Jõuluajal üks tähtis mees -
kel valget värvi habe ees
ja pudi-padi koti sees,
oo- see on meie JÕULUMEES!

Kui väljas sajab valget lund
siis BMW näeb õues und ..
hommikul omanik segab und
jälle teedel lendab lund.

Kuniks jälle unes väike bemm
katki läinud akuklemm.
Kuid bemmile see pole mureks,
sest omanik tal hoolas, tore.

Võtab kätte akuklemmi,
valmis ehitab kasvõi M-i
Jõuluhommikul sai tehtud leid,
uue bemmiga tuiskan mööda teid.

Jõuluvana tark mees,
ostis uue BMW.
Põdra sissemaksuks andis,
saani arvelt maha kandis.

Päkapikk BMW V8-t naudib
jõulumees täna naisi landib,
otsib siit ja otsib sealt,
leiab turuplatsi pealt.

Plats see suur ja lai,
nurgas bemari nagu hai.
Hail on nina pisut terav,
haininaks tituleeritud tema.

Kaua ei mõtle jõulumees enam
kingikotti saab pistetud ka hainina kena.
Mu Bemm on nii pikk,
et kaasa tuleb iga tšikk.

Autot seest ma eile pesin,
täna tagaistmel lesin.
Vaatan telkust mehhiko seepi,
sest mu rattad pandi eile peeti.

Nüüd ma panin autole suusad alla,
minek on ainult mäest alla.
Kui jõuan orgu,
lasen pea norgu.

Sest suusk on saast,
siin aitaks vaid naast.
Muidu bmw rattad lahti saab maast
ja ongi kraavis katusepeal maas.

Auto kraavis laiali kui lego
naiste silmis jälle kukkus mu ego
Selle bemmi lõpetas uperkuut,
nüüd jõuluvanalt ootama peab uut.

Kullakallis jõulumees,
sul on punanina ees.
Selle otsa musi ma
annan,kui sult kingi saan.

Taas saan kingi,mulle kalli.
Oh mis hool!
Kannan seda valget salli
igal pool.

Õues langeb valget lund,
istun aknal, ei tule mul und.
Järsku lumesadu lakkab,
kuid hoopis vihma sadama hakkab.

Ahjus sees on juba mõnigi kraad,
sest seal peidab ennast jõulupraad.
Kärsitult kõik kinke saada loodavad,
jõulumehe abilised neid ju toodavad.

Jõuluehtes linn jääb selja taha.
Jõuad koju, võtad aja maha.
Vaikselt oma kambri ukse suled.
Süütad kuuseokstel küünlatuled.
Jõulurahu, tule minu koju,
anna kõikidele rõõmus tuju.
Kingi õue valget jõuluilma,
anna meile õnnis sära silma.

Jõuluvana näitsa vahvust
proovis õige mitut rahvust
proovis valget, proovis musta
nüüd on vanal valus kusta.

Kuuselaps see tahtis minna
käharpeade seltsis ka
jõulupuuks me suurde linna.
"Tulen varsti!" hõikas ta.

Seda kuuldes kuusevana
vangutas vaid valget pead:
"Võõrsil tunned kerjajana
palju muret, vähe head.

Mets on õppinud nii mõnda.
Metsa seadus kõlab nõnda:
kes kord siit on läinud, need
tagasi ei leia teed.
Tagasi ei leia teed..."

Nüüd unistan ma taas jõulust
just nagu lapsepõlve aal...
Jõulukuuse särast ja saanikellast
ja valgest lumevaibast maas...
Nüüd unistan ma taas Jõulust
ja saadan tervitusi teil
Palju rõõmukilkeid ja naeru
kauneid jõulupühi ikka teil...

taas sajab valget lund väljas
ja toas on ehted haljal puul.
Kumab küünlavalgus ja rõõmu algus saab peagi lauluks laste suul.
On pilvisse end kuu peitnud,
ei tähti puista taevakaar.
Kuid kui lapsed öös näevad und,
sajab väljas ikka valget lund...

Siis kui väljas sajab valget lund,
laps näeb voodis magusasti und.
Päkapikk see hiilib vargsi,
sussi sisse poetab kingi naksti.

Jõuluvana, oled hea -
mulle kingi tood.
Ega sa ju tooma pea
kinki väga suurt.

Ootan sind ja salme õpin
nii, et maa on must.
Kui sa tuled siis ma juba
avamas sul ust.

Istud jõulukuuse juurde,
millel küünlad säramas.
Avad kingikoti suure,
mul silmad juba säravad.

Astun ette, kui sa ütled
mu nime kingipaki pealt.
Loen ette oma luuletuse,
mis mul väga hästi peas.

Pusin, pusin, pusin, pusin,
saangi kingi lahti.
Leian kaisukaru pruuni,
mida ammu tahtsin.

Tulen teen sul kalli-kalli,
valget habet paitan.
Tänan sind ja istun sülle,
hiljem teele aitan.

Kes see piilub akna taga?
Väike päkapikumees, aina töötab ja ei maga,
sest et jõulud ukse ees.

Toas on soe ja toas on pime,
saabumas on kesköötund, varsti sünnib jõuluime:
sajab laia valget lund.

Aknast õue vaatab Mati,
õues ilm nii imelik.
Maa on täis kui valget vatti,
kask on härmas habemik.

Muri kuudi uksel haugub,
vares aial nokitseb.
Aidanurgas aga paugub
külm, mis seinas pakitseb.

Heliseb õrnalt Jõulukell,
ta hinge soojust toob,
süda sellest rõõmus, hell
ja jõulutunde loob.
Taevast langeb valget lund
ja toas on küünlasära-
Jõulupühad saabuvad,
hing rõõmustab, silm särab!

Läbi küünlaleegi valget sadu
aknal lapsuke kes paljajalu.
Ootab uksele üht koputust
ja südame lähedast naeratust.

Mõttes kordab jõulusalmi
ja aja mõõdudes juba uuski valmib.
Jäälilled õide puhkend aknal,
neid pakane osavalt maalima hakkand.

Läbi küünlaleegi valget sadu
näeb lapsuke aknal kes paljajalu.
Ühte lähenevat kogu ,
kes naeratust kõigile toob koju.

Se särasilmne lapsuke
jooksujalu uksele.
Et vastu võtta jõulumees
kel palju kinke kotis veel.

Valge uinund maa
rahu on kõikjal levimas.
Lumi se katnud on põllud ja teed,
jää on kaanetanud järvede veed.
Õrna valget sätendavat vaipa
kellele küll see jääks märkamata.

Levimas seal õnnis rahu
se igasse me tuppa mahub.
Vaid ava uks ja lase tulla,
et ka meil võiks rahu olla.

Jõulupuu all kuhi suur
küünlad säramas puul
naeru, mandarinilõhna
terve meie kodu õhkab.
Väike piparkoogimees,
soovib meile südamest
ilusat ja valget Jõulu,
aasta uus ka parem tulgu!

Aasta otsa nägin vaeva,
ootasin kui Valget Laeva
Jõulutaati ja ta põtru
kuid käis vaid päkapikke nõtru.

Õues sajab valget lund
karuott näeb koopas und.
Päkapikk see kinke kannab
ühe karule neist annab.
Saabub kevad, karu ärkab
kingipakki koopas märkab.
Kingipaki lahti teeb
leiab sellest maitsva mee...

mul käes on käppikud,
ja nina sallis peidus,
ja pakasel hulk pakkast veel
ka üle normi leidub.

mul käes on käppikud,
ja jalas soojad vildid,
ja mets ja puud ja külateed
kõik täis on valget lund.

Rahvas vaatas jõulutähti,
oh mis imet taevas nähti!
Seitse valget valgushelki
kaunistas me taevatelki.

Ime oli nõnda suur,
et ammuli jäid kõigil suud!
Ei seal olnud jõulutaati,
hoopis - Schengen jõuluks saadi.

Tuhat väikest valget kassi,
Tantsigu su ümber valssi.
Ärgu iial öelgu tere,
Sulle musta kassi pere.

Tuhat väikest valget kassi.
tantsigu su ümber valssi!
Et ei iial ütleks tere
sulle musta kassi pere!

Tuhat väikest valget kassi
tantsigu su ümber valssi
et ei ütleks iial tere
must kassi pere

Lumehelves langeb maha,
tasa, tasa.
Lumememm valmib tasa,
tasa, tasa.
Lumemees kukub maha,
tasa tasa.
Memm sulab vaikselt, tasa,
tasa, tasa.
Vesi aurab kiirelt ära,
tasa, tasa.
Sest pilve vahel päike särab,
tasa, tasa.
Pilvest sajab jälle lund,
tasa, tasa.
Helbed näevad valget und,
tasa, tasa.
Jälle valmib memmehord,
tasa, tasa.
Nüüd sulada on nende kord,
tasa, tasa.

ei ole und,ei ole und,,,,,sest mõtlen sinust,,kujutan sind ette,,,,,seisad minu ees ja taevast sajab valget lund,,,,oii jahh,,nüüd tundub mulle,et vist näengi juba undd......