WEB | CO | PICTURE | WEATHER | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Kui ma ükskord kasvan suureks
kosmonaudina läen kuule.
Sealt on tore vaadata,
kuis kuusel küünlad põlevad.

Kuuse võtan kuule kaasa,
kuna seal ei kasva neid.
Ehin veidi - panen puule külge ehteid punaseid.
Kõige lõpuks panen latva tähe, mis on kollane.

Las siis kuu ka tunneb rõõmu inimeste pühadest.
Teen siis lõkke, verivorste praen
ja veidi teedki joon.

Ning kui tuleb õige tuju,
jõululaule kuulan hoos.

Siiski mõtlen ikka - jälle, jõulud maal on kenamad.
Et võibolla poleks vaja jõule kuule vedada.
Ah, mul meelde tuli veel, miks ma üldse räägin -
tahtsin öelda kõigile jõule hääsid.


Hinne: 5.5/10 (2 hinnet )

kerli (13.12.2007)

Sahisevad saanid, reed,
sõitjatel on helkvel meel,
jõulusõitu teeme me,
põlislaande viimas tee.

Kena kuuse leiame,
selle alla istume,
lõkketule süütame
ja metsa lummust naudime.

Lõke loidab, limpsib halge,
istujatel puna palgel,
ümberringi maa on valge--
kõik siin tundub lihtne, selge.

Siis endile me tõotame,
et loodust puhta hoiame,
et mitu aastasada veel
on sama kaunis metsateel.


Hinne: 4.7/10 (3 hinnet )

Terje (21.12.2007)

Su puudutus, nii õrn ja soe,
justkui ehataevas.
Kui hellalt sinu kaissu poen,
siis kaovad mured, vaevad.
Nii kirglikult mind suudlesid,
ma tundsin jumalikkust.
Mu hinges lõkke süütasid,
mis iialgi ei kustu.


Hinne: 5.0/10 (2 hinnet )

lille (07.05.2008)

Pea on tulvil vaikseid mõtteid.
Kui pühapäevahommik käid mu ees.
Ma otsin sinu silmist lõkkeid,
need lõkked põlevad su südames.

Tunded on kui antud lubadus -
rasked, lohisevad vastu maad.
Armumine on mu suurim vabadus.
Anna mulle andeks, kui sa saad!


Hinne: 8.4/10 (12 hinnet )

Jane (03.12.2009)

Põletatud sinililled ja kullerkupud,
lõkke ümber lapsed jooksmas.
Tahamased, põlenud väikesed näpud
nii lapsed ema koju ootmas.

Päike juba kustund, ära põgenend siit,
kus tõusnud on õel ja kuri.
Maha kistud verstapost ja teeviit,
möödub eksind rändaja, eksind vari.

Ega hommik siin ilmas ei too head,
kõik ühtselt hall ja tume.
Siin-seal velelevad laipade read
ja kõik järksu nii vaikne, nii sume.

Aegamööda maailm end jälle jalule veab,
Eelmine õhtu on unustatud ära.
Inimsugu end järgnevaks ööks valmis seab,
siis laotub pimedusevaip, ning suletakse värav.


Hinne: 6.0/10 (10 hinnet )

Saskia (07.12.2009)


Emake loodus.


Tähine taevas ja liivaluited,
kuskilt kostumas öökulli huiked.
Tuul keerutab liiva seda,ei sega miski teda.

Seal ülal paistab justkui ``Tee`` tähe säras,
mis tuntud,teatud.... igal inim hingel.
Pärimustesse see ``linnutee`´ nime all kantud
Rahvailt-rahvastele muistendeis ta sõnum edasi on antud,
mõista,et tähistaeva lummust,
kuu kiirte sära.
Sinna juurde on kuulunud ka lõke ja selles hõõguvad söed.
Lõkke leek et saada sooja,kui päeva soojendanud päikese kiir läinud on looja.
Sütest soojal asemel uinuda mõnus,
silmitseda taevalaotuse avarust,
kasutada Maa Emalt saadud saladust,
sosistava tuule toodud sõnu.

Selline on loodus:tule,tähtede,päikese ja kuu sära.
Palju mõistmatut kõiges selles,meie inimkonna jaoks arvata tuleb veel ära.

Loodus aga aastast -aastasse ajaga käsikäes ruttab.


Hinne: 8.5/10 (6 hinnet )

katanka (26.12.2010)

Meenutades vana-vanemaid

Minu vanaisa ja vanaema
ammu siin koolis käisivad.
Küla simmaneid ning suve,
koos nautisid nemad.
Ehast koiduni jalga keerutati
pika päeva siis tööd rabati.
Kuupaistel Jõksi järve ääres
lõkke tule paistel puhati.

Oma eluteed koos alustasid,
kirikus seda ka kinnitasid.
Ei sõda neid lahutada suutnud
ega eluraskus armastust muutnud.
Oma lastele jagasid kõike nad:
elu, armastust ja oskust elada,
õnne ja raskusi jagada ning
piibli tarkust järgida.

Kõrges eas nad meie seast lahkusid,
elutolmu jalgelt pühkisid.
Nüüd kabelis koos nad puhkavad,
vaid hauakivi neid meile veel meenutab.


Hinne: 8.9/10 (16 hinnet )

Triin (16.11.2011)

Meenutades vana-vanemaid

Minu vanaisa ja vanaema
ammu siin koolis käisivad.
Küla simmaneid ning suve
koos nautisid nemad.
Ehast koiduni jalga keerutati,
pika päeva siis tööd rabati.
Kuupaistel Jõksi järve ääres
lõkketule paistel puhati.

Oma eluteed koos alustasid
kirikus seda ka kinnitasid.
Ei sõda neid lahutada suutnud
ega eluraskus armastust muutnud.
Oma lastele jagasid kõike nad:
elu, armastust, ja oskust elada,
õnne ja raskusi jagada
ning piibli tarkust järgida.

Kõrges eas nad meie seast lahkusid,
elutolmu jalgelt pühkisid.
Nüüd kabelis koos nad puhkavad,
vaid hauakivi neid meile veel meenutab.


Hinne: 6.7/10 (19 hinnet )

Triin K (21.11.2011)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Birthday (1)
Childbirth (0)
Children poems (0)
Christmas poems (3)
Famous authors (2)
Father's day (0)
Jokes (4)
Lady's Day (0)
Mother's Day (2)
Self made (11)
Valentine`s Day (5)
Varia (9)
Wedding (0)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Pages: 
1
© copyright 2020 E-People OÜ      Version: 1.5
» Show keyboard
ww