mul ei ole seda tunnet,
et jõulu aeg on käes..
Peagi saabub aasta uus,
kuid siingi midagi ei muutu,
kõik jääb ikka nii,
nagu oli eile...
JÕULUMEES MUL PALVE SUUR
EMALE TOO ÖÖSÄRK UUS.
VANAGA KUI KÕNNIB TA
HÄBI KOHE VAADATA.
ISAL MOBLAT OLEKS VAJA
SEE, MIS KARJUKS NII, ET KAJAB.
MEHELE TOO PÜKSID UUED
VANAD NEED ON JUBA SUURED.
KÕHNAKS JÄÄNUD TEINE VIST
RABAB TÖÖD KUI TRAKTORIST.
PISIPÕNNID TAHAVAD
AUTOT KUHU MAHUVAD.
ENDAL MA AGA TAHAN
NATUKENE ROHKEM RAHA.
SEDA KUNAGI EI PIISA
KUI SAAD SIIS JUURTE LISA
RÕÕMSAID JÕULE
Tintel-tantel, tintel tantel,
jänkul valge karvamantel.
Kukk sai kullast kannused,
Vares vatist vammused.
Karujõmm sai karupüksid,
Lumememm sai lumemütsi.
Pätajalg sai pätad jalga,
siil sai siidiokkad selga.
Sokk sai sokid, susi sussid,
lammas lokid, kutsu krussid.
Aga kõike uhkem kuub,
jõuluõhtul kuusepuul.
Kord jõuluööl üks lumemees
kurb oli üksi lume sees,
sest pere toas lõi tralli.
Küll tahtis lumest vanake
märku anda jõuluvanale-
tal vaja oleks salli.
Jäi õige nukraks lumest taat,
sest saatmata jäi Põhja kaart,
kus kirjas kõik ta soovid...
OH IMET! Uks kui avanes
ja väljus majast jõulumees...
ning otse üle hoovi!
Taat vilkalt avas kotisuu
ei paistnud sealt ju miski muu
kui pika salli narmad!
Teab sinu soove jõulumees-
neist päkapikud jõulu eel
on ette kandma varmad!
Öösel siis, kui aknad härmas,
keegi koridoris lärmas.
Kolistas ja katsus uksi,
karjus nii, et s*tu püksi.
Tagant vassist tuli issi,
käigult laadis jahipüssi.
Käigult sihtis, käigult lasi.
Ukse pihta tina pani.
Ukse tagant, tahmane ja kaame,
ennäe imet jõuluvana.
üksi kodus istub juss
akna laual väike suss
elutoas on jõulupuu
väljas paistab hele kuu
Jõuluvana tore mees,
habe juba juunist ees,
juukseid temal enam pole,
aga see ei ole kole,
paneb jälle pähe mütsi,
jalga tõmbab uued püksid,
Tuleb jälle varsti külla,
jõuab ka väiksemasse valda,
sest oodatud on igal pool,
kus rahvas kuuse tuppa toob.
ISTUN ÜKSINDA JA VAIKSELT PANEN TINA
KIIKAN PEEGLISSE SEALT VASTU VAATAB MINA
ÜSNA SARNANE MU SEINAKELLA KÄOGA
JUUKSED SORAKIL JA MUIDU LOLLI NÄOGA
Lumiste luhtade valgusest
silmad veel vidus,
keegi otse mu nina eest
põõsasse vidus..
Keegi üksikult pihlapuult
külmunud marju otsib,
keegi kusagil kaugemal
koorepragudes toksis,
keegi pesa-puul hoolega
kollast kasukat harjab-
lumine vaikusalati
eneses midagi varjab.
Tipa-tapa, kes seal kõnnib,
see on vistist jõulupapa.
Seljas suur kotike,
käes aga jäme kepike.
Kotist jagab kinke häid,
silitab ka laste päid,
aga hoidku kes on paha,
sellel võtab püksid maha.
Pikal päkal pikad jõulud,
pole ülessegi tõusnud,
ringutab ja sügab kõrvu,
mitte ei sa üles tõustud-
viskab sussiga siis kella,
tõmbab viuhti püksid jalga-
ja siis säuhti jõulumaale
abistama jõulutaate.
Üksi läbi jäätund akna vaatan,
kurb ja pisarais.Seal saatan.
Jõuluõhtuks lumememme tuppa toon,
kena sõbra kuusekõrvale ma loon.
Täpselt südaool ma suudlen lumemeest,
lina pean kuivatama paksust veest.
Kus on siis minu nõutud jõuluime,
kas jõulumees on tõesti saatan või lihtsalt pime.
Nüüd taas olen üksi,
mu kõrval vaid punane porgand.
Kes kurat oli selle memmele ninaks torgand.
Läbi jäätunud klaasi vaatan jälle õue,
karjun, vaikides - armastus tule mu põue.
ja mööda minnes avan ukse, mis jääbki lahti.
Üks emake istub, tal murelik meel,
on käes jõuluõhtu, ta üksinda veel
ta ootab lapsi kes kodunt on läind
kas jõulude ajal ta näebki neid ?
üks kaugel õpib, teine käib seal tööl
kuid koju pole jõudnud kumbki veel.
Siis telefon laual lausa tirelit lööb
"Hei, memmeke armas, tubli oled sa meil
aastalõpuks koju võid oodata meid !"
Läeb naerule nägu, murekortsudki läind
need sõnad ta hingele rõõmu teind,
ta tunneb kui nooremaks läinud just
hing täis on rõõmu ja õnnistust...
üksiku lapse kiri.
Jõuluvana siia lenda,
ära pane pahaks:
Enne pühi juba venda
saada mina tahaks.
Isal-emal pole teda
aega tuua koju-
mul siis tuleb muretseda
neile pisipoju.
Jõuluõhtul siis võibolla
pakki panen tema,
paki peidan kuuse alla
üllatades ema.
Tõsiselt ma ütlen sulle,
armas Jõuluvana,
saada kähku vennas mulle-
kasvõi teiste vana!
Selles öös on palju ime:
Ümbruses siis lamab tume,
Kõik on tasa, pole keegi,
Ainult ilus sajab lund,
Vaikus läbib küngaid,mägi,
Taevas helkib üksik täht,
Kõikjal tasa,igav,tume,
Aga tunnen hea meel,
Süda kuumutab mind see,
Mis algab nii,et sellest arugi ei saa!
Seda hea tunnet toob mulle jõulu
Arnastus mul kingis jõudu,
Mul on nüüd siis tugev taht,
Ma oskan seda,mis omab maht!
Jõuluõhtul üksi kodus,
jõuluõhtul telekas
olemine olgu õdus
kuigi peal on deprekas...
Metsas üksik kuusk om mures
nukker on ta meel
jõulukuusk ehk kuskil peres
ikka puudab veel
Miks ta peab siin külmetama
üksi metsa sees
kui võoks lapsi rõõmustada
seistes mende ees
Miks ei tule mõni taat
hobusega metsateel
hõiskaks:"Vaat kus alles saak!"
viiks ta koju reel
Siis ta ümber kisa kära
palju rõõmsaid silmi
teda näevad ehtesäras
on see unes või on ilmsi
Siis korraga me nukker kuusk
seal unest äkki virgub
ses`suunas sahisemas suusk
kus puuke uhkelt sirgub
Nüüd suusataja seisma jääb
just kuusekese ette
"Kui ilus puu" ta kohe näeb
haarab raieriista kätte
Mees kuuse laseb juurtest vabaks
too õndsalt kukub alla
hetk hiljem lebab maas kui magaks
nüüd tee tal unelmaisse valla
Jõulumees!!!
HUVITAV KAS PÄKAPIKUD
KIRJA TÕID SUL KÄTTE.
MUIDU MEIE PERE JUURES
JÄÄD SA SUISA HÄTTA.
VANAEMA ON MEIL NÕUS
KANDMA KA T-SÄRKI.
VANAISAL ASENDA
KA MISKIT SAMA VÄRKI.
ISAL SOKID KÄIVAD KA
PÜKSI NUMBRIT SA EI TEA.
LAPSED KOMMIDEGA NÕUS
AUTO KÄIB SUL ÜLE JÕU.
MUL TOO RAHA ASEMEL
ARVUTI, MIS TASEMEL.
LOODAN MA, ET SOOVID KA
SULLE KÄTTE JÕUAVAD.
Täna keegi küll ei tohiks
üksi linnas hulkuda.
Kui sul täna halb on tuju-
jõulud tulla nii ei saa.
Üksik sinilind mis lendab taeva tiivul-
annab jõudu ja lohutust.
Üksik sinilill mis mis kasvab metsa serval-
annab rõhub kurbust ja üksindust.
sõprus on nagu püksi pissimine-
kõik näevad seda,
aga ainult sina tunned
selle tõelist soojust.
aitähh sõber ,et oled
piss mu püksis.