Lapsi on me peres palju,
kaugelt kostub jõululaule valju.
Need on meie pere päkapikud,
kel peas on mütsid punased kui puravikud.

Ootamas on nad tunde mitu juba,
kuhu jääb nüüd Jõuluvana ,tulla ju lubas?!
Varsti kostub korstnast kära,
Jõuluvana kõrvetas oma püksid ära!

Aga sellest polnud kära,
ema tõi sukanõela ja parandas püksid ära.
Siis sai Jõuluvana mahti,
tegi suure kingikoti lahti.

Laste näos siis rõõmu nähti,
küll siis luulekogu läks lahti.
Kõigil Jõulupäeval rõõmus meel,
ning Jõuluvana uutesse kodudesse taas on teel!;)

Päkapikk on akna taga ,
vaatab lapsi ja veel taga.
Miks sa küll rõõmustad,
unest lapsi rõõmustad.´

Jõulutaat kül nüüd kaua,
miks sa küll veel ei tule.
Unes meid küll nääd sinu rõõmus laps.

Täna taas ta toome,
homme külap toome.
Jõulutaat kingitusi toob,
päkapikk küll komme toob.

uuel aastal ma ei purjuta
uuel aastal meest ei harjuta
uuel aastal rügan teha tööd
uuel aastal kodus veedan ööd
uuel aastal lapsi ei kurjusta
uuel aastal naist ei kurjusta

ja kui sellest ikka veel on vähe
õpin selle salmi jöuludeks pähe:)

Astub tuppa äge mees,
kellel valge habe ees,
lund ta kuuelt maha pühib,
higist otsaestist nühib.

"Kas siin majas lapsi häid?"
Küsib ta, ja ringi käib!
Ema muigab, isa naerab,
lapsed hirmust peitu poevad.

Jõulumees siis kingiga,
lapsi välja meelitab,
Nüüd on kõikil rõõmus meel,
Jõulumees on uuel teel...

Päkapikk,Päkapikk,
Su sõber on pokkupikk.
Koos te lapsi Vaatate,
Jõulukale teatate.

Lapsed mõned kenad on,
mõned ,aga Pahad.
Teile meeldivad need essad,
Kuid Miks tessad Pole essad?

Jõuluisa ootab teid,
Päkasid ja pokusid.
Teie kenad olete,
jõulukale meeldite.

lumehelbeid tasa langeb,
valgeks muutub maa,
pea on kõikjal paksud hanged,
saabund talv on taas.
lumi katab puid ja põõsaid,
väljas karge ilm,
lumes hullab lapsi rõõmsaid,
naerul suu ja silm.
lumesadu iga laps ju
väga igatseb,
jõuluootus muudab hardaks
kõigi südamed.

Ega vaiksel talveööl päkapikk ei maga,
tema käib siis luuretööl meie akna taga,
iga päkapikk ju teab kus on palju lapsi neile maiustusi veab sussidesse krapsti.
See on päkapikkudel vana ilus komme,
jõulöödel pikkadel kanda õunu, komme.
Päevaajal aga nad pehmes valges lumes ilusasti magavad lapsi näevad unes.Iga päkapikk ju teab kus on palju lapsi nele maiustusi veab sussidesse krapsti!!!

Pika-päka päkapikul aega enam ole.
Jõulud juba uksetaga koputavad nii, mis kole.

Laste kirjad läbi loetud, kingid ette valmistatud,
Jõuluvana ärka üles, lapsed kinke ootavad.

Mantel selga, saapad jalga, mütsi ära unusta.
Habe siledaks sa kammi, muidu lapsi hirmutad.

Saan sind uksetaga ootab, koorem kinke samuti.
Rutta, rutta Jõuluvana, muidu hiljaks jääda võid.

Jõuluvana tore mees
kes küll sõitis saani sees....
Lapsi külastama läks
kuid alt hüüdi päkapikk, Keks.
Kas maha sul ei jäänud kingikott suur
lapsi külastada ei saa ju Kuul....
Tagasi ta läks siis veel
Kingikoti peale ladus päkapikk, Seel.
Hakkas minema siis ta,
kuid oh õnnetust siis ka...
Vaatas taevas tähte suurt ja
sõitis reega vastu kuusepuud...

Taas kätte jõudnud jõulud,
lastel pähe õpitud salmid, laulud.
Kõigil rõõmus meel,
sajab lund veel ja veel..
Päkapikudel käimas töö,
olgu päev või öö.
Nad piiluvad ja maiustusi tassivad,
päevast,päeva rassivad.
Taevast piilub kuldkollane kuu,
toas sädeleb ehteis kuusepuu.
Pannil vorstid särisevad,
õues puude härmand oksad värisevad.
Kõigil südames mõte hell ja hea,
seda jõuluvana ja päkapikud ei tea,
Keegi koputaski uksele,ukse taga jõulumees, enda habe ikka veel härma sees...
Luuletused loetud,
vorstid söödud, uued valmis praetud..
jõuluvanaga jutud aetud
minna ka teisi lapsi kaema,
jõuluvana tunneb ja näeb vaeva,
kuid talle meeldib see,
kui kõikjal käidud ootab teda kodutee...

sinitaevas täheke
kui sul aega väheke
sära silmi pilguta
teele valgust vilkuta
siis on jõulutaadil parem
jõuab meie juurde varem
meie juures ootel juba
rõõmsaid lapsi terve tuba.

ON PÄKAPIKUL RASKE TÖÖ-
JU TAL ON MÕELDA VAJA, MIS
KOTI SISSE LISAB VEEL,
ET LAPSI RÕÕMUSTADA!

NÜÜD MINEKUKS KÕIK VALMIS TAL
JA ASUBKI TA TEELE!

LUME VAIP LUME VAIP KATAB MAA
PEAGI TEEL JÕULU TAAT JÕULU AEG
JÕULU AEG IGAL POOL PEOKS ON VALMIS
MEIE KOOL

HEA ON MEIL SEISTA REAS JÕULU SALM
KÕIGIL PEAS PEA SAABUB JÕULUÖÖ
LÕPEB KOOLITÖÖ

JÕULUMEES JÕULUMEES KUULA MIND
PALJU ON LAPSI HÄID
SINU EES LAULMAS JA TANTSIMAS
NÜÜD ON ESIMENE KLASS

ON PÄKAPIKUL RASKE TÖÖ-
TAL MÕELDA VAJA!
MIS KOTI SISSE LISAB VEEL,
ET LAPSI ÜLLATADA!
NÜÜD MINEKUKS KÕIK VALMIS TAL
JA ASUBKI TA TEELE!

ON IGA LAPSE SUURIM SOOV,
ET PÄKAPIKK KA TEMA
SUSSI LEIAKS, NING SINNA SISSE
POETAKS TA VÄIKSE UNISTUSE!

NII SOOVIN TEILE KÕIGILE
MA TERVIST JÕUDU JAKSU!
ET UNISTUSED TÄITUKSID
JA SAABUV AASTA ÕNNE TOOKS!

Päkapikk see lapsi piilub,
Suss Ka akna vahel kiilub,
Päkapikk siis sikutab,
Ise vaikselt pikutab.
Tal abiline kohta nõudis:
Ei hakkama sa saa.
Päkapikk Siis ära hiilis,
Ja vaikselt maha lakkas,
Ära ta end peitis,
Vaikselt magama siis heitis.

Jõuluõhtul
(See luuletus on pärit minu lapsepõlvest)
Jõuluvana tulekuks selged
sul on salmid.
Siis,kui lahti läheb uks,
on kõik ammu valmis-
õled pestud põrandal,
verivorstid laual,
sätendava kuuse all
ootad juba kaua.
Järsku kojas lõksub link-
ootad ärevana.
Köögis kukub ümber pink-
tuleb jõuluvana.
Tuppa astub toki toel,
vatihabe kaelas,
seda kohendab ja soeb,
ema muudkui naerab.
Nägu nagu ISAL lai,
ise õhkab pakast,
näib,et kasuka ta sai
selga meie lakast.
Pärib emalt"Lapsi on?"
"Eks seesama ole!"
"Poiss kui naaskel,
aga jonn?"
"Jonnijaid meil pole."
"Vapralt mõistad lugeda,
vildid teenid välja!"
Aga memm saab sugeda,
tuba täis on nalja.

Jõulumees, jõulumees,
sõitis suure saani sees.
Saani sees oli kingitusi:
mänguasju, maiustusi.

Nüüd ta laste juures käib,
vaatab kus on lapsi häid.
Kuuse all jagab kingitusi:
mänguasju, maiustusi.

Küünlavalgus täidab tuba,
olen mõelnud ammu juba.
Kas ka inimestel luba,
näha päkapiku tuba ?

Kas nad söövad ?
Kas nad joovad ?
Kas nad üldse magavad?
Sest, et lastel komme toovad ?!

Eks oleks raske kanda hoolt,
et iga laps neist kommi saaks.
Sest lapsi on ju igal pool?
Ja jõuluvana rõõmu näeks ?

Tiliseb tiliseb aisakell,
käes on jälle jõulud meil.
Jõulud need on rahu aeg,
kus jälle palju kinke saab.
Lastel kõigil näos on sära,
jõulutaati ootamas.

Jõulutaat sa tule juba,
meil rõõmsaid lapsi täis on tuba.
Kõik ootamas on särasuil,
mil kingikotti näha juba võib.

Korra aastas tuleb ta
üle lume särava,
väikseid lapsi kallistab
kingiga neid rõõmustab.

Kui sa oled olnud hea
ja kui salmi peast ei tea,
paberilt võid piiluda
pika paiga meelita.

Jõulumees on väsinud
rasket kotti tassinud,
rõõmu talle teeb see,
rõõmsalt koti lahti teeb.

Kinke jagab rõõmuga
saavad ema, isa,lapsed ka
kott nüüd jäänd on kergemaks.
Astub vaikselt edasi,
et rõõmustada paljusid.

Isa, miks on kiisul küüned?
Sest et hiiri püüda krapsti,
küünistada halbu lapsi.
Isa miks on sinul küüned,
põsk sul kare - kriibib kohe!
Ema põsel küüsi pole.
Isal põskedel on habe,
krabe nagu liivapaber.
Sest et isa äsja just
saabus komandeeringust!
Isa, kus on komandeering?
Isa mis on liivapaber?
Aga miks on Jõulutaadil
valge, pehme ja nii pikk habe?

Miks need lapsed küll ootavad talve?
Kas selleks, et kerkiks neil puna palge?
Naerust ja lustist et õued kõik kajaks,
lumesõjad ja -kindlused lapsi kõik vajaks?
Miks need lapsed küll ootavad jõule?
Kas selleks, et kooli siis pole
ja väljas saab möllata nii mis kole?
Jah, kindlasti on ka see väga tore,
kui õppima ei pea ja muresid pole.
Kuid lapsed ja jõulud -
mis paremat veel võiks olla kesk talve,
aasta lõpu ees!
Siis tubades kuused ja hingedes rõõm
ning kõikide südames lootuse sõõm:
päkapikk nägi, nüüd jõulumees teab -
iga pere siin maal jõulupühasid peab.

Üks emake istub, tal murelik meel,
on käes jõuluõhtu, ta üksinda veel
ta ootab lapsi kes kodunt on läind
kas jõulude ajal ta näebki neid ?
üks kaugel õpib, teine käib seal tööl
kuid koju pole jõudnud kumbki veel.
Siis telefon laual lausa tirelit lööb
"Hei, memmeke armas, tubli oled sa meil
aastalõpuks koju võid oodata meid !"
Läeb naerule nägu, murekortsudki läind
need sõnad ta hingele rõõmu teind,
ta tunneb kui nooremaks läinud just
hing täis on rõõmu ja õnnistust...

Kulla kallis jõlulumees,
sa käid läbi mitmed teed,
lapsi kohtad miljoneid tervita sa kõiki neid,
ütle nendele,et me nende sõbrad oleme.

Metsas üksik kuusk om mures
nukker on ta meel
jõulukuusk ehk kuskil peres
ikka puudab veel

Miks ta peab siin külmetama
üksi metsa sees
kui võoks lapsi rõõmustada
seistes mende ees

Miks ei tule mõni taat
hobusega metsateel
hõiskaks:"Vaat kus alles saak!"
viiks ta koju reel

Siis ta ümber kisa kära
palju rõõmsaid silmi
teda näevad ehtesäras
on see unes või on ilmsi

Siis korraga me nukker kuusk
seal unest äkki virgub
ses`suunas sahisemas suusk
kus puuke uhkelt sirgub

Nüüd suusataja seisma jääb
just kuusekese ette
"Kui ilus puu" ta kohe näeb
haarab raieriista kätte

Mees kuuse laseb juurtest vabaks
too õndsalt kukub alla
hetk hiljem lebab maas kui magaks
nüüd tee tal unelmaisse valla