Jõulukuu
Aasta pimmemb kuu om jõulukuu,
aasta kõgõ tähtsamb puu om kkuusõpuu,
tä tuvvas mõtsast lossi,tarrõ,liina,
tä all küll süvväs,lauldas,võetas viina.
Tä ossõ pääle pandas karda,kulda
ja ilma küünaldetä toimõ küll es tulda.
Meil jõulupuu tuub hinge rõõmu,rahu,
ei kurbtust,murõt sinnä mahu.
Pia terve kuu nüüd joostas müüdä puute.
Kas tii ka meile kingitusi tuutõ?
Mis om tuu hää ja illos,midä osta,
tuu pääle alati ei mõistaki sa kosta.
Kõik poodi särasse ja sädelesse vasta,
sul rahul raasugi ei olla lasta.
Ja omgi hää: keset valgust,inemiste ruttu
sa nigu loet jõulumuinasjuttu.
Ku lummõ kah viil taivast alla satas
ja kuu naar üleväl ku kuldne ratas,
siss näet,et kuri,illos inemistemaa
viil armsambas sul jõuluaigu saa.
Advendiküünäl panõ akna pääle
ja mõtle elon sullõ antu hääle.
Las edesi lätt nii,kuis piäp ja lätt
uus aasta lehvitäs jo umma salaperäst kätt.
( Müller )
Päev möödus askeldus-rutus
ja toiminguis tares ja kojas.
Õhtul kuulati Püha-öö jutlust
Neitsi Maarja ja Jumala pojast.
Pea kirikukellade kaja
jäi kaugele metsade taha.
Nüüd ühes lumega sajab
suur rahu maa peale maha.
Öö läbi nüüd kuuse ees lauldaks',
küünla valgusel põgeneb uni.
Kesk hangesid madalas laudas
täna õhtul ka süüdati tuli.
Õues praksuvad aiateibad,
ja tuul noolib laterna tahti.
Täna loomad said kaeru ja leiba,
täna südamed helded ja lahti.
Kuu valvab akende taga
ja üleval siravad tähed.
Õues lumine pihlakas magab,
ja kaevuteel muinasjutt läheb.
Üks keerub õlgedel istub,
juus kuldne, käes oksad haljad,
ja sõimes pisike Kristus,
suu naerul ja jalad paljad.
Ja taeva sõjaväe hulgad
äkki sõime ümber on ringi,
ja igal redelipulgal
istub väike alasti ingel.
Too süda, mis rõõmule tõrges,
õnn vaesema onnigi mahub.
Au olgu Jumalal kõrges,
ja kodumaa väljadel rahu.
24. detsember on kohal
laual toitu ja jooki vohab.
See on sellepärast, et käes on varsti jõuluöö
ja möödas on suur vaev ja töö.
kuusk heleroheline ja pehma
peale pandud tal kuld, karda, ja ehteid.
Selle kuuse all lapsed kinke saada ootavad
palju, palju kinke saada nad loodavad.
"kui kinki saada sa soovid
eks siis laulda ja tantsida proovi!"
Neid sõnu kuuldakse isalt
kes ise kaerajaani tantsib visalt.
Pärast kingituste lahti tegemist
ja muinasjutu raamatu lugemist
on lastel aeg pugeda põhku
kuna käes on jõulu hilis õhtu
Jõuluvana, hea,
sa seda kohe arvesta,
veidi kõva on mu pea -
ma luuletust ei mäleta.
Õppisin ma mitu ööd,
kuuse all ja taga,
enne, ajal, pärast tööd,
eriti ei magand.
Algas minu meelest nii:
"Sul Jõuluvana mantel pikk
ja habe ees..."
Kurat, anna kätte kink,
sest olen Eesti MEES,
räägin vähe, olen see,
kes käima läheb kaua,
kuid siis kui väike jõmin sees,
võin luuletada, laulda!
Kord väikses talus elas
üks vana memmeke
ta tuba lilled katsid
ja katsid õueteid.
Ta vaikselt üles kasvas
ei teadnud kurjusest
ja rõõmus oli ikka
kui rääkis lastele.
Kord tema juurde tuli
see majaperemees,
ta salamisi küsis :
"kuis elad memmeke?
Kui vaene sina oled
mu memmekene sa,
kuis saad sa nii veel laulda
siin rõõmsa meelega?"
Siis memmekene küsis:
"mis rikkus annab sul,
kui on sul puhas süda
on laulul ka su huul.
Kui aga teed sa kurja
ei seda tunnista,
mil inimene endal
süüd iial leiad sa ?"
Siis läks sealt õuest ära
see majaperemees,
sest memmelt kuuldud sõnad
tal läksid südame.
MITTE MIDAGI SIIN MA
EI TAHA TEHA ILMAS
ON MINU HOBIKS LAISKUSKUNST
JA UNELMATES SILMAD !
MA PAREM RANNAS LAMAKSIN
JA VAATAKS PILVESÕUDU,
KUS ON MUL SEE ENERGIJA,
MIS ANNAKS MULLE JÕUDU ?
MIS KASU OLEKS SELLESTKI,
KUI ROHTU PEENRALT KITKUKS,
MA PAREM TURNIKS PUUDE PEAL
JA KUSKIL KÕRGEL RIPUKS !
NO MIKS MA PEAKSIN RASSIMA
JA VÄSITAMA ENNAST,
MA PAREM SUURE LINNUGA
MAAILMAS RINGI LENDAKS !
MIKS PEAKS MA TAGA AJAMA
SIIN RIKKUST MITUT KAUDU,
KUI VÕIKS JU SELLE ASEMEL
VILET LÜÜES LAULDA LAULU !