Kui väljas sajab valget lund
siis BMW näeb õues und ..
hommikul omanik segab und
jälle teedel lendab lund.
Kuniks jälle unes väike bemm
katki läinud akuklemm.
Kuid bemmile see pole mureks,
sest omanik tal hoolas, tore.
Võtab kätte akuklemmi,
valmis ehitab kasvõi M-i
Jõuluhommikul sai tehtud leid,
uue bemmiga tuiskan mööda teid.
Jõuluvana tark mees,
ostis uue BMW.
Põdra sissemaksuks andis,
saani arvelt maha kandis.
Päkapikk BMW V8-t naudib
jõulumees täna naisi landib,
otsib siit ja otsib sealt,
leiab turuplatsi pealt.
Plats see suur ja lai,
nurgas bemari nagu hai.
Hail on nina pisut terav,
haininaks tituleeritud tema.
Kaua ei mõtle jõulumees enam
kingikotti saab pistetud ka hainina kena.
Mu Bemm on nii pikk,
et kaasa tuleb iga tšikk.
Autot seest ma eile pesin,
täna tagaistmel lesin.
Vaatan telkust mehhiko seepi,
sest mu rattad pandi eile peeti.
Nüüd ma panin autole suusad alla,
minek on ainult mäest alla.
Kui jõuan orgu,
lasen pea norgu.
Sest suusk on saast,
siin aitaks vaid naast.
Muidu bmw rattad lahti saab maast
ja ongi kraavis katusepeal maas.
Auto kraavis laiali kui lego
naiste silmis jälle kukkus mu ego
Selle bemmi lõpetas uperkuut,
nüüd jõuluvanalt ootama peab uut.
Õues sajab lund,
käes on jõulutund.
Jõuluvana kinke toob,
mina kohe salme loon.
Kätte saan ma kingi,
vajutan alla ukse lingi.
Jõuluvanagi teele saadan,
ning ta uhket saani vaatan.
Jõuluvana hüüab:
''Rahulikke jõule.''
Mina kohe tunnen,
lahkus poeb põue.
Kell on 12 peagi löömas,
jõulutaati ootan,
päkapikud tasahilju
teevad viimseid märkmeid.
Ukse taga mingi kobin,
naabri kass see kräunus,
avan ukse- hoov on tühi
taamal koer see klähvib
ukse sulgen ja veel ootan
siukun peagi unne
hommik koidab- vaatan ringi
kuuse alle on komme
Istun mõtlikult toas ja tulle vaatan
Tulekeeled kiiskavad õhus nagu tantsiks saatan.
Vaikides halge tulle lisan, kuulen lummust kui tulekisa.
Tasa praksuvad halud, üha paisub leek.
Lisan halgusid juurde,tuli suureneb veel.
Kuulen kuljuste kõla,keegi kaugelt on teel.
Pühad saabunud meile
mida ihkad sa veel.
Vaatan aknast jõulusära
ootan jõuluvana hella
Mõne minuti pärast
lasebki jõulumees uksekella.
Rutates ukse avama lähen
ja hüüan "Ta on siin"
Taevast tõi jõulumees tähed
ja naeris ihhiiii.
Kuskil kaugel paistab kuma,
Aisakella tasa hääl.
Läbi lume vaikselt suman,
Keegi askeldab vist sääl.
Kuulen päkapiku juttu,
Põhjapõdra kabja häält.
Liigun kuma poole ruttu,
Järsku leian ennast säält.
Oh mis ime, mida näen,
Põhjapoolus silme ees.
Ühtäkki justkui imeväel,
Ees mul seisab jõulumees.
Kutsub kaasa, istub saani,
Sõnab “ aeg on minna mul”.
Habe uhke, mantel maani,
Põhjapõdrad minekul.
Kõik on süvenenud töösse,
Kingikotte saanis kolm.
Järsku kadunud nad öösse,
Maha langeb tähetolm.
Äkki ärkan, see vaid uni,
Kätte jõudnud jõulupäev.
Väljas külm ja kaunis lumi,
Kuuse all siis kinke näen.
Leian kirja, see on mulle
Loen “meeles mul sa väike veli”
Naeratan ja vaatan tulle,
Kõrvus aisakella heli.
Hommikul ärgates,
vaatan aknast välja,
valge tänav, valged majad,
see on lumi mis nii särab.
Uisutada, kelgutada-
kõik see on nii põnev,
jõulumeesgi varsti platsis
kop-kop-kop, on jõulud.
Kristi
Jõulutaat on uksetaga,
minul kodus jube laga.
Suurest hirmust ukse sulgen,
tunnistan-vaid seda julgen.
Jooksen kuuse oksa alla.
Jõulu kingid pilla-palla.
Järsku kuulen õudne krobin,
APPI! Taat see korstnast ronib.
Ruttu tuli alla teha,
Kus on puud ja kus on reha?
Ent siis meel on järsku kurb,
Sellel kuul mul raha pold.
Naaber tahtis jõulukinki,
naine karjus osta sinki.
Ostmata jäid ahjupuud,
polegi nüüd teha muud.
Kuuse alt siis rooman välja,
Kõrist alla kallan kalja.
Ent mis selgub kohe varsti.
Jõulumees ei toonud vorsti,
kingikoti ka tal pole
Küll on kole, OI kui kole!!
Vaatan jõulutaat on paks
meenub kohe KANAL 2
Reporter, Uudised ja jutt
Jõultaat on vana pätt.
Suurest hirmust haaran kalja
Jõulutaadil pole nalja.
Jookseb eest ja karjub appi,
lubab ka et annab pappi.
Ütleb kuule armas mees,
lase minna, ära liiga tee!
Siis ma mõtlen ah las läeb
jõuluaeg ju siiski käes!
ärkan hommikul - seitse on kell
tormituuled väljas keerlevad
kas tõesti on see pakane , hell -
kellega koos leht väljas veerleb.
Oh kus on see soe ja kuum suvi?
see ilus suvevaheaeg meil,
Kas talveootuses tunned huvi
kuidas aeg läheb edasi teil?
Ruttu riidesse nüüd panen,
kooli ju vaja minna,
kuigi mida varem seda parem,
aga kuna kooli jõuan veel sinna?
Varsti on talv meil käes,
mantel seljas ja lumi maas,
öösiti päkapikke näen.
Vaatan siia, vaatan sinna-
Aknast juba lörtsi näen
kus mu sall ja kindad?
külmunud juba mu käed.
Oh issand kas tõesti ongi nii,
et detsember tuleb
või see ongi siin?
veel mõni õhtu oma silmad sulen
ja lõpeb mu ootuste piin,
näen ohtralt igalpool lund
oh jõuluvana kus oled sa?
on tulnud jõulutund.
Või ma olen unustanud
olla tubli ja hea,
kas olen karistatud
või teinud vea?
Ootan kingitusi ja jõulupuud
sest aasta on möödas,
ja luule jälle suus
ning pärast seda
on juba aasta uus.
Hommikul teen silmad lahti,
vaatan välja: "Mis on lahti?"
Lumi sulanud, päike särab.
Jõulumees on käinud juba.
Ilmataadilt saadud luba.
Täitnud on ta minu soovi,
Eestissegi soojus toodi.
Aasal lilled õitsevad,
päkapikud suitsevad.
Hüppavad siis sooja vette,
käed on täis neil teiste kinke.
Miks küll jõulud veel ei tule?
Vaatan välja, näen lund.
Ära saatnud oleme suve,
imetlen, kuni saabub öötund...
Õues tuiskab ja valge on maa,
ma magan rahulikult.
Unistus see täitub ka,
jõule ma ootasin kannatamatult.
Ärkan hommikul hämaras,
õnnelik ja rõõmus.
Näen, et kuusk on säramas,
jõulutaati ootamas...
Taevas on ilusad tähed,
sina kohe välja lähed.
Varsti avame me pakke,
siis ma vaatan rõõmsalt lakke.
Ei tea mida teha ... ,
ei saa kätte võtta reha.
Minul on hea meel,
on mul selge Inglise keel.
Õhtul sajab vaikset lund,
varsti tuleb unetund.
Siis ma lähen magama,
unenägu nägema.
Ilus unenägu see:
valge, roosa, kollane.
Ja kui üles ärkan ma,
vaatan välja: must on maa.
Väga kurvaks muutub meel,
sest jõulumees on juba teel.
Astub saanist maha ta,
näeb ka tema - must on maa.
Edasi käib teekond jalgsi,
kohale ta jõuab varsti,
sest et kinke jagada
tahab meile ikka ta.
Taha ma vaatan,
näe seal on saatan.
Minu sõbral jõuluvanal k
ingikotis on seal kana.
Päkapikk toob mulle komme,
aga minu vennale toob ta pomme.
kõik on vaikne kõik on vagus
piparkook on mesimagus
meelel mõlgub kingi soov
isa metsast kuuse toob
istun vaatan mõtlen ootan
jõuluvana näha loodan!
Jõulueelne sigin-sagin
jälle rikub rahu,
mina ainult tulin-nägin
valgus hinge mahub.
Vaatan küünlaleegi valgust
kuulen kellalööke.
Ootan uut ja puhast algust
hõrke maitsvaid sööke.
Tunnen et on olla hea
oma kodus soojas.
Tuleb päev mil maailm teab
sündind armastuse looja.
Täna vaatan jõulupuud,
käes on armas jõulukuu,
varsti tuleb jõulumees,
kellel kingid koti sees.
Ootan lund ja tähti vaatan,
vaikselt sussi sisse kiikan.
Üle kordan ruttu salmid,
jõuluvorst on juba valmis.
Jõuluaeg - küünlaleek võbiseb tasa,
kaasa viib mure ja tusa.
Hinge toob rahu,
üks aasta on läbi,
suurt enam sinna ei mahu.
Mis möödas, see möödas,
mis tulemas , uus.
Aastaraamatus lehed täis kirja.
Nii head kui halba,
ega ma salga.
Sulen silmad ja unistan-
uus tuleb parem,
hoolikamalt ma täitma pean lehti.
On valikuid palju, teadma vaid pean,
mis homme on minule tähtis.
Unistustes on lootus,
aasta ilusa ootus,
et täituksid parimad soovid.
Vaatan leeki,
silmad sulen,
oma mõtetes,
kõigile õnne ma soovin.
Keegi väljas komistas,
akna taga kolistas,
Tõusen püsti, mantel selga,
astun ruttu uksest välja.
Astun ligi vaatan kes see on
kuuse juures tuttav kuju
Vaatan vaatan- Oo Jõulumees on.
Jõuluvana ammu ootan,
näha varsti teda loodan.
Olin aasta läbi hea
jõulusalmgi pikk on peas.
Ärevusest istun aknal
kaugusesse kurvalt vaatan.
Millal saabud jõulumees
kingitused kotisees?
Lulmi langeb tasa, lumivalgest taevast,
puud on tardunud härmatise taha.
Lulmi langeb tasa, lumivalgest taevast,
nagu õnnistus langeb huulilt maha.
Vesi vakatab lume vaikuses,
tuulgi hingab raskel kähinal.
Vesi vakatab lume vaikuses,
tähistaevas paistab maale lähemal.
Lumi langeb tasa aegamööda taevast,
langeb väreledes kattes laia ilma.
Lumi langeb tasa aegamööda taevast,
Läbi saju vaatan lumeingli silma.
Jõuluõhtu
Kuulan, kas kostab kabjaklõbinat,
vaatan mänglevat küünlavõbinat.
Mõtlen, et kaunis on tähistaevas
ja meremehed koju saabuvad laevas.
Levib isuäratavat piparkoogilõhna,
mis lummab ka dieetipidavat kõhna.
Ja kohe, kui söödud on jõulukana,
koputab uksele jõuluvana.
Jõulu ootel
Lumevaip sädeleb niitudel hele,
liigagi särav ta silmale-
päike see vööte veab põrandale,
ilm on minemas külmale.
Istun aknal, jäärooside taga,
rüppe on vajunus kiire töö,
südames küdemas küsimus vaga;
millal saabud,oo jõuluöö?
Emake ketrab ja ümiseb tasa,
temagi jõuludest unistab.
Vaatan välja ja ümisen kaasa,
päike jääroosidel naeratab.
Kuis on nii armsad need ootusepäevad,
detsembri külmad ja tuisanud tee,
südamed tund-tunnilt soojemaks läevad,
silmi toob ootus ja igatsus vee.
Hommikuti siis, kui ärkan,
uni silmist kohe läind.
Vaatan akent, vahest märkan,
ehk päkapikk on aknal käind.
Hiilin vaikselt, olen kuss,
vahest märkan teda ma.
Aknal seisab punnis suss,
päkapikk sai minema.