Jõuluvana kulla - pai
palun täida minu soov
Sina oled vana hai
tühjenda üks autopood...

Minult ära salmi küsi
parem haala tuld mul paar
too mul rehv siis kasvõi tühi
pea siis karikaid mul laar

abi vajaks tagasild
sest et minek nõnda nüri
et ei oleks tömp mul silm
kaasa haara klaasihari

too mul juhtmeid mitu tükki
et ei oleks mosse pime
teen siis kasvõi mitu kükki
mis küll oleks lausa ime

võta riiulilt ka õli
et ei jääks me rajal jänni
et ei oleks autos tuli
too ka tuletõrje nänni

ja et minek oleks hea
too ka küünlaid mulle paar
kui siis kaine püsib pea
ei saa vastu Hr Saar

ja kui uued vedrud saan
panen nii et ninast väljas veri
hüppel õhus justkui pelikaan
kindlalt kõrgemal kui Meri

et ei lõppeks minek vägev
pane märssi filter hea
saab siis mossest masin äge
kuulsust kogub õige pea

pane kotti kolb mul uus
et minema saaks kiirelt siit
ei ole enam sõnu suus
vait jäänud isegi on Priit

võta polte kaasa peoga
et ei kukuks mosse koost
õige gaasi õige veoga
maha jääb siis Hr Roost

too ka uus mul norma traks
et siis lõpeks istme ooper
maha jääks siis iga naks
meist ka kindlalt Hr Sooper

kui siis kaitsmeid uusi saaks
ei teeks masin enam tempu
miski enam jätta saaks
ette meil veel Hr Lempu

too ka plekki tükki kaks
sest et ette jäi meil trepp
kui tiib on uus siis iga naks
kaotab kohe Hr Sepp

spido trossi kui veel paluks
sest ei ole kellu taadeld
kui saaks lahti kaugusvalust
maha jääks ka Hr Maaten

kui nüüd küsiks veel
uut akut oleks overkill
kuigi uue voolu teel
kahvatuks ka Hr Lill

ja kui ruumi saani sees
käsikäivitusevänt
et ei noriks tehnilisemees
kurja näoga Hr Jänt

lõppeks võta tuli vilkuv
mis meid hädas välja veab
püüab konkurendi pilku
kraavis me... siis kindlalt teab!!!

nüüd vist lõpetama pean
kuna soontes möllab humal
muidu kes se seda teab
pahandab veel MOSSEJUMAL!!!!!

Lapsi on me peres palju,
kaugelt kostub jõululaule valju.
Need on meie pere päkapikud,
kel peas on mütsid punased kui puravikud.

Ootamas on nad tunde mitu juba,
kuhu jääb nüüd Jõuluvana ,tulla ju lubas?!
Varsti kostub korstnast kära,
Jõuluvana kõrvetas oma püksid ära!

Aga sellest polnud kära,
ema tõi sukanõela ja parandas püksid ära.
Siis sai Jõuluvana mahti,
tegi suure kingikoti lahti.

Laste näos siis rõõmu nähti,
küll siis luulekogu läks lahti.
Kõigil Jõulupäeval rõõmus meel,
ning Jõuluvana uutesse kodudesse taas on teel!;)

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena lumised vaibad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,
täheoksi ja latva, kus helendas kuu.
Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.

Süütame kuuse ja oh mis rõõm,
tuba täidab tulelõõm!
Jõulukuusk leegitseb
jõulukuusk särab
kiiresti põleb jõulupuu ära!

Tuppa jääb vaid ving ja süsi
jõulupuuke enam ühes tükis ei püsi
oh küll oli vahva , oh küll oli tore
OLI JÕULUPUUKE enam ei ole!

Jõuluvana kust sa tulid,
kus sa nõnda kaua olid.
Aknal ammu ootasime,
kuhu jääb me külaline.

Salmidega oli häda,
need meil tahtsid ununeda.
Lõpuks siiski tulid Sa,
nüüd võib pidu alata.

JÕULUMEHE VALGE HABE KASVAS SUVEL MAANI,
NÜÜD ON HABEMEGA HÄDA SE EI MAHU SAANI,
KÄIES TAKERTUVAD JALAD
KÜÜNLA PAISTEL HAKKAB PALAV.
ISUB TOOLIL IKKA PAHA,
HABE NAGU VAIP JÄÄB MAHA.
ÄKKI TULI MÕTTE PÄHE.
KUI NÜÜD JUUKSURISSE LÄHEKS,
HABEME SEAL AJAKS MAHA:
JAH SEE MÕTEPOLE PAHA.
LÄKS JA LÕIKAS,
KUID OH IMET,
ENAMJÕULUMEHE NIME,
TAL EI SOBI KANDA

MAIKEN PÄRNIK

Soovin sulle ilusat jõulu aega,
et su soovid kõik täituksid!
Et sul kinke oleks palju
ja häid soove kuhjaga!

Minu soov ei täitu kunagi..
Olen üksi kodus ja
kuulan õue hääli,
akna taga puhub tuul
ja vihma sajab vastu klaasi.

Südames on kurbus,
külm ja kõle on olla..
Olen oma mõtetes
ja unistustes suurtes..

Kuid on ju jõulu aeg
ja mul ei ole seda tunnet,
et jõulu aeg on käes..
Peagi saabub aasta uus,
kuid siingi midagi ei muutu,
kõik jääb ikka nii,
nagu oli eile...

Jõluvana jõluvana sa olnud kaua teel.
Meie pere ootab juba sind,
oma talu teel.
Mil tuled sa, mil tuled sa, kallis jõlumees.
Sind ootame alati detsembri kuu sees.
Sulle me pakkume piparkooke ja jõluklögi,
meie lastel salmid meeles ja Eesti keeles.
Jõluvana jõluvana su tulek rahustab me hinge.
Ja jõlutunne see jääbki me hinge.

Jõuluehtes linn jääb selja taha.
Jõuad koju, võtad aja maha.
Vaikselt oma kambri ukse suled.
Süütad kuuseokstel küünlatuled.
Jõulurahu, tule minu koju,
anna kõikidele rõõmus tuju.
Kingi õue valget jõuluilma,
anna meile õnnis sära silma.

Jõulutaadile kummarduse teeme maani,
et ei kingikotti vedama peaks tagasi saani.
Vitsakimbuga meil tuba tuleks ehtida,
et liialt ta sellega saaks vehkida.

Kui siis taat veel hästi end üleval peab,
välja visates soovime talle vaid head.
Sellest hetkest tal aasta jääb jännata,
et uue kotiga meie juurde rännata

Hullulehmatõbi laastab maad,
päkapikud kõik on otsa saand.
Jõuluvana üle töötab,
lisajõudu Soomest ootab.

Häire välja antakse,
saanid välja kantakse.
Speed on üle 100 miili,
ületame Eesti piiri.

Võmmid kinni meid nüüd peavad,
relva otsmikule seavad.
Ment nüüd ütleb: "Kaasa tule,"
abivägi avab tule.

Maha jääb neist laibamägi,
edasi nüüd sõidab vägi.
Ees on meil nüüd Kaitsevägi,
vaevalt pääsesime läbi.

Vastu tuleb meile Meri,
kelle särgi peal on veri.
Meri meie poole asub,
meie vägi kohe kosub.

Meril kodus snaipripüss,
meil on vastas ESS.
Meri asja seletab väed nii ära peletab...

Nüüd on väljas juba pime,
aknast midagi ei näe.
Aga kuhu külaline,
ometi nii kauaks jääb?

Jääb sõnadest väheks,
et jõulurahu edasi anda,
sest sõnad on südame kaja.
Te kuulake ikka vaid südameid,
siis sõnu ei olegi vaja.

Jõuluvana valge habe
kasvas suvel maani.
Nüüd on habemega häda
see ei mahu saani.

Käies takerduvad jalad,
küünlapaistel hakkab palav.
Istud maha, jälle paha
habe nagu vaip jääb maha.

Iga laps siis peale astub,
kui talt kinki võtab vastu.

Mõndagi puhast ja püha
on küünalde leegis.
Sellist soojustja
vaikset valgust
igapäev elus ei näe.
Kuhu jääb valgus vahetevahel?
Vaid vari teab, mis nende vahel
koos kanda on mõnikord kahel.

Hundipoisil suur on mure-
kes küll mõtles välja lume?
Märg ja külm ,kui taevast sajab-
uus ja parem teha vaja!

Koti suhkrut valas potti,
munavalged vahuks kloppis,
määris uue lume maha,
puude peale,uru taha.

Hommik üllatuse tõi -
karu lume ära sõi!!!
Ise kiitis : küll on hää,
nüüd talveuni ära jääb! ;-)

Kui sul Jõuluks pole tuju,
ähmane on ingli kuju,
siis sa Jõulusid ei saagi,
mustaks poriks jääb siis maagi.

Jõulud tuleb ise luua,
oma hinge, tuppa tuua.
Üks kord aastas on sul vaja
kõige pimedamal ajal

ühte helget valguslaiku,
kuuselõhna, süldi maiku...
Pimedus siis taganeb,
kevadjälle läheneb.

Kas kauneim aeg?
Kas kauneim aeg,
mis hinge poeb,
on suured ostud
Kaubamajast või
kõikjalt kostev
trill ja trall
-või hoopis-
rõõm ja rahu hinges,
silmis sära,
ei mingit kära?
Siis kauneim aeg
on rahuaeg,
ei ostukära
ei liigset sära?
Jääb vaid andeksand,
et oleks ruumi
meil kõigil võita
see KAUNEIM AEG.

Lennake,lemmake
tunnid,päevad kuud!
Ootama mu vennake
jääb järgmist jõulupuud?
Ta on meil nii väike veel,
laul ei seisa peas.
Uuel aastal väike keel
laulab teiste seas.

Hilistest halladest saati
igatseb iga laps lund.
Lumega koos jõulutaati
kätte kui jõuab see tund.

Väljas on härmatand oksad.
Südames hingel ent soe,
headust kui märgata oskad.
Muu siis üldse ei loe.

See ongi jõulude mõte.
Ka andmis- ja saamisrõõm.
Anda parem on- see on tõde!
Hinge jääb sellest rahu ja rõõm.

Metsalooma jõulurahu

Tasa lask´vad maale Jõuluinglid.
Seljas valged rüüd, tiivad kuldsed,
käes on suured-maitsvad jõulukringlid
silmis ootusrikkad pilgud helged.

Pehmel lumevaibal jalutavad vaikeslt,
miljoneid on mustjas taevas tähti,
metsalooma jõulurõõmu kaitseks,
mööda metsi jalutamas ingleid nähti.

Nad sügavasse põlisalaande suundusvad,
kus jõule pidamas on metsaloomad,
kõik jõulukringlid loomadele kuuluvad
ja Jõuluinglid neile õiged jõulud toovad.

Lahkuminek saabub ülikiirelt taas
ning igal aastal kahjuks kordub see
jääb seljataha valge põlislaas
on inglid kätte leidmas kodutee.

"Jõuluvanale"

Piparkooke krõbistades
pähe tuli mulle,
väikse jõulusalmikese võiksin teha Sulle.

Panen sinna karge lume,
suure jõulupuu,
lisan punapõskse jume
kuldse näärikuu.

Jõuluvana kobistades
tuleb ukse taha,
oma pungil kingikoti
viskab kohe maha.

Valmista siis Sina talle
ilus jõulusalm,
pane sinna mida tahad,
pane päike, pane palm.

Ometigi ilusaimaks
jääb meil jõulusära,
särisevad vorstikesed,
rõõmust rõkkav kära!

Täna tuleb jõuluvana
ukse taha koputama,
tean,et kingi toob ta mulle,
selle eest ma tantsin talle,
ajan oma saba taga
kohutava kiirusega.
Segi minu samm ei lähe-
olen tantsimises käbi!
Kuid kui jalg jääb teise taha,
siis ma lihtsalt kukun maha,
ja teen kraapsu ruttu ette,
et saaks kingi kohe kätte!

Südames on jõulutunne,
rahu saabunud on hinge.
Aasta varsti möödub pea,
mälestus jääb sellest hea.

Ümber laua pere koos,
tants ja trall käib ühes hoos.
Nõnda seda aastat uut
Tervitame üheskoos.

Miski pole nii kui varem,
tahaks olla palju parem.
Oma ema aidata,
salmid pähe õppida.

Selline on jõulutunne,
enne veel kui kõik jääb unne.
Mõtlen oma jõulusoovi,
et saaks rohkem piparkooki.