Kullakallis päkapikk,
mul on sulle palve,
võiksid külastada mind
mitte ainult talvel.
Kevadelgi iga päev
tahaks kommi süüa,
suvel jäätist võiksid
sussi sisse tuua.
Kullakallis päkapikk,
mul on sulle palve,
võiksid külastada mind
mitte ainult talvel,
kevadelgi igapäev
tahaks kommi süüa,
suvel jäätist võiksid
sussi sisse tuua!
Talvine valgus toob une,
süütu vaibaga katab kõik teed.
Üle tänava puistunud lume
alles kevadel korjavad veed...
Tuli maha lumi
ja karul tuli uni
Lumi on nagu valge vaip
kuna tal on oma paik
Lastele meeldib lumega mängida
aga ise nad palju hänfivad
Lumi tuleb talveks maha
meie kauni ukse taha
Lumi suvel seisab taevas
sest mu isa auku kaevas
Lumi on üks tore asi
kevadeks ta koju kasib
Jõuluvana sõidab pma saaniga
oma suure plaaniga
Päkapikud käivad sussist-sussi
mis siis kui lapsed omadega vussis
Jõulud vahel mustad ole
nii see väga kole
Valged jõulud on parimad
lapsed ennast harivad
Jõulud on suur püha
vahel tuleb ka köha
juku on kaalumas.
kevad on saabumas.
linnud nüüd käravad,
lilled säravad.
Mida küll teha,
kui kevadel köha?
Maitsen ma rohtusi.
Täidan kohustusi...
Kevade saabumisel ,
olen ,siis kaalumisel.
Kaalun ma tonn
või olen ma konn.
Lõpetan kaebamise
kevade saabumisel.
Täna ära rohi, maad ära kaeva,
argimuredega pead ära vaeva.
Löö jalad seinale, silmad kevade taeva,
ja lihtsalt naudi nii emadepäeva!
Kevade värvid.
Nõlvakud ○n sulavad,
ojaveed vulavad,
kevad end kõikjale laotab.
Metsale, aiale,
väljale laiale
lilli ja rohelust jaotab.
Ning kraavi servale,
põõsaste kõrvale
pillab ta kaunilt ja kärmelt
siniseid, punaseid,
kollaseid, kullaseid,
lõbusaid kevadevärve .
kõik elule kevadel ärkab
murdes musta masendust
kannatuste kangust
üksinduse igavust
elumahlad liigutavad
nõudes välja tegevust
näha ilma ,elu looma
ennast näidata on soov
teisi näha-lausa kirg
vaja leida kaunim õis,
käed sõlmida
ja koos minnes tunda rõõmu
elu viljastavast toimest
Talvel karud magavad
Unimütsid on vist nad
Kevadel kui sulab lumi
Lõpeb karul talveuni
Talvel metsas ära kisa
Pahaseks saab karuisa
Kuni veel on lumi maas
Tahab rahus norsata
Ära kisa ega karju
Oma suure ema varjus
Tudub väike karupoeg
Sügavamalt kaissu poeb
Lumetekk ja padjaks mätas
Põse alla pandud käpad
Lase mõmmil magada
Uni aitab kasvada
kõik elule kevadel ärkab
murdes musta masendust
kannatuste kangust
üksinduse igavust
elumahlad liigutavad
nõudes välja tegevust
näha ilma ,elu looma
ennast näidata on soov
teisi näha-lausa kirg
vaja leida kaunim õis,
käed sõlmida
ja koos minnes tunda rõõmu
elu viljastavast toimest
Kevad on tulnud ja jõudnud siia,
tahab ta lume kõik minema viia,
külm on veel väljas, kuid peagi ta kaob,
sest külmataat näljas ,kevad sooja meil toob.
Pole paremat tunnet, kui kevaderõõm,
nüüd minge te välja ja hingake sõõm
seda kevadist õhku, mis kaasa ta toonud
ja nautigekevadet, mida taevataat loonud!
Aastaajad
1.kevad:
Kevadel on väga ilus
keegi pole enam vilus,
päike paistab rõõmusmeel
ojake voolab teel.
2.suvi:
suvel on nii mõnus soe
heina kuhjas peitu poen,
maasik mari on nii hea
hüppan vette üle pea.
3.sügis:
sügisel on vihm ja tuul
lehed langevad kõik puult,
seeni metsast korjan ma
väga suure korviga.
4.talv:
talv on külm ja jõle
kuid ta pole jäle,
ostan endale uued uisud
mind ei sega külmad tuisud.
tuli mai,
tegi pai.
kus se mai küll siis sai?
tuli talvestjooksujalu
pika talve mai ei talu.
ütlema peab seda ,et
mai tõi malle kevade.
tuli mai,
oli mai.
kus see mai nüüd järsku sai?
kui see peaks sind huvitama-
mai läks maale suvitama.
Kevade Tulekul
Kevad tuleb suure hooga,
veed vulisevad vooga.
Järvejää praguneb,
tükkideks jaguneb.
Lilled juba igal pool,
ja seal kus järvevoool
Kevade saabudes,
plaanide laabudes,
näitab end päikene
mõnele suur ja mõnele väikene.
Kevade esimest heli sa kuuled,
kui surud kõrvad ja huuledki puule.
kevade esimest lõhna sa tunned,
kui vajud kastese rohu sees unne.
Päevad on pikemad,
ööd on soojad,
linnud ja liblikad kirevust loovad.
Tuul kannab sõnumit,
varsti on suvi,
kuhu jäi talv ja miks sulas lumi?
Mõtetes kaugele ära nüüd eksin,
mättale istun ja teen ühe Becksi!
suvi sihtis silma kevadele
ja kõditas päikest lõua alt.
päike muheles jõe sängi tagasi
ning naeris rohu rohetama.
soe suvi tatsasnurmele nurru lööma.
Lumivalge lumi,
ilusamat ma ei tea.
Kevadel kõik sulab,
aga meeles ma ei pea.
Kui lumememme teeme,
ja lumelossi ehitame.
Sellest võlutundest,
probleemid kõik unustame.
Mul on õppimata,
homme kooli!
Mul on tööd teha,
aga sellest ma ei hooli.
Ma tahan lõbutseda,
igav on mul.
Äkki tuled minuga õue,
kui õpitud sul?
Elu on kui päikene taevalael,
vahel ka pisarad, nutt ja naer.
Elu on kui lind, kel tiibades rutt,
elu on seiklus ja muinasjutt !
Elu on kui kevadel tärkav rohi,
elu on vaiksete metsade kohin.
Elu on kui laps, kes mänguhoos,
vahel ka õnn ja õnnetus koos.
Varakevadele
Kased on veel raagus ja
esikus veel uisud.
Päiksepaiste varju jäävad
talvekülmad tuisud.
Mõnes varjulises kohas
leidub märga lund ja
vett on juba liiga palju -
kevad annab tunda.
Nina ajab ahnelt õhku,
süda tunneb huvi.
Roosilt ära murtud lehes
lõhnab mõrkjalt suvi.
Kevadele
03.05.05
Kevad, kui ruttu sa tulid,
pühkisid minema talvised lumesuled.
Tõid kaasa linnud lõunamaalt,
eks nemad tunne iga ilmakaart.
Tõid kaasa lilli ilusaid,
tõid kaasa liblikaid värvikirevaid.
Armastusegi kaasa tõid,
see vallutab kõiki südameid.
Õues lumi tuiskab väljal,
välja ääres puud on paljad.
Pole enam lehest rüüd,
eks see ole talve süü.
Samuti on vaikseks jäänud,
jõed, mis jääst on kaaned saanud.
Kõik see ongi talve nägu,
ning muutub kevadel, kui kukub kägu.
Õues lumi tuiskab väljal,
välja ääres puud on paljad.
Pole enam lehest rüüd,
eks see ole talve süü.
Samuti on vaikseks jäänud,
jõed, mis jääst on kaaned saanud.
Kõik see ongi talve nägu,
ning muutub kevadel, kui kukub kägu.
Kevadtervitus.
Kui linnud akna taga rõõmsalt laulavad, siis saabunud kevadet nad tervitavad. Taas lumikellukesed ärkavad ja sooja päikest maitsevad, et kuulutada kõigile, et saabunud on kevade.
Käes ta ongi - aasta uus
välja visatud sai jõulupuu,
Kevadet nüüd ootan vaid,
tuleks juba rutem mai.
kevadeti terkae
paike meile ulatab
jarvejaa ja merejaa
kabedalt ta suladab
kiiremad on paiksekiired
valgust ehk siis aikesest.
lolliks lahevad vaiksed hiired
kenast kevadpaikesest