sulgub uks
ja selle kaja värisema paneb maja
päkapikul sõit on sees
külla tuli jõulumees hilja
gnoomid vaidlevad veel ruttu
laulab kumb või muidu juttu
teeb kui teine tõmbab uttu
haldjat
heidutab see kära
tema tahaks minna ära
metsa kus ei ole paha
ja kus keegi hambaraha
padjalt otsima ei tule
ega jõuga silmi sule
nagu näiteks mantlis mees
lusikaga kohe teeb
tahad metsa? kohe saab!
kuuseni vaid meeter maad
küünlaleekideni ka
põleb kuusk ja põleb tuba
küsin jõuluvanalt luba
kas võin äkki minna
siia-sinna joostes linna
vatti mida panna ninna
salmi lugemiseks vaja
pole leida terves majas
milleks vatt, siin alles lebas
paarikene sigarebast!
tule aga siia, poju!
saame kõhu täis ja koju
Olen tänulik:
Maksude eest, mida maksan - see tähendab, et mul on töö.
Selle eest, et pean koristama peo tagant - see tähendab, et mul on sõbrad.
Selle eest, et riided tunduvad kitsaks jäävat - see tähendab, et mul on piisavalt süüa.
Selle eest, et pean lund rookima ja aknaid pesema – Sest tean, et mul on kodu.
Selle eest, et parkimisplats on nõmedalt kaugel - See tähendab, et mul on auto.
Suure elektriarve eest - Sest minu kodus on valgus ja soojus.
Kellegi eest, kes kirikupingis minu taga laulab valesti ja kõvasti - Kuna tean, et kuulen.
Pesuhunniku eest laual - Kuna mul on riideid, mille eest hoolt kanda.
Väsimuse ja valutavate lihaste eest - Kuna tean, et olen tohtinud tööd teha.
Hommikuse äratuskella eest - Kuna tean, et elan.
Ilusaid jõule!
Kui sa tuled,too mul kinke,
verivorste,jõulusinke.
Särisevat ahjupraadi,
vedelikke ,millel kraadi.
Paha poleks auto,maja,
rahagi mul oleks vaja.
Terviski võiks olla kobe,
nii et ,Vana, ole nobe!
Jälle käes on jõuluõhtu!
Ei taha pugeda siis vara põhku!
Ootavad kõik kingitusi.
Meelespidamisi.
Minulgi on sulle kingitus,
millest keelduda sa küll ei saa.
See ilus kaart ja luule-ümbrikus!
Nii sinule Häid Jõule soovin ma!!
Minu jõulud mööduvad
kodus, õues, kuudis.
Ma ei tea miks inimene
kingist ainult hoolib.
Sellest, et me jõululaud
lookas oleks söögist.
Kuusel ehted säravad
tehtud piparkoogist.
Minu jõulud poleks rõõmsad,
kui mul puuduks nina.
Näärihõngu ei saaks tunda,
haista laual liha.
Sellest, millest mina soovin
saada jõulurõõmu,
pole nukk, ei auto, voodi
ega kalliskivid.
Vaid, et lihtsalt minu silmad
säraks sinu hoolest.
Ma ei tahaks väga palju,
tunda seda häbi,
millest küll võiks olla tehtud
kuuseladvas käbi.
Mulle meeldiks, kui sel teel
poleks algust, lõppu.
Et su pehmed käpakesed,
tõuseks rõõmust õhku..
Kõik on vaikne keskööl
nii vaikne,
et kuulda on
vaid lumesadu.
Kogu maailm on millegi ootuses
mis see on
mulle pähe
ei mahu.
Ei taha ma jälle
seda sebimist,
ostuhullust
ja mõttetuid kinke.
Soovin vaid olla sinuga
kahekesi koos
hubases toas
vahetada pilke.
Kuid jõulud tulevad niikuinii,
nagu eelmisel
ka järgneval
aastal.
Manades näole võltsi naeratuse
võtan vastu
Teie poolt kingitud
saasta...
Vanasti jõulukuul kõik oli valge,
maas oli lumi mis sätendas palge.
Nüüd meil maa must
ja pori on jalgel,
soovime aega mis jäänud meist kaugel.
Siiski on jõulid üks kaunimaid pühi,
mille tulekuks valmistad-palgeil higi.
Mis sellest et pori, kuid hinges on helgus,
jaga sest teistele, siis saabubki valgus.
Kõige targem loom on karu,
mõistus lõikab nagu puss -
kui näeb juurikat või madu,
taipab kohe kumb on uss.
Karu on ka väga ilus,
ta on sametkarvane,
riideid tal ei ole vaja,
milleks ilu varjata.
Jõudu on tal roppu moodi
vahel tehes vigurit,
karu tõstab õhku kivi,
hoiab mitu minutit.
Karu on ka väga osav,
kõiki töid teeb hästi,
kord kui uinub siis ei ärka,
tee või pähe süsti.
Sõbrad, tunnistage ausalt,
Mesikäpp on metsa sool.
Kui ei oleks otte ilmas,
nutaks rahvas igal pool.
Pisut tähetolmu, natukene lund,
Keegi tatsab tasa, südaööni tund
Uinuda ei saa sest ärevus on hinges
Hiilid voodist välja, saatjaks on sul ingel,
Sinu sammud on kui kassil kuumal plekil.
Ümber võtnud vana lapiteki,
sest et veidi külm, samas aga õdus,
nagu jõuluajal, ikka olnud kodus
Nii hea on olla laps ja tunda seda rõõmu.
Kuni oled noor veel, haara igat sõõmu
sellest jõulutundest, mis on haruldane,
millele ei miski pole ligilähedane.
Kuid kes siis on see, keda kuulsid kolistamas?..
See isa on, kes miskipärast kuuse all on kolistamas!
Sa küsid isalt: " Mida öösel teed siin, paps?"
Isa ehmatades hüüab:" Ära uuri elu, laps!"
Jõulumees on ukse ees,
emal potis roog kees,
jõuluvana lasti sisse,
et tal oleks iste,
kus ta pakke jagaks,
ja mina talle laulaks,
oma toredast emast:
Mul on tore ema,
sest tube kraamib ta,
ja nõusid peseb ka,
sööki ta teeb head,
mis maitseb kui kommimaa,
talle teen ma kalli,
sest ta kinkis mulle palli.
Jõuluvana pärast laulu,
annab mulle väikse kauna,
mille sees on raamat ,,Paula´´.
Jõuluvana tänan mina,
sest ta on tore punanina.
Valged jõulud ukse ees, -
saani langemine eel.
Kõigil sokid ahju ees, -
lapsed kodus jõule pikkisilmi ootamas.
Tänavu on jõulud valged,
tulevikus "rohelised" ned, -
kui valgeid maid näha soovime.
Igal ühel oma soov,
millest kasu oleks vaid ainult
vaja Maal
Jõuluvana püsti hädas-
oli saan see nända madal,
et läks katki saginaga.
Saanikesel tukid taga,
lapsed tühjaks tegid saani ,
milles palju jõulukraami.
Mis sest et pärastlõunal juba pime,
ja maa vahel masendavalt must,
hinges ikka elab jõuluime,
täis sügavat soojust ja armastust.
Jõuluime,milles peidus on rahu,
salajased soovid tähisel ööl,
et südamesse kurbust ei mahuks,
üht takti ta teise südamega lööks.
Mis sest, et vahel on külm ja kõle,
läida küünal- las sooja annab tema leek,
kui seegi ei aita-silmad hetkeks sule,
jõulu imedemaale raja oma tee.
Täitugu soovid, mis kaua olnud peidus,
unistused,mis ei malda enam oodata,
et igaühe jaoks üks langev täht leiduks,
kes jõulusoovidel lubab kord täituda.
-Päkapiku pihtimus-
Minu pisikeses punases kindas on peidus su soovimaailm lai.
Läbi karge õhu, milles unistad ja mida sa hingad, kõik see sinna kogutud sai.
Nüüd ma puhun oma pisikesest punasest pihust kõik su soovid lumehelvestena õhku-
vaid ulata käsi ja püüa oma õnn endale tagasi pihku !
Saabuvad Jõulud, ning küünalde säras
ma tahaksin näha su silmade sära.
Ehime kuuse ja süütame leegi,
jõulurahus ei sega meid keegi.
Toogu need Pühad soojust ja valgust,
sulle ja mulle millegi algust.
Luban, et nii nagu soovid ma käitun,
lootes et siis meie unistus täitub.
Jõuluvana, oled hea -
mulle kingi tood.
Ega sa ju tooma pea
kinki väga suurt.
Ootan sind ja salme õpin
nii, et maa on must.
Kui sa tuled siis ma juba
avamas sul ust.
Istud jõulukuuse juurde,
millel küünlad säramas.
Avad kingikoti suure,
mul silmad juba säravad.
Astun ette, kui sa ütled
mu nime kingipaki pealt.
Loen ette oma luuletuse,
mis mul väga hästi peas.
Pusin, pusin, pusin, pusin,
saangi kingi lahti.
Leian kaisukaru pruuni,
mida ammu tahtsin.
Tulen teen sul kalli-kalli,
valget habet paitan.
Tänan sind ja istun sülle,
hiljem teele aitan.
Kuusepuule
Täna kuusele külla ma lähen,
just sellele, mille alt suvel
leidsin puraviku ja kimbu pohli -
talle mõelnud olen ma vahel.
Ma ei karda kohata kändu,
pole jõulupuu tüüpi sa,
sellepärast sa oledki armas,
tänuks küünal sai minu poolt pandud...
Möödub üks aasta,
uus ootamas ees,
läheb midagi mööda,
miski tulemas veel.
On millegi lõpp ja millegi algus,
saatku alati kõiki jõuluvalgus!
Tuul Ja Kuusk
Tuul:
Olen Põhjatuul! Uhuu!
Raagu puhun iga puu!
Kuusk:
Siis kui terve mets on paljas,
kuusk on ikka ilus haljas.
Tuul:
Oot, sind sasin sedamaid!
Sa ju torkad mind, ai, ai!
Kuusk:
Ära tule, tuulevana,
minu okkaid puudutama!
Metsale on ehteks nüüd
minu roheline rüü.
Lastel meelgi nukker oleks,
kui ma talvel haljas poleks.
Mis nad nääriks tuppa seaksid?
Mille ümber pidu peaksid?
Väike neeger Niki-Naki
jõulumaalt sai kingipaki,
milles oli läki-läki
kes küll keeras selle käki?
JUBA ÕHTUL AKNA TAGA
HELJUS LUMI LANGEDES.
HOMMIKUL ON ÕUED AGA
KÕIKJAL PAKSULT HANGEDES.
VALGED KASUKAD SAAND AIAS
ÜLE ÖÖ KÕIK ÕUNAPUUD.
KÕNNITEEL KÄIB KAARES LAIAS
VILKALT MAJAHOIDJA LUUD.
MEIL ON JUBA VALMIS PLAANID,
MILLEST MÕELDUD,NÄHTUD UND
PEA ME SUUSAD,PEA ME SAANID
KIHUTAVAD MÖÖDA LUND.
Ostsin sulle jõululoosi,
kümpiga mul oled sees.
Loosiks sain ma lõngatoki,
millest mulle sokid tee!
Maad on katmas valge lumi,
aga mul ei tule uni.
Mõtted keerlemas on peas,
kuidas kellegile tahaks head...
Unistan ma päkapikust,
kes mul aitaks teha,
magusat ja pehmet voodit,
milles uni tuleb kohe,
nii, kui silmad sulen.
Tere tore jõulumees
sul nii uhke habe ees
veel sul vahva jõulusaan
milles peidus kinkekaart
vägevaim neist-viis sotti-
kuidas mahub see sul kotti
ma ei mõtle,et kinkekaart,
vaid see,mida selle eest osta saab
siin läheks vaja saani kahte,
et kõik mahuks sisse - kui kuldkala tahtel
Ilmas sünnib imesid,
millel pole nimesid.
Jõuluööst saab jõuluime-
see ju ongi ilmaime!