WEB | CO | PICTURE | WEATHER | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Jõuluaeg oh jõuluaeg
see meie laste vaev
higimull juba otsaees
saja kingi pakkimine ees

Need tatid sind ei täna
vaid ajavad mingit jõuluvanaplära
miks on see aeg nii masendav
kes mind küll selles asendab

hukub kuuski miljoneid
enesetappe lisandub veel triljoneid
jõulupuu meil ju põleb
ja äkki....polegi ni kõle

tuleb meelde jaaniaeg
kus rõõmustab iga viimnegi isamaa poeg
kuid tuleb meelde su majagi tules
nüüd vaevled põlevas jõulumures

miks vajame seda surmade jada
kas me eneseteostus tõesti nii madal
tulekahjud...enesetapud hävib üks ilus kuusekasvand
nende arv jõulul vaid kahjuks ju kasvab

kuuse otsa ülespooline
jõulupilsnerist surnuks joomine
kuid õitseaeg poodidel
Sildiga "jõulud" odekulonnide suur läbimüümine

teise inimlooma peale keegi ei mõtle
midagi head kellegile ei ütle
inimlooma mõistus on madalam kui muru
mafdalamki muti urust

seaga inimest võrrelda saa
kuid inimene teda oma touduks peab
jõuluajal nii palju loomi ohverdama ju peab
et karvadetta värdlooma vajadused rahuldatud saaks


Hinne: 8.6/10 (5 hinnet )

Q-man (06.12.2007)

Lapsed,tuppa
Lapsed, tuppa- tali tuleb ju.
LumeLell on õues ju.
linnud läinud lõunamaale ,
lilledel on surmakuu.

tuuleeit ju tõstab tiibu,
tormitaat ,see tuiskab teel
marumemm sääl mühisedes
sildasid teeb vaiksel veel.

Lapsed ,tuppa !jüts , kus aabits ?
koolipapa ootab ju.
Mees peab tarkust taga nõudma ,
noorus on ju õiekuu .


Hinne: 5.7/10 (12 hinnet )

annika (07.12.2007)

Tema nimel hommikuti püüdsin tõusta varem.
Tema nimel õppetöös ma püüdsin olla parem.
Tema peale mõeldes õhtul magama ma läksin.
Talle mõeldes igatsevalt oma küüsi näksin.
Tema nimel igaks asjaks oli vaja luba.
Tema nimel regulaarselt hoidsin korras tuba.
Tema nimel kassi vastu püüdsin olla kenam,
aga muutunud on ilm, sest teda pole enam.
Võitlus toimus ema vahel ning ka minu õe.
Vanem õde selgeks tegi mulle raske tõe.
Vastupropagandat levitas mu ema,
aga meie hulgast lahkus igaveseks „tema“.
Õde võitis, ema lootis, lootis ikka veel.
Isver, kuidas surma tuua võib üks kuri keel!
Õde lihtsalt ütles vaid, et ära ole pime.
Nõnda otsa saigi minu elus jõuluime.


Hinne: 8.0/10 (5 hinnet )

margot (20.12.2007)

Kas ma Eestit unes nägin?

Kas ma Eestit unes nägin?
Nägin lained laevu täis,
nägin viljarikast randa,
merehõlm ta ümber käis.

Ei see olnud mitte unes,
ilmsi tuli kujutus:
oli vaev mul, oli valu,
kuni tuli kahvatus.

Tõusku, tõusku valuvägi
surmaorust ülesse,
teed ta otsib, elujõgi,
kuni jõuab merele.

j.Liiv


Hinne: 9.4/10 (21 hinnet )

tundmatu (09.01.2008)

Tammed on tugevad tuules ja tormis,
luiged on ustavad surmani.
Olge ka teie kui tammed ja luiged
elutee viimase kurvini!


Hinne: 8.7/10 (24 hinnet )

tundmatu (09.01.2008)

Sõbrakodu läheneb,
mälu aina väheneb.
Tee peal oli mets,
vastu tuli Võsapets,
ütlesin talle ära joo viina!
Muidu sured surmapiina
mulle meeldib su saade,
ning ka Asko Paade


Hinne: 9.0/10 (4 hinnet )

tundmatu (01.12.2008)

Sõjakoldes sõdurid

Sajab kuulirahet taevast,
sõdurid on väsinud raskest vaevast,
kui lõhkevad mürsud maas,
ja soldatid ründavad taas,
Kivid, tolm, killud, karjed,
on sellega juba sõdurid harjunud.
Tuleb tank, tolmab maa,
lõhub müüre, maju ta,
toob surma tänavatel-
ei anna armu vaenlastel.
***
Tormijooksu vapralt minnakse,
kõik vaenlased välja lüüakse,
ei surma karda nad,
ustavalt teenivad isamaad.
***
Tulevad koju esimesed kirstud,
kohale tulevad savisaared, partsid,
loetakse moraali, peetakse matused,
kuid sõjakoldes ikka lõhkevad majad, katused,
peagi unustatakse vapper sõdur,
ja varju jääb kõik ta teenitud tõde,
Raske on soldati töö,
kui sõjakoldes langeb öö.


Hinne: 8.7/10 (15 hinnet )

Jevgeni Matjukov (02.09.2009)

Piloot

***

Romantiline sinine atmosfäär-
see aimamatu illusioon.
Kõik tundub nii vale ja väär
niipea kui algab sõjatsoon,
mida mõtleb, mida tunneb,
professionaalklassi piloot,
kes talle andeks annab,
et ta surma maapinnale toob?

***

Õhku läbilõikav kohin,
taeva poole kaltsupea vahib -
ta tuleb nagu kõu -
Õhib maja, aia, õu.
Kuuldub nuttu, vandeid, karjeid,
kuid ei mäletata enam langenuid.
On kadunud lennuk, on kadunud piloot,
lennubaasi teda ustav ratsu toob.
Tuleb medal, tuleb toost,
see on osa piloodi tööst.


Hinne: 9.0/10 (6 hinnet )

Jevgeni Matjukov (02.09.2009)

kui sind vaevab mingi mure,
siis helista või külla tule. mina aitan alati, sõbrax jääd mul surmani


Hinne: 8.3/10 (35 hinnet )

priit5555 (07.11.2009)

Pilk nii jäine,
astub lohe,üksipäine.
Hambad verest tilkumas,
ohvri kallal ilkumas.
Kuuldele toob urinat,
kurgust kostub kõrinat.
Astub mööda teed too lohe,
uue ohvri loob ta kohe.
Mets kohiseb tuule embuses,
suure hirmu lembuses.
Lohe tammub jäiselt edasi,
ei surma enam kedagi.
istub mere ääres kaljul,
nutab ta tugeval häälel,valjul.
"Miks küll tapjaks loodud ma?
Meri,oh,meri ütle sa!"
Tikubki nutta me draakon,väike,
pilve tagant ilmub äike.
Väiksel tapjal hakkab külm,
"Miks ,oh,miks on ilm nii julm"
Temal pole vihmajopet,
kuigi seda vajaks topelt.
Mõtleb iga ohver nüüd,
tapja tundma peabki süüd!
Lohe külmub kalju külge,
tuuleke sülitab peale tal sülge.
Lohe südant ei armasta keegi,
tapja nahka ei armasta keegi.
Kord ilmub üks tüdruk rannale,
pöörab pilgu ta jäätunud lohele.
Tüdrukul lohest hakkab kahju,
sulatamiseks pistaks ta ahju.
Too punapea nutabki lohe saatuse üle,
pisarajõega ta täidab oma süle.
Järsku miski raksatab,
järsku miski kraaksatab.
Armastus üles sulatas jää,
sest armastus tgevam,kui külm ja kõhe jää


Hinne: 7.9/10 (18 hinnet )

Elss Marta Raidmets (09.12.2009)

Hilisel õhtul keegi kui koputanuks mu valgustet elutoa aknale.
Surmasin tule ja pilguga tabada püüdsin kogu, kes sarnaneks sinule.
Ei olnud seal sind, ei kedagi teist-
Vaid öine liblikas elu hinnaga ründas akent,
Et leida valgust ja olla määratud hukule....


Hinne: 9.4/10 (20 hinnet )

Kaja (06.06.2010)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Nullpunkt-Luigelaul

Ma elasin tühjalt, aga miski polnud seda väärt.
Ma elasin su nimel, ja ikka varjutas mind tühjus.
Mul on kadunud tahe....
kadunud on kõik.
Ja tegin viimase vea....et sest sullegi rääki püüdsin.
Ükskõik, kuida seletada,
ei keegi sest aru saa.
See on tühjus,
pelk tühjus, mis mu hävitab.

Ma elan üksi, ilma kellegita,
kõik mu ümber on muutunud nulliks,
must ümbris, kedagi ei näe.
Näen ainult lugeda, esemeid,
aga ei kuule, sest elan varjus.

Mu viimane vägi kulub otsustavaks võitluseks,
pean maha lahingu endaga
ja astun vastu surmaga.
See mu plaan, see kõik otsustab.
Te edu ärge lootke, nõrgaks ma jäänd,
ja miski enam ei taasta mind.
Viimased sõnad, ja kõik ma kaotasin.
Nüüd alles jäänud ainult üks:
Laulust tulevad sõnad:
“ma püüan teile öelda,
et mul on parem olla üksi.”
ja lõplik soov,
mida ümber ei pööra miski.
See mu luigelaul,
see mu viimane salm.


Hinne: 8.5/10 (2 hinnet )

Rontang Vandemann(R.K.) (19.01.2011)

tagasiside oodatud :)
enam pole paha,need ajad möödas
maailm ei tundu enam pime koobas
soolases vees päikest naudin
ranna ääres ilusaid tüdrukuid landin
enam vabaaeg ei ole pandis,
mööda eestit kolan,käin igas kandis
proovin ära kõik maised andid
käin läbi kõik imelised eestimaa nurgad
kurvad päevad läinud ,elus palju näinud
halba ,head ,nüüd lunastatud vead
oma mõistust ei piira,sõnad siirad
ööklubid ,erinevad huvid ,naised tiirad
ei peata miski ,võttan,lähen ja riskin
tule kaasa,rutiinist välja ,üle aasa

ref: miks hoiad end kinni
miks elu ees suled silmi
ela nagu oleksid filmis
sa oled,sa elad,täna ja praegu

haara võimalusest sõida laine harjal
sulge telekas ,unusta kõik seebisarjad
oled noor ,ära piina end eluolu muredega
naudi seda eestit nende antud suvedega
lappi kokku oma haavad,ja kihuta maale
proovi kõike mis tundub isuäratav
sest igav on ju kõik ilma suure kärata
end tuimusest ärata,väike elektrišokk
võib olla holliwoodi ah sobib ka bankok
rända.trippi kaugele soovid ,mine ja proovi
emotsioonid kestavad igavesti,
viski ja sigaretid,sõbrad kes surmani
hooli kõigest mis sul on,väljenda seda .


ref: miks hoiad end kinni
miks elu ees suled silmi
ela nagu oleksid filmis
sa oled,sa elad,täna ja praegu

sa tead et aeg ei peatu
mõista et kõik pole veatu
antud üks elu ,keskonda seatud
murra end välja,ära jää seisma
hetked on tähtsad ,jäävad kestma
jalga lestad,snorgelda läbi elu keerise
ühte sama asja teed,oled kurb ja närviline
kuid usu mind et elu võib olla värviline
ära lihtsalt hoia end tagasi
üks hetk avastad et elu maha magasid .


ref: miks hoiad end kinni
miks elu ees suled silmi
ela nagu oleksid filmis
sa oled,sa elad,täna ja praegu


Hinne: 6.5/10 (13 hinnet )

kristjan sepp (20.02.2012)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Birthday (1)
Childbirth (0)
Children poems (0)
Christmas poems (3)
Famous authors (2)
Father's day (0)
Jokes (4)
Lady's Day (0)
Mother's Day (2)
Self made (11)
Valentine`s Day (5)
Varia (9)
Wedding (0)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Pages: 
1
© copyright 2020 E-People OÜ      Version: 1.5
» Show keyboard
ww