Ma istun siin ja süütan küünla ning mõtlen olnule.
On jõuluaeg nii kaunis, käes taas vaikne hetk iseendale.

Kui ma ükskord kasvan suureks
kosmonaudina läen kuule.
Sealt on tore vaadata,
kuis kuusel küünlad põlevad.

Kuuse võtan kuule kaasa,
kuna seal ei kasva neid.
Ehin veidi - panen puule külge ehteid punaseid.
Kõige lõpuks panen latva tähe, mis on kollane.

Las siis kuu ka tunneb rõõmu inimeste pühadest.
Teen siis lõkke, verivorste praen
ja veidi teedki joon.

Ning kui tuleb õige tuju,
jõululaule kuulan hoos.

Siiski mõtlen ikka - jälle, jõulud maal on kenamad.
Et võibolla poleks vaja jõule kuule vedada.
Ah, mul meelde tuli veel, miks ma üldse räägin -
tahtsin öelda kõigile jõule hääsid.

Saan on puruks,põdrad purjus.
Kingid maha jõin ma lurjus.
Siin ma istun,meel on must,
mõtlen kust saaks lohutust.
Pood on kaugel,rahad läbi,
kurat laste ees on häbi!

Kui olin veel väike,siis uskusin sind
nüüd tean,et peteti mind!
Küll oli see hale,küll oli see kole,
kui teada sain,et sind üldsegi pole.
Nüüd salmi lugedes seisan su ees
ja mõtlen kes on seal habeme sees-
on see isa või onu Ott?
Ah,peaasi,et kopsakas kingikott!

Õhtul enne jõulupühi vaatasin, et suss on tühi. Öösel katsun - küll on kole, mitte midagi ei ole! Hommikul kui silmad avan, panen sussidesse jalad. Süda mul ei anna rahu, mõtlen, miks nad siis ei mahu? Äkitselt läks rõõmsaks meel sussi sees on teised veel!

Jõulutaat on uksetaga,
minul kodus jube laga.
Suurest hirmust ukse sulgen,
tunnistan-vaid seda julgen.

Jooksen kuuse oksa alla.
Jõulu kingid pilla-palla.
Järsku kuulen õudne krobin,
APPI! Taat see korstnast ronib.
Ruttu tuli alla teha,
Kus on puud ja kus on reha?

Ent siis meel on järsku kurb,
Sellel kuul mul raha pold.
Naaber tahtis jõulukinki,
naine karjus osta sinki.

Ostmata jäid ahjupuud,
polegi nüüd teha muud.
Kuuse alt siis rooman välja,
Kõrist alla kallan kalja.


Ent mis selgub kohe varsti.
Jõulumees ei toonud vorsti,
kingikoti ka tal pole
Küll on kole, OI kui kole!!

Vaatan jõulutaat on paks
meenub kohe KANAL 2
Reporter, Uudised ja jutt
Jõultaat on vana pätt.

Suurest hirmust haaran kalja
Jõulutaadil pole nalja.
Jookseb eest ja karjub appi,
lubab ka et annab pappi.

Ütleb kuule armas mees,
lase minna, ära liiga tee!
Siis ma mõtlen ah las läeb
jõuluaeg ju siiski käes!

Kui hommikul ärkan
ja kingitusi näen.
Siis mõtlen ja märkan
et keegi suusatab mäel.

Ei ole võimalik
mõtlen ma,
et see ilmalik
on just jõuluvana.

Lähen joostes ta juurde
ja tänan,
et ikka minugi juurde
sa jõudsid ka täna.

Annan lahkelt üle piparkoogi
ja kõike muud mitut moodi.
Siis aga jõulusaan tõuseb
ja ka päike juba tõuseb.

Lähen tuppa ja heidan end
keset kingituste merd.

"Jõulurõõm!"

Jõuluööl käib kibe töö
päkapiku poistel
ja kõigil teistel
kes lastest lugu peavad
ja neile kinke veavad.


Rõõm on suur
sest toas on jõulupuu
ehted kaunilt sädelevad
küünlaleegid värelevad
unustada nüüd ei või
jõulusalme põnevaid.

On põnevus nüüd nõnda suur
et sõnad takerduvad suus
mis ta mulle nüüd küll annab
seisan nagu soolasammas
veidi mõtlen ja siis ütlen.

Jõuluvana,jõuluvana
ära mine üldse ära
meile elama sa jää
koos meil oleks väga hää
kingikotist iga päev
kinke tuleks võluväel.

kõik on vaikne kõik on vagus
piparkook on mesimagus
meelel mõlgub kingi soov
isa metsast kuuse toob
istun vaatan mõtlen ootan
jõuluvana näha loodan!

Miski pole nii kui varem,
tahaks olla palju parem.
Oma ema aidata,
salmid pähe õppida.

Selline on jõulutunne,
enne veel kui kõik jääb unne.
Mõtlen oma jõulusoovi,
et saaks rohkem piparkooki.

Kui olin veel väike
siis uskusin sind
kuid nüüd mulle tundub,
et peteti mind.
Küll oli see hirmus,
küll oli see kole
kui teada ma sain,
et sind üldsegi pole.
Nüüd siin praegu
seistes su ees.
ma mõtlen, kes küll on see mees.

Igal õhtul mõtlen tihti,
kuidas võtad koti lahti.
Nüüd võid kingid kätte anda,
muidu kott on raske kanda.
Kui sul otsa lõpeb jaks,
helista siis 112.

Jõuluõhtu

Kuulan, kas kostab kabjaklõbinat,
vaatan mänglevat küünlavõbinat.
Mõtlen, et kaunis on tähistaevas
ja meremehed koju saabuvad laevas.

Levib isuäratavat piparkoogilõhna,
mis lummab ka dieetipidavat kõhna.
Ja kohe, kui söödud on jõulukana,
koputab uksele jõuluvana.

Siis,kui algab aasta uus,
mõtlen: olen usin-
kingitused uueks jõuluks
juunis valmis pusin.
Juunis jaanipäev ja meri,
suverütmis liigub veri,
arvan:august sobiv kuu-
siis ei sega miski muu.
Aga võta näpust veelkord- ebaõnn mind soosib!
Selgub, siis on päevakorras salatid ja moosid.
Novembris hellitan veel lootust: kaardid teen ma tõesti ise-
vaev on nendega ehk pisem.

Tegin nii, ei tunne süüd-
õilis oli minu püüd.
Uuel aastal olen usin,
kingid märtsis valmis pusin...

Jõuluõhtune kirikukell
Pimm-pomm, pimm-pomm...!
Kõrgelt tornis kajab kell,
pühalik ja pisut hell.
Pimm-pomm, pimm-pomm...
Mõtlen, miks ma olin paha,
ja et parem olla tahan,
ja et oma sõbrale
haiget kunagi ei tee.
Pimm-pomm, pimm-pomm...
Hinge teevad hellaks
vaiksed jõulukellad...

Lill õitseb ja unistab
Öö suudleb ja armastab
Mina mõtlen ja loodan
Juhus kokku meid saadab.

Ma mõtlen,et Sa mõtled,
et ma ei mõtlegi Su peale,
mõtle pealegi,kui mõtled,
mõtlen ikkagi Su peale...:))

Sõber

Täna mul ei ole raha,
võla katteks andsin naha.
Ei vara ega peretki nyyd pole,
nõnda yksi - see on kole.
Mõtlen - asi polegi nii hull,
ainus hea. et sõber mul.
Ulatabki mulle kirvest,
märkan huulel irvet.
Nyyd saad teha kyttepuud,
plats puhtaks - selleks luud.
Nõnda tuba soe
ja tasutud saab üür,
sellest selga tuli küür.
Aga olen võlast vaba,
minna saan ma oma rada.

2008-02-02

Mu silmad on suletud, põsel on pisar.
Huuled on pilukil ja nende vahelt
kuuldub vaid Sinu nime.
Mõtlen vaid sinule, unistan vaid sinust,
elan vaid sinule, mõtteis mõlgub vaid armastus...
Suudlen su pilti, mis lebab laual mu ees.
Surun südame vastu su pilti ja kordan:
Ma armastan Sind!

Mis vahel mu närve nii sööb,
kui mu ümber pole kedagi,
ja vaikne on maa...
Miks mõtlen veel sulle,
kus oled, mida teed,
ja kas ootama sind peaks veel..??

Nii üksi ja vaikus mu hinge paitab
teades et on olemas sõpru,
nagu sina mulle oled,
eriline ja hea, kelleta ei saaks..,
sest lubasin sulle,
et ei unusta iial sind ja jätan su südamesse,
kuigi valu teeb hing...

Tahaksin vaikust, et olla rahus,
kuid vaikus meenutab mulle sind..
ja see pole sama
mis ta enne oli...
vaikus ilma sinuta,
on kui päev ilma päikseta,
mis hall ja must, ning mõtetu...

Täna mul ei ole raha,
võla katteks andsin naha.
Ei vara ega peretki nyyd pole,
nõnda yksi - see on kole.
Mõtlen - asi polegi nii hull,
ainus hea. et sõber mul.
Ulatabki mulle kirvest,
märkan huulel irvet.
Nüüd saad teha küttepuud,
plats puhtaks - selleks luud.
Nõnda tuba soe
ja tasutud saab üür,
sellest selga tuli küür.
Aga olen võlast vaba,
minna saan ma oma rada

Armastuse mõte
ARMAS OLED MULLE,
SEDA ÖELDA VÕIN SULLE.
MÕTLEN AINULT SULLE.
KAS OLED TRUU KA MULLE?

MÕTLEN KAS TÕESTI ARMASTAD MIND,
VÕI ON SEE TUNNE NAGU MÖÖDUV LIND.
AINULT SINUGA KOOS MA OLLA TAHAKS,
EI LÄHE MUL SÜDA SINUST ÜLDSEGI PAHAKS.

ÕHTUL KUI SILMAD SULEN,
TUNNEN IKKA ET OLED MU UNELM.
TAIPAN ET MÕELDUD OLED MULLE
JA TEA ET KUULUN VAID SULLE.

ÄRA LASE KEDAGI ME VAHELE
SEE ARMASTUS ON MÕELDUD MEILE KAHELE.
VÕITLEME OMA ARMASTUSE EEST
KA SIIS KUI VAENLANE ON VEEST.

Meie kodu ümber,
kasvab väike mets.
kõnnib seal ka vahel
mõni üksik kits.

Ma vaatan aknast teda
ja mõtlen seda,
kui armas on mu maa
ja ema isa ka.

Unenägudes tihti Sind enda ümber liuglemas näen
lumivalged Su tiivad ja minu poole sirutatud käed
hommikul ärgates Sa kadunud taas
kuid õhtul uinudes Sind jälle näha ma saan
Su silmad nukraina näivad vaadates mind
tunnen et kohe laguneb jalgealune pind
Su ilusad käed mis sirutatud mu poole
ma näen et Sa räägid kuid sõnu ma ei kuule
ma proovin Sind haarata sirutatud käest
kuid käsi mul õhust tühjalt läbi läheb
hommikul ärgates mind painab süütunne
vaadates päikese poole ma mõtlen vaid Sulle
kusagil alateadvuses mul meenub midagi
et mul tiivad ja ilusates paikades lendasin minagi
kuid kohe see mälestus tuhmub siin nüüd
ma kõnnin keset linna siin autode müra kellegi hüüd
ma oodates õhtut vaid viibin siin
et lõpuks unenägu mind Sinu juurde viib
tahan saada selgust mis painab mind
kuid selles abi saan paluda vaid Sind
kui unenäos sa mu juurde ilmud
vaadates Sind mul kõik vaikselt meenub
noor ingel kes kunagi lendas teie seas
avastas et elu võib ka olla ilus maa peal
inimeste sekka ta elama asus siis
kui juhtus see et üks noormees tal mõistuse viis
ta vaadates taevasse ja endal lõigates tiivad
teades et loobub asjadest mis koju teda viivad
alguses oli kõik ilus noor ingel oli rahul
kuni sai tunda siin maailmas mis on pettus ja valu
päikese tõusu imetles veel kaua ta
kuigi ka selle pani aeg unustama
kuni üks unenägu inglite seast ilmusid Sa
tean et tunnetad mu valu mind tahad aidata
kuid tiibade kaotamises saab süüdistada ainult end
karm kuid tõsi se langenud ingli hind
lõpuks ma palun sul lennata tagasi sinna
sellese imelisse paika kuhu enam ei saa ma minna

Autor: VAIKIVBOB

ei ole und,ei ole und,,,,,sest mõtlen sinust,,kujutan sind ette,,,,,seisad minu ees ja taevast sajab valget lund,,,,oii jahh,,nüüd tundub mulle,et vist näengi juba undd......