Siidisukk ja hõbeehted
lõbuneid läks reidile, vallera!
Reidil olid vanad mehed,
keda hüüti jõuluvanadeks, vallera!

Ükskord päkapikupoisu
tegi veidi pattu.
Lapse kompvek kogematta
enda suhu sattus.

Mõtles pere sussi juures,
kus on asja iva.
Isa õue päkapikku
otsima läks siva.

Aga kust sa enam leiad,
ta ju nõnda väike.
Ja eks ole jõulu ajal,
sadu kommikäike.

Hommikul siis akna juures,
laps kui tooli vinnas.
Terve kommikott ja kiri
olid jäetud sinna.

Kirjas seisis:Päkapikult.
Palun andestust.
Olen edaspidi pai ja...
Igatahes. Just.

Lapsi on me peres palju,
kaugelt kostub jõululaule valju.
Need on meie pere päkapikud,
kel peas on mütsid punased kui puravikud.

Ootamas on nad tunde mitu juba,
kuhu jääb nüüd Jõuluvana ,tulla ju lubas?!
Varsti kostub korstnast kära,
Jõuluvana kõrvetas oma püksid ära!

Aga sellest polnud kära,
ema tõi sukanõela ja parandas püksid ära.
Siis sai Jõuluvana mahti,
tegi suure kingikoti lahti.

Laste näos siis rõõmu nähti,
küll siis luulekogu läks lahti.
Kõigil Jõulupäeval rõõmus meel,
ning Jõuluvana uutesse kodudesse taas on teel!;)

Õhtul enne jõulupühi vaatasin, et suss on tühi. Öösel katsun - küll on kole, mitte midagi ei ole! Hommikul kui silmad avan, panen sussidesse jalad. Süda mul ei anna rahu, mõtlen, miks nad siis ei mahu? Äkitselt läks rõõmsaks meel sussi sees on teised veel!

JÕULUMEHE VALGE HABE KASVAS SUVEL MAANI,
NÜÜD ON HABEMEGA HÄDA SE EI MAHU SAANI,
KÄIES TAKERTUVAD JALAD
KÜÜNLA PAISTEL HAKKAB PALAV.
ISUB TOOLIL IKKA PAHA,
HABE NAGU VAIP JÄÄB MAHA.
ÄKKI TULI MÕTTE PÄHE.
KUI NÜÜD JUUKSURISSE LÄHEKS,
HABEME SEAL AJAKS MAHA:
JAH SEE MÕTEPOLE PAHA.
LÄKS JA LÕIKAS,
KUID OH IMET,
ENAMJÕULUMEHE NIME,
TAL EI SOBI KANDA

MAIKEN PÄRNIK

Ühel ööl kui paistis kuu,
jooksid jänkud ümber puu.
Äkki nägi jänkuema
määle hunti lähenemas.
Küll on kurb kui jõuluööl
kuri hunt sind ära sööb.
Hopsti,hopsti kuuselatva
jänkud kähku hüppasid.
Kõrvad lontis ümber okste
liikumatult rippusid.
Hunt ei märganudki pettust
mööda läks ja mõtles,
et on jõuluehtes kuusepuu

Lehm läks lakka rehele
ja kana läks kassile mehele,
härg ajas nurgas torupilli
vasikas tantsis varbad villi.

Lehm ajas selga uue kleidi
mära mokki värvis veidi,
kalkun rüüpas kanget viina
kukk jõi kruusist hapupiima.

Peni pennil parti paitas
sälg aga siga sauna aitas,
peremees jagas leivakontsu
terve tall lõi tulist tantsu.

Taevas naeris vintis kuu
kui kits tõi koju kuusepuu,
lammas laulis mää ja mää
küll see jõuluaeg on hää.

Üks pisikene päkapikk
läks reipal sammul poodi.
Tahtis kleiti, mis nii pikk
ja unelmate moodi...
Kuid ta ei teadnud arvatagi
mis on parajasti moes,
sestap käib ta edaspidi
ainult kommipoes!

Jõuluvana suur ja paks
muutub aina paksemaks.
Ei ta kinke tuua jaksa,
sellekski on liiga paks ta.
Otsustavad samme astub,
pakib asjad, kodust lahkub.
Uksel silt on: Teadke Te,
mina läksin dieedile;)

Käes on jälle jõulukuu
, linnas särab kuusepuu.
Jõulurahu, küünlasära,
kingitus läks meelest ära.

Tahaks linna sõita reega,
kus siis sõidan palja teega.
rooli viskan sõbra klemmi,
hoovist võtan papsi bemmi.

jõuan linna, kaubamajja,
ostan vorsti, veidi saia.
kingitusi kuhjas poes,
ringi käia on siin soe.

isale ma ostan vöö,
seda nõuab tema töö.
ema mult saab uue lõhna,
et ilus oleks jõulu õhta.
väike õde see on pai,
talle kõlbab suhkrusai.

olen kodupoole teel,
mõned toimingud on veel.
aga kallim, see läks meelest,
asun jälle linna teele.

Talle ostan kaelakee,
kimbu lilli, lõhnavee.
nüüd siis kõik on kinke saanud.
ise olen ilma jäänud.

tuiksan mööda teed nüüd koju
, uksel ootab kiisupoju.
talle verivorsti annan
ja siis süles tuppa kannan.

ongi jõuluõhtu käes,
jõulud käimas täies väes.
kuulen uksel kop-kop-kop,
ukse taga jõulu sokk.
sisse astub jõuluvana,

nõnda jõulud täies hoos
käimas selles jõululoos

Käisid ammu mardid hallid,
kadrid läksid oma teed.
Tulemas on pühad kallid,
on ju algav aasta see!

Jõulumees poodlemas!

Kord jõulumees läks šoppama, ta kinke tahtis osta.
Ostis suuski, ostis keppe,
ostis kullast kaelakette.
Laste jaoks ta pistis kotti palju vahvaid raamatuid.
Isadele piisab saades suure koti küttepuid.
Emadele meeldiks saada kallis hea parfüüm.
Jõulumees see šoppab kuni möödub jõulupuum.

Õnne see ronis minu õue
Kui ma võtsin väljas päikest
Tahtsin pista kätt ma põue
Kuid oh häda, seljas särki polnud mul, mu väikest.

Meel läks kurvaks, ilm läks pilve,
masendus mul peale langes.
Oleks lund mul, oleks pilve
Siis ma suurest õnnest, lebaks lumehanges

Jõuluvana tore mees
kes küll sõitis saani sees....
Lapsi külastama läks
kuid alt hüüdi päkapikk, Keks.
Kas maha sul ei jäänud kingikott suur
lapsi külastada ei saa ju Kuul....
Tagasi ta läks siis veel
Kingikoti peale ladus päkapikk, Seel.
Hakkas minema siis ta,
kuid oh õnnetust siis ka...
Vaatas taevas tähte suurt ja
sõitis reega vastu kuusepuud...

Läksin metsa kuuske tooma.
Sattusin ma hoopis jooma.
Aga ma ei jäänud jänni
jõuluks tõin ma koju väikse männi

Oli tuuli ja tormi ja sula ja pakast
kui mu poolvenna sussi kord päkapikk kakas.
Hiljem teada sai vand, et süüdi on kass...
Aga vastikuks läks talle päkade rass.

Jõuluvana püsti hädas-
oli saan see nända madal,
et läks katki saginaga.
Saanikesel tukid taga,
lapsed tühjaks tegid saani ,
milles palju jõulukraami.

Jõuluvana, kullapai,
kuhu minu isa sai?
Ta läks napis riides õue,
mingi asja pistis põue.
See on igal aastal nii,
et sind ei näe ta iialgi.
Sellepärast palungi-
too mu issi tagasi.

Õues hiilib päkapikk
ta mütsitutt on üsna pikk.
Kui kätte jõuab jõuluöö
on päkapikul palju tööd.
Iga väike kukupai
saab päkapikult pika pai.
Jõuluvana toogu pakke.
lapsed hüppavad rõõmust lakke.
Palju kingitusi tal
peidus suure teki all.
Meilt ta läks ja ütles veel
sinu poole olen teel.

Kord ma tegin akna lahti,
mis ma nägin-kukkus prahti,
ruttu läksin ahju juurde,
kinke kukkus muudkui juurde,
ohh sa rõõmu, ohh sa nalja,
jõuluvana kukkus alla,
tolmune ta oli ka,
pisut oli närvis ta,
siis ta haaras suure kingi,
ohh sa rõõmu, saime jõulupingi.

Lumememme unistus

Tantsis lumememm kord ingliga,
tahtis kommi talle kinkida.
Kuid kui ta nägi, et ingel kleenuke,
soovis temagi olla peenike.

Läks siis trenni tegema,
et oskaks ruttu päikse eest pageda.
Suveolümpiale läks siis ta,
seal ei püsinud terve ta.

Kohe hakkas sulama,
kui kätte võttis rula ta.
Lõpuks oligi kleenuke,
nagu ingel peenike.

Sokkidel on kavalus,
kadumise saladus,
öösel oskavad nad minna
äraleiaüles linna.

Hommikul sa veidi jälgi
kas on sokijalajälgi.
Aga äkki võimalik
varastas nad päkapikk?

Kui sul aknal polnud sussi
läks tal kingipanek vussi.
Kogemata puistas sokki
tühjaks oma kingikoti.

Kui sul akna peal on suss
sokid paigal on ja kuss.

Jõuluana poodi läks,
teel ta näeb, väike taks!
Vaatab, vaatab, armas kutsa.
Tõstab oma koti otsa!

Juba pakke seatakse
jõuluvana reele.
Juba kõikjal teatakse:
taat nüüd asub teele.

Et nüüd vaid ei ununeks
taadil kingid maha....
Korda laulusõnu, eks
ta neid kuulda tahab!

Meeles taadi vana pea
peab su nime, tuba-
sinul salmid, ole hea,
meelest läksid juba !

Jõulumehe valge habe kasvas suvel maani.
Nüüd on habemega hädas-see ei mahu saani.
Käies takerduvad jalad, küünlapaistel hakkab palav...
Istub toolil-jälle paha, habe nagu vaip jääb maha, iga laps siis peale astub, kui talt võtab kinke vastu.
Järsku tule mõte pähe-kui nüüd juuksurisse läheks, habeme seal lõikaks maha, jaa-see mõte pole paha.
Läks ja lõikas...
Kuid oh ime! Enam jõulumehe nime tal ei sobi kanda.Kes küll uue habeme suudaks talle anda?
Nüüd on häda hoopis suurem, vantsis kähku arsti juurde.
Arstionu võttis vatti, vatiga ta lõua kattis...
Kõikjal käib nüüd jõulumees valgest vatist habe ees!