Pehmet lund ju sajab väljas
puud kõik hõbehärmades
toas on kuusekene haljas
särab valgeis küünaldes.
Jõulutähe sära selge
valgustagu meie teed
jõulurõõm, mis suur ja helge
õnnestagu südamed!
jälle on möödunud aasta,
kodus on pere kõik koos.
säravad rõõmsalt me silmad,
all kuuse jõulumees.
refrään: kõlab täna kuuse all,
meile tuttav jõululaul.
on tore ju olla
perega kuuse all.
sädeleb ehetes kuuske,
väreleb küünalde keel.
ilmunud pühade ime,
heldinud on me meel.
noote pole kuhugi kirja panna.
Ilusaim mälestus - jõulujutt.
Palju viind kaasa aegade rutt.
Lihtne toake, emake hell,
talve vaikuses helisev kirikukell.
Säravaist küünaldest ehitud puud.
Vaikne on jõuluöö - pühaim tund.
Jõulukuu
Aasta pimmemb kuu om jõulukuu,
aasta kõgõ tähtsamb puu om kkuusõpuu,
tä tuvvas mõtsast lossi,tarrõ,liina,
tä all küll süvväs,lauldas,võetas viina.
Tä ossõ pääle pandas karda,kulda
ja ilma küünaldetä toimõ küll es tulda.
Meil jõulupuu tuub hinge rõõmu,rahu,
ei kurbtust,murõt sinnä mahu.
Pia terve kuu nüüd joostas müüdä puute.
Kas tii ka meile kingitusi tuutõ?
Mis om tuu hää ja illos,midä osta,
tuu pääle alati ei mõistaki sa kosta.
Kõik poodi särasse ja sädelesse vasta,
sul rahul raasugi ei olla lasta.
Ja omgi hää: keset valgust,inemiste ruttu
sa nigu loet jõulumuinasjuttu.
Ku lummõ kah viil taivast alla satas
ja kuu naar üleväl ku kuldne ratas,
siss näet,et kuri,illos inemistemaa
viil armsambas sul jõuluaigu saa.
Advendiküünäl panõ akna pääle
ja mõtle elon sullõ antu hääle.
Las edesi lätt nii,kuis piäp ja lätt
uus aasta lehvitäs jo umma salaperäst kätt.
( Müller )
Väljas kiirgavad taevasel telgil
tähtede kuldsed maailmad.
Tasa säravad küünalde helgil
nii noorte kui vanade silmad!!
Mõndagi puhast ja püha
on küünalde leegis.
Sellist soojustja
vaikset valgust
igapäev elus ei näe.
Kuhu jääb valgus vahetevahel?
Vaid vari teab, mis nende vahel
koos kanda on mõnikord kahel.
Toimekas rutus
ja küünalde säras -
vana aasta
meilt läheb nii ära.
Algab uus -
täis mõtteid ja lootust,
rohkete rõõmude
ja õnne ootust.
tuppa kuusk on veetud
kellele koht poetatud.
mässitud kardatega,küünaldega
et jõulusoovid tugevdada
lootus paremaid jõule
et jõuluvana saabuks meile
igaaasta luhtunud soovid
ehk selle aasta imeks saavad
päkapikud käivad tasa
ehk see on märk mu teele
jõuluvana saabub täna
et saaksin kord teda oma elus näha
minutid tiksuvad ja aeg venib
lootus nullilähedane.
kaminas miskit keerleb,
oh imet sealt välja tuli jõuluvana
Saabuvad Jõulud, ning küünalde säras
ma tahaksin näha su silmade sära.
Ehime kuuse ja süütame leegi,
jõulurahus ei sega meid keegi.
Toogu need Pühad soojust ja valgust,
sulle ja mulle millegi algust.
Luban, et nii nagu soovid ma käitun,
lootes et siis meie unistus täitub.
Tuttav ja kallis on küünalde sära ,
viigu kõik mured te südamelt ära !
Et õnnerikas aasta saabuks,
et ettevõtmised kõik laabuks,
et säiliks rõõm ja säraks päike,
et mure oleks päris väike!
nüüd lapseks saanud me jumal
kes valgustab taevaid ja maid
ema süles küünalde kumal
ta lamab ja naeratab vaid
sulab kõik mis su hinge saastas
tema naerusilmade all
meie jumal on üks kord aastas
meile äkki nii lähedal
jõuluaeg see imeline
särama lööb kogu toa,
siis on kuused küünaldes
tuba kauneis ehetes.
jõuluaeg on vaikne aeg
vaikib taevas,vaikib maa
ainult tuul see puhub väljas
varsti on ka maa meil valge.
Me ehtisime täna kuuske,
no küll sai alles ilus puuke.
Ta kauneid hõbevärvi ehteid kannab
ja küünaldega endast märku annab.
Ma vaatan seda uhket jõulupuud
ja hetkeks kaovad mõtted muud.
On headus täielikult võitu saanud must,
sest nõndapalju soojust õhkub kuusepuust.
Oh, jõuluaeg, kuis südame teed hellaks
ja muudad hinge helisevaks kellaks.
Ärgu kustugu küünalde
sära ei silmist,ei
südamest.Ja
soojus,mis küünaldest
jäänud,jäägu paljudeks
aastateks.
Jõuluõhtu käes on taas
ukse ees on jõuluvana saan
jõuluõhtul lookas on laud
ja küünaldega kaetud lähedase haud
jõuluõhtul jälgivad meid tuhanded inglid
lauale toodud koogid ja kringlid
kas võiksid olla meil jõulud valged
ja teeääri katmas lumehanged
Üks kuuseke väike
metsa all tukub,
ta süda on kurb,
teda suur lumevall katab.
Tahan tuppa,
tahan siit ära!
tahan laste naeru,
küünalde sära!
Olgu mu elu
küll üürike,
see eest täis
rõõmu ja kära.
Täituvad soovid
Jõuluõhtul vaatan küünalde säras tuba,
Ootan hinges ärevus,et kas ei tule juba...Jõulu mees.
Jõuluklögi valatud on klaasi,
kaunid kuuseoksad metsa servalt toodud vaasi.
Pipar koogi lõhnast küllastunud õhk,
jõuluhani laual,põrandal on põhk.
Mõeldes oma lähedastele seal kaugel ära.
Teadmine,et ka nende tube valgustamas jõulukuuse sära,täidab kogu hinge rahuga.
Kuid siis koputus,vahest ka kaks.
Tõttan uksele ja näen oma lähedasi seismas seal,
neid kalleid,kes olid enne mul mõtetes...
korraga on siin.
Jõulu ime minu jaoks on saanud ilmsiks,mõtetes
Jõulu meest tänan ja kogu mu pale rõõmu pisaratest särab.