Jõuluvana punanina
aasta otsa pani tina
nõnda palju manustas
et lapsed sootuks unustas
ja nüüd näed vanal värisevad käed
ei saa lahti kotipaela
mida tahaks panna kaela.

Sajab lumi
Sajab lumi
sest et talv
meil külla tuli
Mütsid pähe
sallid kaela
meil ei ole
rohkem aega.

Algab detsembrikuu - see jõulukuu.
Sellel kuul nagu polekski muud ...
... kui jõulusalmid ja jõuluinglid,
päkapikud ja jõulukingid.
Aknal sussid ja kaminas puud,
õhetavad põsed ja laulavad suud.

Koolipeod ja tähtsad ballid,
lastel kaelas soojad sallid.
Jõuluõhtul laual kalkun,
jõuluvana kinke andku!!!

aknast sisse vaatab kuu
aknast välja jõulupuu
kuu vist küsib
mis seal teed
miks sul kaelas pärlid keed
puu vist vastab nagu näed
ehtisid mind lastekäed

Pusin, pusin, pusin,
saangi kingi lahti.

Kannatust veel varun,
sahtlisse viin peale,
ja siis kaisukarul
haaran ümber kaela.

Aitäh sulle Jõulumees
selle kingituse eest.

Käes on jälle jõulukuu
, linnas särab kuusepuu.
Jõulurahu, küünlasära,
kingitus läks meelest ära.

Tahaks linna sõita reega,
kus siis sõidan palja teega.
rooli viskan sõbra klemmi,
hoovist võtan papsi bemmi.

jõuan linna, kaubamajja,
ostan vorsti, veidi saia.
kingitusi kuhjas poes,
ringi käia on siin soe.

isale ma ostan vöö,
seda nõuab tema töö.
ema mult saab uue lõhna,
et ilus oleks jõulu õhta.
väike õde see on pai,
talle kõlbab suhkrusai.

olen kodupoole teel,
mõned toimingud on veel.
aga kallim, see läks meelest,
asun jälle linna teele.

Talle ostan kaelakee,
kimbu lilli, lõhnavee.
nüüd siis kõik on kinke saanud.
ise olen ilma jäänud.

tuiksan mööda teed nüüd koju
, uksel ootab kiisupoju.
talle verivorsti annan
ja siis süles tuppa kannan.

ongi jõuluõhtu käes,
jõulud käimas täies väes.
kuulen uksel kop-kop-kop,
ukse taga jõulu sokk.
sisse astub jõuluvana,

nõnda jõulud täies hoos
käimas selles jõululoos

Jõulumees poodlemas!

Kord jõulumees läks šoppama, ta kinke tahtis osta.
Ostis suuski, ostis keppe,
ostis kullast kaelakette.
Laste jaoks ta pistis kotti palju vahvaid raamatuid.
Isadele piisab saades suure koti küttepuid.
Emadele meeldiks saada kallis hea parfüüm.
Jõulumees see šoppab kuni möödub jõulupuum.

Jõuluõhtul
(See luuletus on pärit minu lapsepõlvest)
Jõuluvana tulekuks selged
sul on salmid.
Siis,kui lahti läheb uks,
on kõik ammu valmis-
õled pestud põrandal,
verivorstid laual,
sätendava kuuse all
ootad juba kaua.
Järsku kojas lõksub link-
ootad ärevana.
Köögis kukub ümber pink-
tuleb jõuluvana.
Tuppa astub toki toel,
vatihabe kaelas,
seda kohendab ja soeb,
ema muudkui naerab.
Nägu nagu ISAL lai,
ise õhkab pakast,
näib,et kasuka ta sai
selga meie lakast.
Pärib emalt"Lapsi on?"
"Eks seesama ole!"
"Poiss kui naaskel,
aga jonn?"
"Jonnijaid meil pole."
"Vapralt mõistad lugeda,
vildid teenid välja!"
Aga memm saab sugeda,
tuba täis on nalja.

Jõuluvana tuleb varsti,
kingipakid kaelas.
Salme oskame me hästi,
sest ju tahaks kinke saada.

Pusin, pusin -
saangi sõlmed lahti,
mina olen usin
ega salli prahti.
Kannatust veel varu
sahtlisse viin paelad
kaisukaru ajan ümber kaela.
Aitäh jõulumees
selle kingituse eest!

Sõbraga jagad nii head kui halba,
ei sõber sind iial jalgealla talla,
ega pangega pori kaela kalla,
ta on sinuga ka siis kui maas on lumi või halla.

Kuulatame,
vaikuse vaikset hääleta häält,
tunneme,
kuidas sõber paneb su kaela ümber
oma soojad/kallistavad käed!

sinu ja minu vahel
on valge härmaallee
ja lumeniidid meil kahel
on langend silmile

minu ja sinu huultel
on valus päikene
kui tunneksin tuld oma kaelal-
su suu on tuline

meie ja valguse vahel
on taevas punane
eksinud suudluste vahel
me langeme lumele...

Suudlen kätt ja suudlen varvast,
kallistan su kaela karvast,
rõõmuga me silmad näevad,
et ka sinul aastad läevad!

Isa veel vaid tahab
üht lipsu
üht köit ümber kaela
Eriti siis
kui pelgalt minitit nii viis
lapse saamiseks
isaks olemiseks
pole näinud
seda valu ja vaeva

Isal lipse on niigi
ja tegemisi mida laps
ei näe nagunii
Elul isa on ketti pandud
ülepeakaela
ja nii tihti pole tal aega
Enamasti vaid
Tere ja head aega

Isa ikkagi veel
ühte lipsu tahab
Ühte köit
ümber kaela
Seda omaenese verega seotut
kõige kõige lähemalt
Sellist millega väikesed käed
suruvad sel päeval
ümmber issi nii väsinud kaela

Millele ei ole loodud sõnu

Justkui sametpehme uduteki sees,
ei saa silmi avada,
tundelummus keeb kuumas kehas,
äraütlemata kirehoovus sinus endas.

Vahuselt lainetab ta üle naha,
õrnemast-õrnemat loodusallikat
üle kaela, õlgade ja seljajoone,
suudlustega sulatada tahab.

Roosa-roosilised hetkeminutid,
mis on okkaliselt kibevalusad,
ometigi allutame neisse,
ürgnaiselikud iluvalunaudingud.

Kirjeldamaks kõike seda,
millele ei ole loodud sõnu,
teab vaid naise süda,
kui tundnud on ta kiretormi tõusu.

Sooja süleluse leekivad lilled
kasvavad õrnas puudutuste vihmas,
hellituste ookeani ääretu avarus,
looritab sinu keha armulõõmas.

olen lillevaas ,

minu ees on klaas.

mul on suur maja,

vahest palju kaja.

aias kasvab lill,

lambal seljas vill.

mul on aknal pakk,

ja küünel küünelakk.

käes on mul pall,

ja kaelas pehme sall.

laes põleb lamp,

ja toas on põrsas pamp.

seinal seisab riiul,

minu käes on viiul.

kollane on juust,

juustu alus puust.

koolis lemmik mata,

köögis köögikata.

laua ääres tool,

tooli sees on vool.

meile tuli voodi,

üsna minu moodi.

õues kasvab puu,

mille sees on luu.

mina olen laevas,

lennuk sõidab taevas.

ükskord oli raamat,

mina nägin laamat.

meil on kodus kapp,

mille sees ka minu mapp.

meil on kodus komm,

mille sees on pomm.

mul on kodus pere,

kes ütleb teile tere.

meil on kodus laps,

kellel suur on paps.

mul on kodus pann,

mida peseb vann.

Tali on käes ,
kaelas on sall.
Järvel on jää,
valge ja hall.
Lund muudkui sajab,
ja õues on külm.
Kes seal siis on ?
Seisab seal taat.
Habe on ees,
kingid tal käes !

Mu hing on tühi,
mu hing on puru.
Ära seda vastu oda nühi!
Ära tee sellest saepuru!

Mu südamest veri välja pigistatud,
Mu süda veritseb!
See lumehelvestest tekitatud,
See langeb ja langeb.

See kett mille kinkisid mulle,
mu kaela soonib.
Sa mu südame kinkisid talle,
Mu süda edasi-tagasi roolib.

Jõuluvana tulek

Jõuluvana suur ja lai,
korstnasse ta kinni jäi,
pärast salme kuulas häid,
ja paitas heade laste päid,
ning kinke andis häid.

Pärast pandi sallid kaela,
mindi jõuluvana saani kaema,
ja kõik põhjapõdrad puhkesid naerma.

Jõuluvana istus saani,
ema keeras toas lahti kraani,
ning nähti telekas vene tsaari.

Ema

Kord metsaveerel kohtasin üht meest
tal silmad olid vees
peas kihar jäätund hõbehall
all samblik asemeks kui lapsehäll
mis suurim riik on kõigist riikidest
Ja mõtteisse ma jäin
Kus on küll selle linnu pesa
ajast kortsus käekeste ema
kes tema peakest õrnal silitaks
ja räbaldunud riideid kohendaks
Ja korraga kõik selgeks mulle sai
see sama samblik all ja taevas kohal
see ongi tema ema
ja on ka minu ema
Ma sellel võõral mehel siis
õrnalt oma salli kaela sidusin
istusin hällile sambla sees
silmad mõlemil meil vees
nii ilus oli ema
Ja meie, tema lapsed, külg külje kõrval
vaikselt istusime

sinda kujutlen rannal ma
seismas,kus tuul sasib hellalt
su pead.mu käed on ümber su kaela
ma huuled suudluseks sean.

Õues külmakraadid kanged,
teede ääres suured hanged.
Hange kõrval lumemees,
ei see külm tal liiga tee.

Ninaks pandud porgand tal,
kaela ümber kootud sall.
Kätte antud vana luud,
ise muigab naerul suu.

Mõttes loeb ta vaikselt palve,
tahaks seista siin, ma terve talve.
Lõbusam siin oleks veelgi,
kui siin seisaks veel nüüd keegi.

Salasooviks enda kõrval,
sooviks lumeeite õrna.
Kes siis laulaks varavalgest,
ainult lumest ja valgest talvest.

Õues külmakraadid kanged,
teede ääres suured hanged.
Hange kõrval lumemees,
ei see külm tal liiga tee.

Ninaks pandud porgand tal,
kaela ümber kootud sall.
Kätte antud vana luud,
ise muigab naerul suu.

Mõttes loeb ta vaikselt palve,
tahaks seista siin, ma terve talve.
Lõbusam siin oleks veelgi,
kui siin seisaks veel nüüd keegi.

Salasooviks enda kõrval,
sooviks lumeeite õrna.
Kes siis laulaks varavalgest,
ainult lumest ja valgest talvest.

Superkangelane

Ühes linnas kuritegevus lokkas ,
mis inimeste õnne lõi okka .
Mõeldi : kas keegi meid ei aita ,
kas keegi saab meid kaitsta ?

Ühel ööl kodanik tõttas kodu poole ,
et jõuda Une-Mati maale .
Kui äkki sattus pättide küüsi ,
kes tänavanurgal petukaupa müüsid .

Ja siis ilmus justkui eikuskilt keegi ,
kes enda ilmestamiseks oli valinud maski ja keebi .
" Ärge kartke ! Aitan teid ! " ta hüüdis ,
kui kurikaelad kinni püüdis .

" Oh , tänan teid ! " kodanik emotsioone väljendas ,
Superkangelast ülistusse uputas .
" Kuid õelge , kes olete te
ja kas te kõiki aitate ? "

Võõras vastas : " Superkangelane olen ,
ja siia linna pikaks ajaks tulen .
Aitan teid kõiki senini ,
kuni kuritegevus on viimaks selili ! "

Öelnud seda ,
mida kavatseb ta teha ,
kadus Superkangelane keebi lehvides ,
mahajäänud kodanik õnnega leppides .