Kas mäletad seda kui olime koos,
siis kui aeg oli veel noor.
Kas mäletad meie kallistusi,
ja suuri sooju suudlusi.
Kas mäletad päikest mis oli kõrgel,
seda kõike ilusat eelmisel suvel.
Kas mäletad kui ütlesin " ma armastan sind"
ja seda kui sa ütlesid "mina ka sind."
Miks meie teed nüüd lahku läevad,
miks sa selle peale ainult naerad?
Kas sa tõesti enam ei armasta mind,
tänu sellel muutub halvaks ka ilm.
Sulle ainult meenutan aega nood,
seda kui me veel olime koos.

Tahtsin Sinuga rääkida, proovisin mitu korda
tundsin, et kõik minu mõtted vastuseta jäid
Tahtsin Sinuga rääkida, tunnetest, mida tunnen
tajusin aga, et Sina hoopis oma rada käid...

Mäletad seda, kuis olime koos
mõistsime sõnadeta
Mäletad seda, kus jutuhoos
aeg mõnus oli ka sõpradeta

Mäletad seda, kuis kuulasid mind, minul aega oli Sinu jaoks
Mida saan teha, et sellised hetked
me suhtest ära ei kaoks?

Isegi jumalad võitlesid ,
kes omas merd ja kes taevast .
Kõik heitlesid ,
et pääseda higist ja vaevast .
Kadunud põlvkonda hävitas sõda
ja valu mis määrati nooruse hingele .
Neid tappis enda verine oda
ja väärt kummardust kingiti kangele .
Võib olla mälestus hoiab neid meeles,
nende vaev ja raskused.
Nende nimed rändavad mitmes keeles,
nende intelligents ja oskused.
Nemad ongi meie alus,
meie kaitse ja minevik,
nendest rääkida minul on valus,
hirm vaadata, kui tume on tulevik.
Me olime võitlejad enese eest,
nüüd oleme sõjast taastujad
Mis tuleb, mis ootab meid ees ?
Kas saavad meist jälle need laastajad ?

Täna taevast lund sajab
isa juba teed rajab,
nüüd tuli sinna emme
isal teeb juba lumememme.
Isa sai lumememme valmis
tegi kõigile kalli kalli.

Mul oli kodus ilus kinnas,
siis tuli jõuluvana sinna.
Jõuluvana andis kingi,
ise sõi sinki.
Jõuluvana läks ära,
siis tuli suur kära.
Jõuluvana tuli tagasi,
siis olime vagusi.

enne uinumist voodisse heidan
kuidas unistused padja alla peidan...=)
aja möödudes silmad avan
oled minu kõrval
teen sulle pai-=)
kust nii ilus neiu siia sai.
hiline päkapikk vist sind tõi
terve suss sind täis sai...=)







Üks muinasjutt on mul meeles..=)
kuidas olid fantaasjas minu juures.
olime metsas suures.
olid ilus olid minu juures...=)

kuidas kohtasin juhuslikult sind,
olid eksinud ja usaldasid mind...=)
mina olin eksinud ka .
aga arvasin parem kui seda ei tea sa.

mul kaasas oli süüa
ja allikas võluvett võisime juua.
ja telgi ma välja võlusin..=)
kuidas sinu naeratuse ees ma sulasin...=)

peagi saabus vaikus...=)
ainult öökulli uile ule metsa kaikus.
ma sind kaissu võtsin
mõttes kõik teised maha jätsin..

ärgates sulle pai ma tegin
sinu silmades vaid ilu nägin.
õuest kostis krabin
taas saabus vihmasabin

siis mõistsin ma
vaid unenägu oled sa
aga arvutist sind leidsin
ühe luuletuse sinu postkasti peitsin...=)

vot see on minu tehtud...=)

loodan et meeldib...??

mäletan kui õhtul koos
olime me mänguhoos
õhinas veel oli hing
kuid juba voodi viisid mind.

Liblikad mu sees lendavad,
vallutavad kogu mu keha
Mida teha?
Mis see on?
Armastus - vot see see on.
Olime koos nii õnnelikud,
nagu väiksed päkapikud.
Elasime, olime, palju asju tegime
kuniks tõde nägime..
Sa jätsid mu kus see ja teist,
nagu poleks hoolinud meist.
Mu pisarad katsid mu patja,
mina ju ei olnud see võitja.

Ma Tean sind juba ammusest saati,
sellest pisikesest ajast saati
kui olime koos
mängisime mänguhoos

Ma aitasin sind,
nii nagu ka sina mind.

Me usaldame saladusi teineteisele
ja oleme meeles alati üksteisele
sest täna on see ilus päev,
kus pastakas käib paberiga käsikäes

Need read sai kirjutatud sulle
sest täna on see päev,
kui meil on sõbrapäev

Sõpruse kaotus on valus

Kord olime koos,
tegime lollusi, olime mänguhoos.
Sa kaitsesid vmind nende suurte poiste eest.
Me olime koos nii nutnud kui ka naernud.

Kas mäletad, et...
Just sina lohutasid mind, kui kukkusin ma,
mu kurbust taluda ei suutnud sa tõesti sa.
Me vajasime üksteise lähetust...
Kuid nüüd oleme me tülis. ):

Umbes nädal enne jõule, kostus õuest sea kisa,
me õega kohe teadsime on siga tapmas isa!
me lippasime lauta kaasas kätepesukauss ja panged,
ei seganud meid ei külm, ei tuul ega ülikõrged hanged.
Kui lauda juurde jõudsin küsis isa: "Poiss mis viga?"
ma laususin, et: "Olen kurb, see oli mu lemmik siga!"
"Mulle meeldis justnimelt temaga ülekõige ratsutada
ja ta suutis künast süües ka kõige vähem matsutada!"
Isa ütles: "Ära muretse, meil veel mitu toredat orikat!"
ja pühkis oma käsi verest puhtaks vasta sarikat!
"Isa mind veelgi lohutas, ta ütles: " Keegi oli vaja ju tappa!"
ja ulatas mulle panged! "Vii nüüd veri emale tuppa."
Ema tuli naeratades trepile vastu, ta kandis tumepunast sviitrit!
ta rõõmsalt hõikas: "Pojake, meil on verd nüüd oma paarkümmend liitrit!"
Kui õde tuppa jõudis, ma ehmusin ja mitte vähe,
ta oli naljaviluks toppind seapea endale pähe!
Siis hakkasid kõik naerma, nii et lausa kajas,
selline võiks jõulurõõm ollagi igas majas!
Me hakkasime õega mängima, et oleme kaks põrsast,
nii imearmsaid rõhitsusi kostus tema kärsast!
kuid ema kutsus meid kööki, et õpetada meile kahele,
kuidas sea soolikaid saab puhastada, pannes sukavarraste vahele!
nii vahva oli vaadata, kuidas igaltpoolt voolas rasva,
Ema ütles:" Lapsed õppige ega muidu teist inimesi kasva!"
Kõik naersime ja kilkasime, nii et vanaemal lendasid proteesid,
ja õnnelikud olime, sest seapea ja jalad juba keesid!
köögis õhk oli juba täis paksu rasvast jõuluhõngu
ja meie saime jätkata oma röhitsemis mängu!
Nüüd seisan jõulumees su ees ja tean, mis on jõulu ime,
see verivorst siin taldrikul, kandis eelmine nädal veel nime!
Ma annan nüüd sullegi maitsta kuid pead mulle lubama et sa,
seda süües ei unustaks hetkekski, et ma sõitsin sellel kunagi ratsa!