Kust Jõuluvana küll teab,
kas lapsed on olnud head?
Kas on nad ema aidanud,
kas on nad kassi paitanud?

Kas laps on olnud virk ja kraps
või mõnel koolis saadud kaks?
Kes sussi sisse komme toob,
ja kingiks täpselt lapse soov?

Tean, PÄKAPIKK on see,
kes jõulu eel meil luuret teeb!

Lapsed,tuppa
Lapsed, tuppa- tali tuleb ju.
LumeLell on õues ju.
linnud läinud lõunamaale ,
lilledel on surmakuu.

tuuleeit ju tõstab tiibu,
tormitaat ,see tuiskab teel
marumemm sääl mühisedes
sildasid teeb vaiksel veel.

Lapsed ,tuppa !jüts , kus aabits ?
koolipapa ootab ju.
Mees peab tarkust taga nõudma ,
noorus on ju õiekuu .

Algab detsembrikuu - see jõulukuu.
Sellel kuul nagu polekski muud ...
... kui jõulusalmid ja jõuluinglid,
päkapikud ja jõulukingid.
Aknal sussid ja kaminas puud,
õhetavad põsed ja laulavad suud.

Koolipeod ja tähtsad ballid,
lastel kaelas soojad sallid.
Jõuluõhtul laual kalkun,
jõuluvana kinke andku!!!

ärkan hommikul - seitse on kell
tormituuled väljas keerlevad
kas tõesti on see pakane , hell -
kellega koos leht väljas veerleb.
Oh kus on see soe ja kuum suvi?
see ilus suvevaheaeg meil,
Kas talveootuses tunned huvi
kuidas aeg läheb edasi teil?
Ruttu riidesse nüüd panen,
kooli ju vaja minna,
kuigi mida varem seda parem,
aga kuna kooli jõuan veel sinna?
Varsti on talv meil käes,
mantel seljas ja lumi maas,
öösiti päkapikke näen.
Vaatan siia, vaatan sinna-
Aknast juba lörtsi näen
kus mu sall ja kindad?
külmunud juba mu käed.
Oh issand kas tõesti ongi nii,
et detsember tuleb
või see ongi siin?
veel mõni õhtu oma silmad sulen
ja lõpeb mu ootuste piin,
näen ohtralt igalpool lund
oh jõuluvana kus oled sa?
on tulnud jõulutund.
Või ma olen unustanud
olla tubli ja hea,
kas olen karistatud
või teinud vea?
Ootan kingitusi ja jõulupuud
sest aasta on möödas,
ja luule jälle suus
ning pärast seda
on juba aasta uus.

Maha tuli kena lumi,
ammu möödas soe suvi.
Maja ees meil lumemees,
lund on täis kõik aiad, teed.

Saame lumesõda teha,
kuni jälle käes on eha.
Jõulukuuse tuppa toome,
jõulumeeleolu loome.

Toas on kena jõulupuu,
taevas täies säras kuu.
Taevas säravad ka tähed,
kingitusi veel mul vähe.

Varsti tuleb jõuluvana,
laua peal on praetud kana.
Õpin luuletusi pähe,
hääl mul laulmisest on kähe.

Päkapikud käivad juba,
ärevust nüüd täis on tuba.
Kohe tuleb jõulumees,
põhjapõdrad saani ees.

"Jõuluvana tuli nüüd",
lausus kooris laste hüüd.
Kingitused on tal rees,
ise istub saani sees.

Kingitusi saime palju,
aisakellahelin valju.
Kõigil on nüüd rõõmus meel,
lund ju sajab veel ja veel.

Jälle käes on jõuluöö,
lõppenud on koolitöö.
Varsti käes on aasta, uus,
sest, et käes detsembrikuu.

Siis kui akendes kustuvad tuled,
selja taga on koolisaal tumm,
sinist koduteed vaikides tuled,
ümber langemas lumi kui lumm.

Tahaks uskuda veel kui legendi,
et käis koolis vist eht näärimees.
Siiski muiates meenutad vendi,
kellel see äratundmine veel ees.

Peidab peost jäänud väsimust ära
iga talveööst hingatud sõõm...
Äkki näen, kuidas õhuski särab
magus valutav nääriöö rõõm.

Juba enne lõunat õde küüris puhtaks tube
ja teine õde praadis pliidil kohviube,
ja pärast lõunat tõid nad sisse värske põhu,
mis suve nisulõhnadega täitis õhu.

Siis vajus õhtu üle lumise maailma
ja süütas taevas esimese harda tähesilma.
Me, lapsed, kogunesime tuppa laua manu
ja nagu ime ootel jälgisime vanu,

kes ümber kuuse, ulatuva kambri lakke,-
me aimasime - seadsid kingitusepakke.
Vait olid kõik: näis seisvat südamete tukse
nii kaua, kuni isa hüüdis üle ukse.

Ja siis - mis rõõmu igast isalt saadud kingist!
Ma laulu lugesin, mis tuttav koolipingist,
ja isa luges piiblit vanas tartu keeles
nii pikalt, vaikselt, pühalikus rahumeeles.

Ja tundus imeline vägi isa sõnus.
Ja küünlas särasid ja oli hea ning mõnus.

Sigin Sagin, prigin pragin
elutoas on küttel kamin
Emad, isad tööpäevad ruttu lõpetavad
lapsed koolist tunnistused toovad
et saaks kodus näidata, kui tublid lapsed on nad olnud.
Siis on ka päkapikkudel nii rõõmus meel,
et toovad kõigile, nii head ja nämmat, et rõõmust ripub nii iga lapse, kui enma, isa keel.

LUME VAIP LUME VAIP KATAB MAA
PEAGI TEEL JÕULU TAAT JÕULU AEG
JÕULU AEG IGAL POOL PEOKS ON VALMIS
MEIE KOOL

HEA ON MEIL SEISTA REAS JÕULU SALM
KÕIGIL PEAS PEA SAABUB JÕULUÖÖ
LÕPEB KOOLITÖÖ

JÕULUMEES JÕULUMEES KUULA MIND
PALJU ON LAPSI HÄID
SINU EES LAULMAS JA TANTSIMAS
NÜÜD ON ESIMENE KLASS

Minu päkapikk mind vaatab
mind uinuma saadab
kuna lõpuks tuleb jõulu vana
luuletuse eest tahab mulle kinki anda
ma talle loengi luuletuse hingest
mis maandab pinged
see luuletus toob jõulu rahu
puhastab minema valu
jõuluvana ees palun andeks kõik
palun andeks et koolis teist poissi lõin
tean et tegu oli vale
aga nüüd mängin ma malet
õpin mõtlema ilusatele asjadele

LÕPEB KOOLI TALVEUNI!

Imevaikse sahinaga
pilvist alla langeb lund.
Lume all maamullas aga
lillejuured näevad und.

Härmas pärna okste vahel
paistab mingi tume laik.
Kas sa tead,et seal on kahel
hakil mõnus elupaik?

Koolimaja suur ja hele
seisab pärna alleel.
Praegu paistab kõikidele
vaikselt uinuvalt ta veel.

Aga oota hommikuni -
kõik saab teiseks üleöö!
Lõpeb kooli talve uni,
algab koolilaste töö!

/Leelo Tungal/

Loogiline Aasta

Taas läbi sai loogiline aasta,
kogu töö ja kooli pinged läind,
mis edasi teha inimene vaatab,
pole sellist aastat varem näind.

Kõik riime otsides netis nuhivad,
pea tuhandest riimist paks,
ostetakse mõtlematult kulinaid,
ja koleegidele saadetakse jõulufaks.

Külmataat võib teha tempe,
tuisupoistel varuks vempe.
Jõuluvana sest ei hooli,
külastab ta iga kooli.

Jõuluvana istet võtab
suures tugitoolis.
Ja siis kutsub luuletusi
vastama kui koolis.

Mureliku esimese klassi lapse luuletus

Kui ma veel ei käinud koolis,
oli elu lihtsam.
Nüüd,kui istun koolitoolis,
kõik on palju tähtsam.
Tähtis on meil lugemik,
tähtis on ka pliiats.
Pinal,päevik,plastiliin-
kõik tuleb kooli viia.
Dressid ja sussid.
Liim,paber,guaššid
Ja söögiraha
õps jälle tahab...
AGA sinul Jõulumees,
on asi palju hullem:
"Oli tuhandete sees
Sul meeles kink ka mulle."

Miks need lapsed küll ootavad talve?
Kas selleks, et kerkiks neil puna palge?
Naerust ja lustist et õued kõik kajaks,
lumesõjad ja -kindlused lapsi kõik vajaks?
Miks need lapsed küll ootavad jõule?
Kas selleks, et kooli siis pole
ja väljas saab möllata nii mis kole?
Jah, kindlasti on ka see väga tore,
kui õppima ei pea ja muresid pole.
Kuid lapsed ja jõulud -
mis paremat veel võiks olla kesk talve,
aasta lõpu ees!
Siis tubades kuused ja hingedes rõõm
ning kõikide südames lootuse sõõm:
päkapikk nägi, nüüd jõulumees teab -
iga pere siin maal jõulupühasid peab.

Jõulupuul ei ole vaja väga palju ehteid,
koolis ma õpin igasugu tehteid.
Tuppa toome jõulupuu,
käes on ju jõulukuu.

Valge lumi katab maad,
kooli minna küll ei saa.
Pakane paugub ja näpistab ninast,
kindluse valmis meisterdan siva!

Lund hakkas sadama õhtu eel,
pilk püsimas ikka veel teel,
ootus on hinges, kas tuleb ta juba,
see taat punases kuues.
Kas kinke kotis tal veel ja veel,
või vitsakimp asetseb vööl.

Olen olnud ju üsnagi pai, kuid ka vallatust tehtud sai.
Läks mänguhoos katki vaas päris uus,
jäi süüdlaseks kass, kes muu.
Aimab ema ju tõde vist isegi,
kuid kära ei tõsta sest sugugi.

Kooliski olen ma kukupai,
ei kära ei jookse ja viie sain,
Siis rõõmustas isa ja emalt sain pai,
mis lisada oskaks siin enamat,
et kingi nüüd võtaks ja sulle teen pai.

Olles jäätunud aknal jõuluootel,
künkal lapsed-salvokelgud pooltel.
Väljas sajab paksu lund,
väsinud mees laseb kuuse all und.
Millal need päkapikud liiguvad,
aknalaual ekstreemselt kiiguvad.
Pole ma neid kunagi näinud
pole nendega ühes kooliski käinud.
Loodan ,et kunagi neid siiski näen
kindlasti ulatan neile abistava käe.

Vagura poisi magusa soov

On sussi sees hommikuti magusat,
ja lapsuke istub toolil vaguralt.
Tal soov on saada magusat,
mis teenitud on vaguralt.

Ja emme annabki magusat,
ja poiss ikka veel vaguralt
istub toolil ja noogutab pead,
ja ema arvab,
et aeg kooli nüüd minema pead.

Laura Jõe

Kusagil mujal

Ta on tavaline tüdruk,
kes paljude silmis õnnelik.
Ta käib alati koolis
ja hinded on korras.
Silmis alati päike särab,
ei tea ta isegi, miks.
Kuid siiski, kõigest hoolimata,
miski teda ikkagi piinab.
Miski, mis on ja ära ei kao.
Vahel tunneb ta, et enam ei suuda,
et on väsinud olemast siin.
Tihti igatseb ta siit ära,
otsida omale uus maailm.
Kusagil mujal.
Mõtleb, et äkki on parem
kusagil mujal.
Äkki on inimesed paremad
ega otsi teistes vigu,
kusagil mujal.
Aru saamata, miks on tung ära,
kuigi kodus on hea,
ihkab see tüdruk eemale -
sinna, kuhu temani halb ei ulatu.
Ta ei taha, et teised teaksid,
et ta tahab ära.
Seepärast ta naeratab,
kuid süda on kusagil mujal.

Hommikul, kui kooli lähen
issi äratab mind üles.
Hommukul teeb issi tee mul...
kui kooli akkan minema,
siis küsin issilt tasku raha...

Isa ära täna joo,
siis sul koolist viie toon!

Isa ära täna löö,
siis kogu pudru kausist söön!

poisid lilli meile andsid kaheksandal märtsil.
ütlesid, et naistepäev, ja kaege, et ei närtsi,

plikad, teie pinkidel need kollased nartsissid.
siis nad jänku-hundi märgid meile rinda pistsid.
pärast tunde seltsis sõime suhkurdatud kringlit.
poisid olid viisakad ja lahked nagu inglid,

teatasid, et püha puhul saadavad meid koju.
aga õues neile tuli lumesõjatuju.
mina sain palliga suhu.
helen sai laubale muhu.

mail oli ranits lund täis.
klaarika käpuli käis.
minni, kel lund sattus ninna,
ähvardas kaebama minna.

siis me jooksu pistsime, ja poisid kannul jooksid
küllap nad meid lõpuks ikka koju saata lootsid.
teet mind narris: “luba, et su koolikotti kannan!”
naersin – on ju naistepäev, ja mis seal pahaks panna!”