Lumi katab kogu maad,
varsti tuleb jõulutaat.
Luuletusi õpin ma,
et ta saaks neid kuulata.
Ja kui luuletused selged,
langevad siis lumehelbed.
Kohe kapist suusad võtan,
õue lumehange tõttan.
Sõuan ühes Muriga,
üldse pole kuri ta.
Küll on lahe suusatada,
lumepalli visata.
Õhtul tuppa jõuan ma,
ees mind ootab jõulutaat.
"Tubli oled olnud sa!"
Selle eest saad kingi ka.
Kuidas elad,jõulutaat,
kas ka sina kinke saad?
Keset lund ja jääd ja tuiske,
kas toob keegi sulle uiske?
Täna, homme, ülehomme,
kas toob keegi sulle komme?
Kui sa oled illikuku,
kas toob keegi sulle nuku?
Külastad kui legomaad,
endale kas lego saad?
ja kui jõuad soomemaani,
kas siis tahad soome saani?
Ei, mu laps!Sa mõtle vaid-
igatsen üht pikka paid.
Lumi katab puid ja hoove,
tähed on kui hõbe.
Südamlikke jõulusoove
saadan sulle, sõber!
Kuuskedel on lumest kroonid,
taevast langeb lisa.
Südamlikud õnnesoovid
teile, ema- isa!
Jõuluvana teele rühib,
põhjapõder ruttab.
Õnnelikke jõulupühi,
kulla kauge tuttav!
Südame nii soojaks tegi
ilus jõulutunne.
Rõõmsaid pühi nendelegi,
keda veel ei tunne!
Jõulutaati ootan väga,
sest see mees on lahe säga.
Kingikotis igat värki,
Hugo Boss-i, Armani särki.
Päkapikud jõivad peeti,
Aprillist saati kokku veeti.
Kallleid kelli, mõne maali,
kõik mis Pärnu mnt.saadi.
Loodan et see Jõulumees
seisab ka mu ukse ees!
Kingikotti paneb käe,
Ja kullaäri nänni näen!
Minu jõulud mööduvad
kodus, õues, kuudis.
Ma ei tea miks inimene
kingist ainult hoolib.
Sellest, et me jõululaud
lookas oleks söögist.
Kuusel ehted säravad
tehtud piparkoogist.
Minu jõulud poleks rõõmsad,
kui mul puuduks nina.
Näärihõngu ei saaks tunda,
haista laual liha.
Sellest, millest mina soovin
saada jõulurõõmu,
pole nukk, ei auto, voodi
ega kalliskivid.
Vaid, et lihtsalt minu silmad
säraks sinu hoolest.
Ma ei tahaks väga palju,
tunda seda häbi,
millest küll võiks olla tehtud
kuuseladvas käbi.
Mulle meeldiks, kui sel teel
poleks algust, lõppu.
Et su pehmed käpakesed,
tõuseks rõõmust õhku..
Elus võib olla nii,
mõeldud üht kuid öeldud teist!
Kui ükskord saabub kriis,
mis siis võib saada meist?
Vaid kindel meel
raskel hetkel kaitseb Sind!
On koos meil hea sel teel,
kallis sõber usu mind...
Mõnel sünnipäev võib olla,
jõuluajal või kuidagi nii.
Kas toob see saajale siis õnne?
Või hoopis nukraks muutub meel?
Ei jõululaps pea kartma talve,
jõuluvana või kuusest malakat.
Pigem hoidku tervist karget,
ei enam kehti habemed ja parukad!
Üks päkapikk jõulumaal pakke luges
ning ühte pakki siis sisse puges.
Ei saanud ta sealt enam välja
ja see tegi talle nalja.
Päev möödus ning jõulutaat teele asus,
sest laste juurde tal minna tasus.
Kuid päkapikk proovis ja proovis,
sest pakist välja saada ta soovis.
Ja lõpuks me päkapikk oligi väljas,
suute kingikoti seljas.
JÕULUMEES MUL PALVE SUUR
EMALE TOO ÖÖSÄRK UUS.
VANAGA KUI KÕNNIB TA
HÄBI KOHE VAADATA.
ISAL MOBLAT OLEKS VAJA
SEE, MIS KARJUKS NII, ET KAJAB.
MEHELE TOO PÜKSID UUED
VANAD NEED ON JUBA SUURED.
KÕHNAKS JÄÄNUD TEINE VIST
RABAB TÖÖD KUI TRAKTORIST.
PISIPÕNNID TAHAVAD
AUTOT KUHU MAHUVAD.
ENDAL MA AGA TAHAN
NATUKENE ROHKEM RAHA.
SEDA KUNAGI EI PIISA
KUI SAAD SIIS JUURTE LISA
RÕÕMSAID JÕULE
Hommikul teen silmad lahti,
vaatan välja: "Mis on lahti?"
Lumi sulanud, päike särab.
Jõulumees on käinud juba.
Ilmataadilt saadud luba.
Täitnud on ta minu soovi,
Eestissegi soojus toodi.
Aasal lilled õitsevad,
päkapikud suitsevad.
Hüppavad siis sooja vette,
käed on täis neil teiste kinke.