hirm on põues,
võõrad õues.
kahtlased reed.
jõulumees.
keegi magada ei lase.
jõulud pole üldse tase.
jõuluvana vist tahab tappa,
päkapikud saadab sappa,
jälgivad mind päeval - ööl
vahel isegi ka tööl.
Palju päkapikke õues,
jõulumeeleolu põues.
Taati ootan päeva, kaks,
jõulurõõm läeb suuremaks!
Metsapõues, mis külm ja pime
sündis väike jõuluime.
Jänkujussi rebasepoisiga
seal nähti rõõmsalt suhtlemas.
Oleks rohkem juhte neid,
kus rahumeelselt koos näeb
igipõliseid vaenlaseid.
Õues paistab päike,
aga tuul on väike
lapsed on õues,
lehed on põues
Üleeile käisin õues,
väike kutsu oli põues.
Tugev tuul ja lumesadu,
keegi ei käinud mööda radu.
Loodan, et see läheb üle,
äkki lund siis enam pole?
Lähen õue vaatama,
ainult ühe saapaga
Kuidas Pakane meid kimbutas
(Pille Naur)
2006
Ükskord talvel õige karmilt Pakane meid kimbutas,
madalate kraadidega hirmutas ja tembutas.
Maad ja veed ta üle tõmbas oma jäätund kämblaga,
inimeste põski peksis peene jäise vemblaga.
Ninaotsast näpistas ja varbaid-sõrmi pitsitas,
ise oma habemesse kahjurõõmsalt itsitas.
Pagendas ta väljast tuppa ka kõik õueasukad,
kellel hõredaks jäid seekord pehmed soojad kasukad.
Ühtki üleliigset lendu vareski ei lennanud,
puud jäid tardumusest kängu - külm neid oli emmanud.
Kui nüüd selle kurja moega tühjaks jäänud oli õu,
Pidas vana Pakane veel isekeskis veidi nõu.
Igavusest otsustas ta tulla tuppa järele,
põhjustades meelehärmi kogu inimperele.
Igal pool, kust läbi pääses, tegi ta suurt pahandust!
Mõnes kohas kinni kiilus mitu selle maja ust,
teisal jälle võttis kätte, külmutas ta kraaniveed,
pärast põikas jälle välja, jäätades kõik sõiduteed -
seda lõbu endale ei saanud ta ju keelata,
ahnel pilgul püüdis kõiki kokkupõrkeid neelata.
Siiski talle sellest naljast ikkagi veel väheks jäi,
veidi mõelnud, oma põuest külmakraade juurde tõi.
„Nüüd vast huvitavaks läheb!“, mõtles ta ja maigutas,
kiirelt iga asja ette tõkkeid juurde paigutas.
Küll ei käivitunud autod, küll ei sõitnud mõni buss,
lõdisesid, turtsusid ja lõpuks tegid lihtsalt: „Vuss....“
Eriliselt lõbu pakkus Pakasele aga see,
et ta mõnes kohas kaanetada kinni sai ka kaevuvee.
Kõige lõpuks nautis pilti, piiludes küll sealt, küll siit,
kuidas kõikjal jõudsal sammul kahanenud oli riit –
omaette rehkendades kuuri taga pidas aru,
hävitades nädalaga poole talve puudevaru.
Nõnda viimaks kõik sai tehtud, mõnuga ta hõõrus käsi,
tundis, et ta sellest kõigest pisut ära oli väsind.
Otsustas, et lubada ta võib nüüd endale ka puhkust,
oma kätetööde üle tundis aga siirat uhkust.
Ehmatus
17.03.01
Karu kõnnib õues,
konnad on mul põues.
Mina seda ei märganud,
seni, kuni ei ärganud.
Kohe, kui ma ärkasin,
kõike paugupealt märkasin.
Hüüdsin kohkunult ma ema,
mulle kohe vastas tema:
„Mis sa karjud,
konnad ju õues on!“
„Ei ole õues,
põues on!“
Jõuluootus
Lapsed istuvad kuuseall reas,
ning jälgivad kuuse küünalte sära.
Kõikidel lastel on salmidki peas,
kostub sealt suur-suur kära.
Iga lapse põues on suur ootus,
meie lapsed ootavad ja ootavad.
Kuni täitub ka tema lootus,
meie lapsed ootavad ja vaatavad.
Väikese Miku jõulusoov on saada suusapaar,
Maril aga armas kaisumõmm.
Annekene soovib raamatut nimega "Saar",
ning ilusat pajakinnast ootab meie memm.
Laste silmis avaneb suur ootus,
seda piilub aknatagune päkapikk.
Lapsed ootavad kuni täitub jõululootus,
seda teab vaid memm õnnelik.
Lapsed istuvad kuuseall reas,
ning jälgivad kuuse küünalte sära.
Kõikidel lastel on salmidki peas,
kostub sealt suur-suur kära.
Iga lapse põues on suur ootus,
meie lapsed ootavad ja ootavad.
Kuni täitub ka tema lootus,
meie lapsed ootavad ja vaatavad.
Väikese Miku jõulusoov on saada suusapaar,
Maril aga armas kaisumõmm.
Annekene soovib raamatut nimega "Saar",
ning ilusat pajakinnast ootab meie memm.
Laste silmis avaneb suur ootus,
seda piilub aknatagune päkapikk.
Lapsed ootavad kuni täitub jõululootus,
seda teab vaid memm õnnelik.
Lumi kukub pots ja pots,
lapsed jooksevad lirts ja lörts.
Ema avab väravad,
Lumiselt ja säravalt.
Lapsed rõõmust naeravad,
ema hõikab väravalt :
'' Kuulge, kuulge tuleb juba,
teie sõber jõuluvana! ''
Päkapikud abiks ka,
et saaks tulla jõululaat!
Jõuluvana sisse astub,
põuest lume majja kukub.
Jõuluvana kummardas,
Põsed külmast jäätumas.
'' Kas siin häid on lapsi ka ? ''
Küsis jõulutaat meilt taas.
kuigi kuigi palju aega,
meie vist ei saandgi naerda.
Avas kotikesed ta,
kingid maha ladus ka!
lumised jõulud ! palju lapsi õues ,lume saju põues. lumi,lumi ümber ringi üle majade ja pingi. kuusk saab endal lume kleidi, kännul lume mütsi veidi. maa sai lume teki pääle, vaja veel kelgumäele.
lumised jõulud palju lapsi õues ,lume saju põues lumi,lumi ümber ringi üle kuuskede ja pingi .kuusk sai endal lume kleidi kännul lume mütsi veidi . maa sai lume teki pääle vaja veel kelgumäele.
Tere Jõulumees!!!
Hommikul seistes sussi ees,
märkan,õues askeldab jõulumees.
Jooksen teise tuppa ma,
kutsun ema ja teised ka.
Räägin,jõulumees on õues,
tal veel kingid olid põues.
Aga mis ma siin seletan,
lähme enne kui keegi ta ära peletab.
Ärkasin siis hoopis unest,
Huvitav uneke oli see.
Hommikul seistes sussi ees,
Ename ei näinudki jõulumeest.