Jõulutähe säraval helgil,
tulid jõulud.
Rahu ja headust endaga tõid.
Jõulutähe säraval helgil,
ilu maailma tõid.
Tere kallis jõuluvana,
tulid meie ukse taha.
Mina kõige enne nägin
ukse sulle lahti tegin.
Salmid mul on hästi peas,
kohe mitu tükki reas.
Täna õhtul jutiga,
võin nad ette lugeda.
Jõuluvana kust sa tulid,
kus sa nõnda kaua olid.
Aknal ammu ootasime,
kuhu jääb me külaline.
Salmidega oli häda,
need meil tahtsid ununeda.
Lõpuks siiski tulid Sa,
nüüd võib pidu alata.
Tasa langeb jõululumi,
jõululaps,kui hea,et tulid.
Panid hinge särama,
laulud suule hõiskama!
Jõuluvana, hea,et tulid
külla meile kõigile.
Tahan ,et sa paki valid
hästi suure minule.
Saatsin suvel sulle kirja,
päris pikk see oli siis.
Keegi selle pakivirna
hoopis lasteaeda viis.
Jõulud tulid inglitega,
kommide ja kringlitega.
Olen tubli ja hästi käitun,
siis mu kingisoov ka täitub.
Tulid talv tulid tuisud,
jänes ostis uued uisud.
Sõitis päeva sõitis kaks,
vaatas peeglist ikka paks
Tulid jõulud poriteega,
miskit polnud teha reega.
Siis kui mees toas vorsti kiidab.
naine õues muru niidab
Kas on keegi näinud teist
seitsetsada seitsetteist
nääritaati nääriööl,
kotid seljas, nääritööl!
Igaüks teist vastab ei,
aga mina nägin neid.
Tulid kümnekesi reas,
suured tutimütsid peas.
Äkki taadid sel paraadil
polnudki me nääritaadid,
olid hoopis hotentotid,
kõigil pea peal suured potid,
sest et hotentotimaal
ei käi taadid kotiga.
Hotentotid võtsid potist
aad ja eed ja uud ja jotid,
kinkisid need tähed mulle,
loen:
HEAD NÄÄRITUJU SULLE!
Tere kallis jõulutaat
tulid sa meid vaatama.
Kingitusi palju kotis
neid vist tulid jagama.
Tänu täheks sinule
salmi sulle ütleme.
Kulla kallis jõuluvana,
Oh kuis ootasin ma sind.
Et sa kallil jõulupühal
külastaksid jälle mind.
Nüüd sa tulid ,tänu sulle
meelespidamise eest
Tegid palju rõõmu mulle
Kullakallis jõulumees):
Jõuluvana trilla-tralla
jättis kingid pilla-palla.
Päkapikud tulid appi
tegid korda kingikoti.
jõulud tulid, kolinaga
lumi ununes neil maha
järgi minna aega pole
veidi porine ja kole
olema saab jõulupäev
kuid miks soojaks seest küll läeb
Kulla kallis Jõulumees
maiasmokk on Sinu ees.
Aknal ammu ootasime,
kuhu jääb me külaline.
Salmidega oli häda,
need meil tahtsid ununeda.
Lõpuks siiski tulid Sa,
nüüd võib pidu alata.
Miks tulid sa vaid viivuks,
peaks prae nyyd lõpuni sööma.
Lendlesid nõnda linnutiivul,
varsti kirikus kellad hakkavad lööma.
Korraks kiiksatas uks,
miskit punast vilksas vahelt.
Nyyd syda tuksatab tuks,
meeletult suur on kingi tahe!
Väljas hanged on lausa aknani,
Jõuluootus hinges suur.
Laual tiksub kell tikadi-takadi,
Jõulu ehted juba ammu puul.
Kaunil väljal suur pakane,
järve kaanetab sillerdav jää.
Kohe luuletusi esitama hakkame,
Varsti looja läheb jõulupäev.
Sa tulid mu ellu
kui päikese kiir
Sa tegid mind õnnelikuks
kinkisid poja keda armastan
sama palju kui sind
ja loodan ,et see armastus kestab igavesti...
SINU KÕIGE PAREM SÕBER.
Kord tulid mu juurde
ja palusid
:Võta mind tagasi!!
See siiski ei läinud nii...
pettus hinges, põles kui viin
Haiget tegid mu kehale, meelele...
Sulle jäid meenutama mind mu pisarad.
Aasta möödus ja armid väiksemaks muutusid...
Nüüd muutus elu, sest kohtasin kedagi,
kes minus näeb mind ja oskab hoolida,
pakkuda seda mida vajan...
vajan Armastust,
mis on puhas ja omakasupüüdmatu,
ta ei karju, ei löö...ta paitab mu pead
ja vahel sosistab :Ei leidu nii palju sõnu,
et öelda, kui väga sind Armastan!!!
Sa tulid kui tuul,
Sa läksid kui pikne.
Pisaraisse matan ma selle valu,
Ja ära arva et palun.
Ära arva et palun sul jääda,
Kui sa ei taha mind saada
Su naeratus on siiani mu silmis,
Ning su kaunis hääl mu kõrvus.
Kuid nüüd sind enam pole,
Kas tõesti on see sinu jaox nii tore.
sa tulid siia ilma kaema,
kas kõik on nii tõeline,
tulid siia ilma tunnistama,
et maailm on see õige.
Jõulu aeg üks tore aeg
lumehelbeid täis on aed.
Kingitused kuuse all
ühes pakis vist on sall.
Jõulutaadil abi vaja
hõid lapsi taevast sajab!
Päkapikud haigeks jäid
lumememm on ära läind.
Tulid appi valged inglid
tegid mõned krõmpsud kringlid.
Ingleid kunagi näha ei saa
päkapikke ka ei saa.
Sa tulid....rõõmu silmis Sul nägin,
Sa olid.....tulvil tundeid,
Sa siis aga läksid...jättes valust vaevatud hinhe,
Hinge.... mida miski EI RAVI.
Sa seisad mu südame ukse taga
ja ootad,et avaksin ma
kuid ma alati kohe ei julge
ei julge sul avada.
Sa koputad tasa nii õrnalt
ja ootad mind sealpool ust,
ma tasa kuulan,kas oled või lähed
ei,ikka koputad veel.
Ma siiski avan nüüd sulle
avan,sest enam ei saa
ja kutsun sind sooja tuppa,
et enam ei külmetaks sa.
Sa tuled ja astudki sisse
tuled mu südame sa
sa tulid ja elad ja oled,
elad mu südames sa.
Üks ainuke kahetsev sõna
või pisar laugude alt
ja sinu andestus kohe
jääb minuga jäädavalt.
Üks valge tuvi
mu aknale laskus,
kui tervitus karge,
kuid samas kui raskus.
Oled see sina?
See tiibade sahin...
Ma vahin ja vahin.
Silmad ei harju, nii
kiiskav su sulgede sära!
Kui tulid, siis tulid.
Või äkki ei lähegi ära?
Tahan sind õrnalt ja
salaja puutuda.
Ei julge.
Võid olematuks muutuda.
Kevadele
03.05.05
Kevad, kui ruttu sa tulid,
pühkisid minema talvised lumesuled.
Tõid kaasa linnud lõunamaalt,
eks nemad tunne iga ilmakaart.
Tõid kaasa lilli ilusaid,
tõid kaasa liblikaid värvikirevaid.
Armastusegi kaasa tõid,
see vallutab kõiki südameid.
Taadike, kallike, meil väike probleem.
Eelmisel aastal - kui mäletad veel?
Tulid, tõid kinke, kuid oh häda!!
Unustasid Sa midagi maha..
Luba, et nüüd, kui lahkud Sa..
võtad kaasa selle MASU ka!? :)