Oi, kui hea, et käes on jõulud!
Lapsed kuuse all on reas.
Oi, kui hea, et jõululaulud
juba ammu on meil peas.
Oi, kui valgeks muutub tuba,
siis kui särab jjõulupuu!
Oi, kui rõõmsalt naerab juba jõuluvana kotisuu!
Enam ei taha olla lumeta,
tule lumi meid valgeks lumeta!
Siis on lastel hea hanges tatsuda,
peoga tõsta, keelega katsuda.
Väikesed jäljed on lumes kassidel,
suured jäljed Ottidel, Jassidel.
Veel suuremad issidel ja emmedel,
kõige suuremad lumememmedel!
KAUNEID JÕULE!
Lumi tuli maha
ja valgeks sai maa...
Lumehangest keegi hüüdis
tooge veel üks "Saaremaa"
Külm härma tõi,
tuul tuisu andis,
talv jõudis laande jõulu eel.
Sai valgeks kõik, mis nime kandis,
nii valgeks,puhtaks jõulutee!
lumehelbeid tasa langeb,
valgeks muutub maa,
pea on kõikjal paksud hanged,
saabund talv on taas.
lumi katab puid ja põõsaid,
väljas karge ilm,
lumes hullab lapsi rõõmsaid,
naerul suu ja silm.
lumesadu iga laps ju
väga igatseb,
jõuluootus muudab hardaks
kõigi südamed.
Üks väike rõõm
las olla igas päevas
või sõna hea,
mis muudab valgeks kõik.
Kõle videvik langes,
hiljuti lemmetas lund,
külma tähtede und.
Kõndis lapsuke hanges,
paljad jalad pooljääs,
küünal kohmetanud käes.
Kõigil koputas ustel,
olgu kuld, olgu muld,
pakkus vaikides tuld,
küünal tuules poolkustel.
Kotta päikese tõi,
päik'seks südamed lõi.
Ruttab laps läbi lume
paljajalu ja -päi:
valgeks taga kõik jäi,
öö ees varitseb tume.
Lapse lõpmatu tee,
täht ent sätendab eel.
Langeb laia lund...pehmed helbed hõljuvad, vaiksel lennlul liuglevad
sajab jõululund.
Minu süda ka kata valge vaibaga, uhu rahu lainega, uuenda mind sa...
Süda valgeks tee, valgemaks, kui lumi veel...
Lahkeks muuda minu meel,
jõululaps mu teel..
Mida enam võiksin soovida ma,
kui lund ja päikest korraga.
Ja kuidas tahaks talvele taas
anduda roheline aas.
Pilved, hallikassinine taevas,
seal kõrgel, meie soove nad teavad.
Tuleb lumi, enne jõule on maas.
Saavad valgeks nii metsad kui aas.
Langev lumehelves
Lumehelves,
vaikselt langeb.
Alla taevast,
kõrgelt valgest.
Tasa langeb,
vaikselt langeb.
Mööda pilvest,
linnust väiksest.
Hõljub õhus,
suures hallis.
Tuule kaunis,
meelevallas.
Paksus udus,
puude kohal.
Põdrasarvis,
kraaviperves.
Vaikselt langeb,
maha potsab.
Lumevaibaks,
valgeks saab.
Kui pilvevahtu pillub maha
embab valgeks kogu maa
juba ammu käidud rajad
saamas on muinaslooks.
Üks väike ingel tantsib tuules
valgeks saanud kogu maa
vaikus nagu hingetõmme
muutub aina vaiksemaks.
Üks päkapikk see jookseb lumas
sumab kiiresti edasi
aisakella helinat
kuulda juba kaugele....
ta tuleb siis, kui ise tahab
embab valgeks kogu maa
kui pilvevahtu pillub maha
puhtad palged sügis saab
kõik kinni tuiskab käidud rajad
jagab rõõmu, pehmust loob
ja tantsib tuulde helbed sajad
lume kauniks muinaslooks
ta läheb siis, kui kevad tahab
sulaveteks hanged sööb
vaid talvemärgiks unub maha
lumememme kuuenööp
Väga valgeks on muutunud väljas.
Ühegi lapse kael pole paljas.
Lendab lumepalle siia-sinna,
ei teagi enam kuhu minna.
Kui kõrvu kostub tuulemühin,
Kirjutan lumele: Häid pühi!
Taas on jõulud käes,
ja jõuluvana oma väes.
Külastab jõuluõhtul kõiki,
kes tema teel põiki.
Langeb pehmet lund,
millest eile nägin und.
Parim jõulukink on see,
mis muudab valgeks tee.
Lumehelbed kukuvad
väga tasa maha.
Inimesed tukuvad
söögilaua taga.
Loomad rõõmsalt vaatavad
sajab neile vest,
lumememmed leiavad
valgeks läinud mets.
Kaunist sära helveshaaval
Pilvist kuhjab hange
Laotab vaiba üle maja
Tee saab hõbevalgeks
Kuidas tahaks minna
Mööda seda habrast rada
Esimesed arad jäljed
Jätta endast maha
Hüpata ja joosta
Saada killukeseks lumest
Kui vaid leiaks kedagi
Kes õue kaasa tuleks
Hoian ennast kinni
Koduaknast ilu naudin
Puutumata lumi
On veel tuhat korda kaunim
Lumehelves,lumehelves kata kogu maa.
Lumehelves,lumehelves anna jõulu tunne .
Lumehelves,lumehelves pane jõulud tööle.
Lumehelves,lumehelves tee öö lumivalgeks.
Lumehelves,lumehelves pane päkkapikud tööle.
Lumehelves,lumehelves too jõuluvana meile.
Õues sajab lund
ja karu magab talveund .
Maa vaikselt muutub valgeks
külmaks , kauniks talveks .
Kui lumi maas ,
jõuluvana tuleb taas .
Lapsed saavad kinke ,
aga kutsud sinke .
Meel on must ja mõru meel,
käes detsember, kuid pole-lund ju veel.
Loodan kindlalt, et juhtub mingi ime,
et maa saab valgeks ja poleks enam pime.
"Must draakon"
Veel müttab mägedes must draakon.
Ei tea, mis lõbusõit ootab teda ees.
Sinised silmad ja must on draakon.
Isegi vesi tema koonu valgeks ei tee.
Draakon on tugev ja värvikas loom.
Rõõmsalt metsades müttab ja lumes on hoos.
Ainult sügisel poriseks saab tema koon.
Aitab vesi tal puhtaks saada sel loos.
Kõnnib aasta ja pikk on tal tee
Oh, kuidas rõõmus on alati meel.
Nii saadab draakon aasta sel lõbusal reel.
Heli (2012)