Kui jõulud on möödas ja
näärid on läbi,
siis ometi tubli tükk talve on ees.
Näe, kuuse peal külmetab kõhnuke käbi,
jääkülmad on seemned ta soomuste sees.
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena lumised vaibad on maas.
Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,
täheoksi ja latva, kus helendas kuu.
Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.
Minu jõulud mööduvad
kodus, õues, kuudis.
Ma ei tea miks inimene
kingist ainult hoolib.
Sellest, et me jõululaud
lookas oleks söögist.
Kuusel ehted säravad
tehtud piparkoogist.
Minu jõulud poleks rõõmsad,
kui mul puuduks nina.
Näärihõngu ei saaks tunda,
haista laual liha.
Sellest, millest mina soovin
saada jõulurõõmu,
pole nukk, ei auto, voodi
ega kalliskivid.
Vaid, et lihtsalt minu silmad
säraks sinu hoolest.
Ma ei tahaks väga palju,
tunda seda häbi,
millest küll võiks olla tehtud
kuuseladvas käbi.
Mulle meeldiks, kui sel teel
poleks algust, lõppu.
Et su pehmed käpakesed,
tõuseks rõõmust õhku..
Siin on kuusk
ja siin on käbi,
minu luuletus sai läbi.
kuuse otsast kukkus käbi,
minu luuletus saigi läbi!
Käbi kännust kaugele ei kuku,
nõnda räägib vanarahva suu.
Ühest tillukesest käbiseemnest,
kasvab aastatega üle metsa puu.
Täna tuleb jõuluvana
ukse taha koputama,
tean,et kingi toob ta mulle,
selle eest ma tantsin talle,
ajan oma saba taga
kohutava kiirusega.
Segi minu samm ei lähe-
olen tantsimises käbi!
Kuid kui jalg jääb teise taha,
siis ma lihtsalt kukun maha,
ja teen kraapsu ruttu ette,
et saaks kingi kohe kätte!
Kuuse all siis istus käbi,
Vaatas: elu on mul täitsa läbi.
Tuli taat ja tasku pistis
tubli käbikese priske.
Käbil elu jälle hea,
Kükitab ta pärja peal
Vanasti kui kuuske tehti,
temale ei tehtud lehti.
Lehed olid jälle otsas,
olid muude puude otsas.
Lehed olid lihtsalt läbi,
okkad talle jäid ja käbid.
Lehtpuu suviti on lehtes
sügiseti puude ehteks.
Kuuske ei oska lehtida
hea on kuuske ehtida.
Ühes kauges võlumetsas,
uhke, kõrge kuuse otsas
oravatel oli pidu-
päris ehtne jõulupidu!
Sõid kõik maitsvat pähklikooki,
pääle jõid nad käbijooki
oli see vast vahva pidu-
oravate jõulupidu!
Käbi, käbi, käbi, käbi,
esimene salm sai läbi!
Käbi, käbi, käbi, käbi,
teine salm sai ka nüüd läbi!
Käbi, käbi, käbi, käbi,
kolmas salm ka nüüd on läbi!
Käbi, käbi, käbi, käbi,
neljas salmgi nüüd sai läbi!
Käbi, käbi,käbi, käbi
käbi, käbi, käbikäbi
käääbi kääbi käbi käbi
käbikäbi käbi käbi
minu luuletus on läbi.
käbi käbi
salm on juba läbi .
Kool saab varsti läbi,
sest jõulud jälle käes.
Kuusel pole käbi,
vaid jõululehte mäed.
Kui külla tuleb jõuluvana,
siis pakke temalt saab
ning kodus sööme jõulukana
ja pärast veel halvaad.
Kui jõulud saavad läbi
ja algab aasta uus,
siis kuusel kukub käbi,
sest on jaanuarikuu.
Saab üks aasta varsti läbi,
aga meie ootame,
silmitseme kuusekäbi,
aknast välja vaatame.
Õhtul pimedal ja valgel
kuusel küünlad põlevad.
Salmid selged, puna palgel-
lapsed, jõulud teulevad!
Säraküünla särisedes
rõõmukene rinda poeb.
Hääle kergelt värisedes
väikeveli salmi loeb:
"Tornikella kauge kaja
kaikumas kesk talveööd.
Looja, õnnista ja hoia
kodurahu, päevatööd!"
Jõuluaeg saab kohe läbi,
orav närib õues käbi,
teel on juba näärimees,
ainult silmad on tal vees.
Und ei tule, lund ei tule,
tööd on palju, muret palju,
seisma peab kui kindel kalju,
et saaks uueks aastaks nalju.
Häid jõule sulle,
Häid jõule mulle
ja igale perele, talle,
et sul ilusad jõulud oleks
ja mitte ühtki haput nägu poleks,
sest siis on jõulud läbi
ja kellelgi ei ole käbi,
sest käbi toob uued ilusad jõulud.
HÄID JÕULE TEILE!
Mõned lapsed kelgutamas
teised aga vembutamas
mõni isa määrib suuske,
et saaks metsast tuua kuuske.
Varsti tuleb jõuluvana
laual mõnus jõulukana
kõik on väga põnevil
päkapikud ärevil.
Jõuluvanal hea on meel,
sest sõita saab ta jälle reel.
Väga kiire regi tal,
sest seda ei vea ju lamba tall.
Jagatud said pakid kõik.
Jõuluvana ootas sõit.
Kui jõuluvana sõitis ära
nüüd tuba täis on rõõmsat kära.
Küll nüüd pakkus kõva lusti
pakke hooga lahti kisti.
Mõni laps juba tukkus
ja siis kohe maha kukkus.
Kui magama minna kõik,
siis kohe algas kojusõit.
Koju jõudes kukkusin voodisse nagu käbi
ja üks tore päev saigi läbi.
Mul on üks sõber
Ning talle ei meeldi Siber
Kui näeme ütleb Tere
Tal ka suur pere
Ta on väga hea
Tark ka tema pea
Tema nimi Isabella
Koolis helistame kella
Nüüd lausus ta
Mis luuletad sa
Kui luuletus on juba läbi
Ütles männikäbi
Jõuluvana väsis ära,
istus kuuse alla maha.
Kuusest kukkus väike käbi,
ütles:"Varsti jõulud läbi."
Kuusest mööda lendas tuvi,
laulis:"Varsti tulemas on suvi."
Jõuluvanal hakkas kiire,
sest me soovidel ju pole piire.
Käbi
Käbi käbi,
käbi käbi,
käbi käbi,
käbi käbi,
mul on nüd häbi,
sest luletus on läbi.
Kõige ilusam jõulupuu
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas,
õhtul süütab ta tähde tuled,
inglijuuksena lumised karrad on maas.
Ainult metsloomad kuuske kuldehetes nägid, tähe oksi ja latv kus helendas kuu,
jõuluõhtul kus kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind,
või kui tuleb siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo variab ja soojendab sind.
Leelo Tungal
Kõige ilusam jõulupuu
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas,
õhtul süütab ta tähde tuled,
inglijuuksena lumised karrad on maas.
Ainult metsloomad kuuske kuldehetes nägid, tähe oksi ja latv kus helendas kuu,
jõuluõhtul kus kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind,
või kui tuleb siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo variab ja soojendab sind.
Sellel hetkel tundub mulle,
et see kõik on nüüd läbi.
Kuid suureks mälestuseks sulle,
kingin õnnekäbi
Jõuluvana vaata käbi,mul on väga häbi,sest luuletus sai läbi.