Ilma naisteta on kurb maailm,
kaunil naisel puhkab mehe silm,
naise kavalus, see mehi hirmutab,
kuid kaval naine - see on võrgutav.
Naine ajada võib segi mehe pea,
nii kiirelt, et mees isegi ei tea,
et naisest saanud on ta kokaiin,
mis vaese mehe meeled segi viind.
sinu ja minu vahel
on valge härmaallee
ja lumeniidid meil kahel
on langend silmile
minu ja sinu huultel
on valus päikene
kui tunneksin tuld oma kaelal-
su suu on tuline
meie ja valguse vahel
on taevas punane
eksinud suudluste vahel
me langeme lumele...
Vabadus, armastus
need on mu igatsus.
Elu ma ohverdan
sinu eest, armastus,
ohverdan armu ma
sinu eest, vabadus.
See päev on pisut nagu puhkus
ja iga naine päeva uhkus.
On palju lilli, palju sära
ja naissoo ümber rõõmsat kära.
Kalendris märts ja kaheksas päev,
ehk teisisõnu - naistepäev!
ja naissoo ümber rõõmsat kära.
Kalendris märts ja kaheksas päev,
ehk teisisõnu - naistepäev!
Tööl on armas naistepere,
kuumaks kütab meeste vere
Meil on naisi mitut masti,
kõik ei mahu ühte kasti,
see just ongi asja võlu,
igal ühel oma ilu.
Mõnel meist on sale piht,
teisel veidi kaunim rüht.
Ühe naerust maja kajab,
keegi veidi toetust vajab.
Kui jääks ära külajutud,
nutmata jääks mitmed nutud,
ainus koht, kust kitsas king
kui see kaoks saaks rahu hing.
Rahaga saad osta maja,
aga mitte kodu.
Rahaga saad osta voodi,
aga mitte puhkust.
Rahaga saad osta raamatuid,
aga mitte tarkust.
Rahaga saad osta kella,
aga mitte aega.
Rahaga saad osta ravimeid,
aga mitte tervist.
Rahaga saad osta kindlustuse,
aga mitte turvatunnet.
Rahaga saad osta kuulsust,
aga mitte austust.
Rahaga saad osta seksi,
aga mitte armastust.
Rahaga saad osta lõbu,
aga mitte õnne.
Kui oleksin tundnud sind varem,
siis oleksin kinkinud sulle
oma kollase lumelabida
oma punase liivalabida
ja sinise ämbri,
kus taevatähed peal.
Kõik võilillemurud
oleksin aindnud ma sulle
ja liivaaugud ja kekskastiplatsid
ja puiesteed kõik,
täis lehti ja kastanimune,
ja kõige pikemad liukohad rentslis,
mis teada.
Ja tünnid kõik vihmaveetorude all
mustläikiva veega,
mustläikiva põhjatu veega,
mustläikiva vee kõnega
taevast, puuladvust
ja pilvedelennust
ja sellestki veidrast,
mis vaadates sinna
tõusis mul kurku
nagu lind,
nagu hing,
nagu kumalane.
Ja ma isegi usun,
et kollase karu,
oma kulunud ninaga kollase karu
kõigi mu saladustega,
mis temal teada,
oleksin andnud ma sulle päriseks.
Ja nutnud siis küllap,
teadmata ise kas haledast meelest või rõõmust.
Läheb looja päiksekiir
laisalt veepiiri taha.
Annab märku veel üks viiv
õhetuse jätab maha.
Vesi õõtsub oma sängis
unele on jäänud kõik.
Ööpoiss saabub mustas särgis
lõpeb päeva vastupuik.
Keskööl taevas avaneb
lööb lahti oma sära.
Tähtedest teeb kuldse kee
ja kingib sulle ära.
Ütleb: Vanker, Linnutee
teeb headeks sinu mõtted.
Või hoopis Põhjatäht on see
mis sulle rõõmuhetkeks.
Otsi ise kauneid lilli,
leia koht, kust kuuled pilli,
kõpsuta ja tantsu löö,
ära üleliia söö!
Olgu nimi Mann või Laine,
täna oled lihtsalt naine.
Ole memm või ole plika,
Naistepäev on sinul ikka?
Lootusetult püüad, kuid siiski vapralt,
teed kõik, et minu elust sa ei kaoks.
Jäälilled leian oma aknalt -
sina jätsid nad sinna minu jaoks.
Mu armastus on sügav kui ookean,
selle kaldal sind igal õhtul ootan.
Sinna armastusse uppuda sa võid,
see on armastus mille sa ise lõid.
Mu süda on suur kui armosfäär,
sellel puudub kindel ots ja äär.
Siia mahuvad kõik sinu mured,
see lõhkeb valust kui sa sured.
Iga kord, kui näen ma sind,
kohe tuliseks läeb hing.
Kuumaks muutub minu keha,
tahaks sulle musi teha!
Soe südamik tänu,
et olete meil olemas.
Meie päeva päikest toomas,
toeks kui rõõmupäike loojas.
poisid lilli meile andsid kaheksandal märtsil.
ütlesid, et naistepäev, ja kaege, et ei närtsi,
plikad, teie pinkidel need kollased nartsissid.
siis nad jänku-hundi märgid meile rinda pistsid.
pärast tunde seltsis sõime suhkurdatud kringlit.
poisid olid viisakad ja lahked nagu inglid,
teatasid, et püha puhul saadavad meid koju.
aga õues neile tuli lumesõjatuju.
mina sain palliga suhu.
helen sai laubale muhu.
mail oli ranits lund täis.
klaarika käpuli käis.
minni, kel lund sattus ninna,
ähvardas kaebama minna.
siis me jooksu pistsime, ja poisid kannul jooksid
küllap nad meid lõpuks ikka koju saata lootsid.
teet mind narris: “luba, et su koolikotti kannan!”
naersin – on ju naistepäev, ja mis seal pahaks panna!”
Naistepäeval nalja pole
mehed tragid, poisid paid
emmed, vanaemad, tütred -
kõik nad kimbu lilli said
Väiksel Jukul aga mure
naabri-Kati koha pealt:
kas on tüdruk ta või naine
kes see ikka täpselt teab
Igaks juhuks kinkis õie,
Kati kaunilt punastas,
Jukule ta seitse pattu
hetke jooksul lunastas
Jukul aga ühest asjast
tekkis selge arusaam:
iga plika väiksest peale
veidike on juba daam
Naistepäeva hommikul sa maga hästi kaua,
las siis mees rabeleb ümber pidulaua.
Üks kaunis päev see justkui iga teine,kuid eriline siiski see.
Sel päeval lillelõhnast täidetud on hommikune õhk.Sõnal Naine aga põhiline rõhk.
Rabelevad mehed lilleleti taga...juba hommiku varastel tundidel nad seal,ega maga.
Mõned taibukamad ostud teinud eelmisel päeval,nende kallimad ärgates näevad..auravat kohvi või teed,lilled kaunistuseks juures,nende lõhnast aga täitunud on kogu tuba.
Pelgalt end mõttelt tabada võib iga,lootes et tema kingitud kimp kõige-enam rõõmu sellel päeval toob,amastatul meeldiva tuju loob.
Traditsioon see tuntud ajast aega,kuid need kes lillede kinlimisega ennst ei vaeva..on arvan,et kurvad ja üksikud hinged....keda vaeamas stressid ja närvipinged.
Maga kaheksandal kaua ole aastas kord ka proua
See päev on pisut nagu puhkus
ja iga naine päeva uhkus.
On palju lilli, palju sära
ja naissoo ümber rõõmsat kära.
Kalendris märts ja kaheksas päev,
ehk teisisõnu - naistepäev!
Naine võib olla kui
lumelill
külm, kaunis ja kauge
naine võib olla kui
äikesepilv
tormi toov, ometi raugev
naine võib olla kui
päikesepai
hele ja valge ja soe
naine võib olla kui
südamekell
pulsi mis elusaks loeb.
Ühel märtsikuisel päeval
mehed äkki naisi näevad
klapid peast ja süda aval
jahmununa elulaval
igal päeval, igal ajal
aga naine igas majas
olnud mehele on toeks
taipab mees ja see ju loeb.