Tulgu kiirelt Jõuluõhtu,
Õlu, vorstid täitku kõhtu,
Väike naps teil tuju tõstku,
Jõuluvana teil kinke toogu,
Küünlasära tuju loogu!!!!

Süldi värinat,
vorsti särinat,
väike konjak kõhtu-
see on õige vana aasta õhtu!

Emmel jõulurõõmu vähe,
hanepraad ei alla lähe.
Tundis, et on miskit mäda,
vist on kallal kõhuhäda.

Kaua ikka kempsus tammud,
tohtri juurde seadis sammud.
Et saaks kiirelt hädaabi,
pille või siis küünlaravi.

Perearst, kes purjutas,
talle välja kirjutas -
selleks, et saaks korda kaki,
säraküünlaid terve paki.

Emme kodus ravis kõhtu
terve pika jõuluõhtu.
Rõõmu nii, et sure ära -
taguotsas küünlasära!

Reinu vader sügas kõhtu
kätte jõudis jõulu õhtu
kuuse alla istus ta
jõuöuvana ootama

Nüüd jäta päev ja jäta töö,
sest kätte jõudis jõuluöö.
Sa palju verivorsti söö
ja lase lõdvaks oma vöö,

et siga saaks su kõhtu täita...
Sülti käega makku aita.
Hapukapsas pole laita
pärast sööki vatsa paita.

Võta pihku topeltkringel,
anna puhkust aasta pingel.
Piparkoogid, vahukoor...
Saabub varsti aasta noor!

Kui hakkad tundma väsimust -
kõht on täis ning meel on must,
siis tea, et aitab väike naps.
Nii ütles kord ka jeesuslaps.

Käes on rõõmus jõuluõhtu,
piparkoogid kaovad kõhtu,
aga kõige tähtsam veel, kuskil jõulumees on teel.
Äkki keegi koputab, mis sa enam nuputad,
teadagi ju kes on see,
see on armas jõulumees.
Salm on loetud, kink on käes,
jõuluvanaära läeb.
Aga siiski rahu, ei lapse hinge mahu.
Mõtleb, mõistatab ja teab,
tulebki tal mõte hea,
vist jõuluvanal auto rikkis,
sellepärast paps tõi kinki

Jõuluvorstid särisegu,
süldid laual värisegu.
Konjak soojendagu kõhtu,
see on õige jõuluõhtu.

Jõulud

Sajab vaikne lumi,
sajab hommikuni.
Kuusel istuv tihane nüüd ühtäkki,
nokib toorest seapekki.
Hulgub põrsas mööda maada,
verivorstiks tahab saada.
Pagar piparkooke vorbib teha,
teades, et lapsed nendega
kinnitavad keha.

Küünla hämaruses tuba,
sõidab Jõuluvana juba.
Pikal kargel saaniteel,
tähesära saatmas veel.

Jõuluvanal saan on uhke,
kutsariks tal Rudeolf,Vellu, Leo või hoopis Muhkel.

Saanis suure koti sees,
reas on kingitused selle sees.
See on meie Jõuluõhtu,
ingel maast nüüd tõuseb õhku.

Kurjust pole meie teel,
verivorst nüüd täidab kõhtu veel.

Väljas kaunis talveõhtu,
istun aknal, ootan lund.
Piparkoogid teel on kõhtu,
lapsed ammu näevad und.
Homseks kaunist jõuluõhtut,
rõõmu väikest kui ka suurt.

Reinuvader sügab kõhtu,
kätte jõudmas jõuluõhtu.
Istub kuuse alla ta,
jõuluvana ootama.

Oh sa armas jõuluõhtu,
muudkui täida oma kõhtu-
vorstid, saiad, praad ja õlu
küll siin ilmas on üks mõnu!

õhtu hiline ja vaikne,
peremees näib olevat ükskõikne...
lapsed kiiruga veel salmi loevad,
emal jõulutoidud ahjus praevad.
Lapsed enam oodata ei taha,
millal tuleb neile jõuluvana.
Perepea siis sammud seab,
õue, oma laiskuse siis veab.
Varsti vali uksekell,
jõulumees - nii armas hell,
Tule tuppa kallis vana,
lapsed juba rõõmustavad!
Kilked, hõisked valjud nüüd,
jõulumees teab oma tööd.
Tublilt lapsed esinenud,
vastutasuks kingid saanud.
Hüvasti - ta jälle läeb,
ootamas ka teised, kes teda näeb.
Nüüd võib lõppeda ka jõuluõhtu,
pererahvas täitmas kõhtu.

Vaikselt täida pead ja kõhtu-
peagi käes on jõuluõhtu.

Jõulud jõulud jälle käes,
akna taga lundki näed.
Tuppa juba toodud kuusk,
õue minnes jalas suusk.

Kui on saabund jõuluõhtu,
pidulauas täidad kõhtu.
Verivorstid, piparkoogid,
sõstravein ja teised joogi.

Ootusärevus on hinges,
ootad taati selg on sirge.
Pähe õpitud on salmid,
luuletused, uhked valmid.

Järsku vaikseid samme kuuled
väljas vihisevas tuules.
Lõpuks märkad uksetaga
kolistamas jõuluvana.

Nüüd on käes see jõuluõhtu ,
mida kõik me ootasime .
Palju sööki pista kõhtu ,
sest siis juhtuda võib ime .

Misonlapsel vaja?
Vaja kodumaja.
Kui on ema-isa,
kuivab ruttu pisar.
Lahket sõna tahab,
siis ta pole paha.

Hea,kui vend ja õde
ja veel mõni sõber,
siis on päevad ikka
rõõmsad mängurikkad.

Mis veel lapsel vaja?
Päikest päeva ajal,
piima-leiba kõhtu,
ja kui tuleb õhtu,
unejuttu uni
vestaks hommikuni.

Mis veel tarvis oleks?
Et ta terve oleks,
et saaks ikka koos ta
sõpradega joosta.
Õu ja koduaas
lapse kodumaa.

august,august magus kuu,
suveõunad valmis ju.
paksukesed pirnipoisid
okstelt maha tulla võisid.

turult mitut värvi ploome
maitsemiseks koju toome.
mis ei mahu meie kõhtu,
ema moosiks keedab õhtul

Kossu platsil passib pissu,
see on Puisi maja Krissu.
Suits on eesja siider sees,
seda jälgib iga mees.

Toimetab seal agaralt,
kiusab poisse pädevalt.
Õhtu ees ei Krissu kohku,
peksab poisse otse kõhtu,
tirib käest ja sakutab,
lonksuga end jahutab.

Koju minnes Krissu väsib
hädaldab - ei tunne käsi.
Varsti poeb ta oma sängi -
mõtleb järgi kus ta hängis!!!

Reinuvader sügas kõhtu,
kätte jõudis jõuluõhtu.
Istus kuuse alla ta,
jõuluvana ootama.

reinuvader sügas kõhtu,
kätte jõudis jõuluõhtu.
Istus kuuse alla ta,
jõuluvana ootama.

Tuju küllast jõulu õhtut,
õnnerikast aastat uut,
präänikutest punnis kõhtu,
küünla säras jõulupuud...

jõuluvana hüppas õhku,
mina sain siis kommi kõhtu.
sussi sisse viis päkapikk mull kutsa,
toa segamini aias kutsa.
päkapikk miks tõid kutsa

Jõulud !!!!


mina olen väike mai,
kingi mulle suhkrusai.
ma teeksin sulle pai vastu,
aga olen selleks liiga väikest kasvu

Ema kingib mulle nuku,
venna sai aga mängusoku.
Isa joob aga köögis teed,
tee sisse pani mee.

Külla meil tuldi jõuluõhtul,
mõned kommid pistsin kõhtu.
Minu nõbu Liina sai salli.
Kooli mata tundi uue malli.

Väga paljud linnalapsed arvavad, et piima valmistatakse tehastes nagu limonaadigi...
Piimakombinaat?
Selleks, et saaks piima juua
Tuleb piim poest koju tuua.
Aga kuidas ja mis moodi
Piim siis meie poodi toodi?
On siis kombinaat või teahas
Kus meil piim siis valmis tehaks’?
Pole masin-seade see
Mis meil piima valmis teeb.
Neli andjat, neli kandjat,
Üks parmupiits ja sarvekandja –
Ongi meie piimaandja,
Kes meil piima valmis teeb?
Hoopis ELUS loom on see.
Sööb ta heina, põhku, rohtu
Kõik läe’b tema suurde kõhtu –
Seal see settib-käärib-keeb
Kuni piima valmis teeb.
Udaras me piim siis küpseb
Kuni lüpsja välja lüpsab.
Lehma udarast meil tuleb piim –
Mida meie joome siin.
Koor, kohuke, või ja juust –
Tehakse piimast – ei miskist muust.

Leonhard Pallon

Lehm
Päike suvel lausa lõõskab
Sunnib varju leidma põõsast
Lehmakari varju otsib
Parmust-sääsest ennast kratsib
Mahlane küll aasal rohi
Kuumas lehm ei praadi tohi.
Vesi ikka olgu siin
Muidu kasin lehma piim.
Päike paistab lagipähe
Siiski lehm ei koju lähe.
Laudas küll on mõnus-jahe
Kuid seal süüa puudub tahe.
Laudas mäletseb ta seda,
Mida kõhtu ampsand kesal.
Olgu päev või olgu öö –
Piimavabrik ikka tööl.
Ja kui selleks aeg on küps
Algab laudas väljalüps.
Lehma udar piima kannab,
Soojalt seda lüpsjal annab.

Leonhard Pallon