Uude aastasse kui astud,
õnn sul naeratagu vastu.
Hoia kinni tema käest,
et ta sinu juurde jääks!
Jälle otsas piparkoogid
tuleb minna taaskord poodi.
Glögi vaja juurde tuua,
ige jõulutunne luua!
Saabunud on aisakella ajad,
kaugusest ta kutse meile kajab,
hämaruses kaunil häälel hüüab,
meie südamesse tulla püüab.
Tahab sinu kodu juurde astu,
loodab, et sa helised sealt vastu.
Tal ei ole kehas pillikeeli,
ometi ta ülendab su meeli.
Aisakell ei kõla ainult sulle,
tema helin kustub küünlatulle.
Midagi ta endas kanda suudab,
mis me hinge ilusamaks muudab.
Jälle läbi saamas aasta
Taaskord pere juurde vaja naasta,
kui laual verivorstid, piparkoogid
külmad, kuumad särisevad joogid.
Vahetada kinke, soove häid,
näha kuuse juures naermas väikseid sasipäid.
Verivorsti seitset sorti,
lisaks kapsast, liha, torti.
Kõik mis kilod juurde toob,
rõõmsa jõulutunde loob.
Põder nukker, kurb on meel,
et ei ole laste juurde teel.
No mis sa teed, kui lund ei ole,
Päka sõidab ATV-l.
Tähed ülal,lumi all...
Aisakella kuminal
jookseb põhjapõder kärmas.
jõulutaadil habe härmas.
Siiski on tal rõõmus meel:
taat on meie juurde teel!
Talle meeldib kotti kanda,
meeldib kingitusi anda,
heade vastu olla hea.
Kuidas meeles peab ta pea
iga tubli lapse nime-
see on,sõbrad tõesti ime!
Pisike päkapikk
oled päris asjalik,
tule minu sussi juurde
too mulle kommi ja üks struudel,
tahaks veel ka sokolaadi,
verivrsti ja rulaadi.
aga ära puzzlet too,
sest et see mul juba koos
Päkapikk!
Nii väike oled,
mitte aru ma ei saa,
kuidas minu juurde tuled-
sinu jaoks nii pikk ju ma!
Küllap sügisel sa juba
tasa sätid teele end,
et su üle rõõmustada
saaks siis iga pisipõnn.....
Istun mõtlikult toas ja tulle vaatan
Tulekeeled kiiskavad õhus nagu tantsiks saatan.
Vaikides halge tulle lisan, kuulen lummust kui tulekisa.
Tasa praksuvad halud, üha paisub leek.
Lisan halgusid juurde,tuli suureneb veel.
Kuulen kuljuste kõla,keegi kaugelt on teel.
Pühad saabunud meile
mida ihkad sa veel.
Väiksel Jussil tore plaan
püüaks kinni päkapiku.
Lõngad, niidid risti-rästi
nii peaks lõksu saama hästi.
Ema vähe õpetas,
siit võid tee küll jätta lahti,
et saaks kapi juurde mahti.
Hommikul oh üllatust-
lõksus kinni minu suss.
Õnneks kommid on seal sees,
särab rõõmust väike mees.
Emmel jõulurõõmu vähe,
hanepraad ei alla lähe.
Tundis, et on miskit mäda,
vist on kallal kõhuhäda.
Kaua ikka kempsus tammud,
tohtri juurde seadis sammud.
Et saaks kiirelt hädaabi,
pille või siis küünlaravi.
Perearst, kes purjutas,
talle välja kirjutas -
selleks, et saaks korda kaki,
säraküünlaid terve paki.
Emme kodus ravis kõhtu
terve pika jõuluõhtu.
Rõõmu nii, et sure ära -
taguotsas küünlasära!
Üks päkapikk jõulumaal pakke luges
ning ühte pakki siis sisse puges.
Ei saanud ta sealt enam välja
ja see tegi talle nalja.
Päev möödus ning jõulutaat teele asus,
sest laste juurde tal minna tasus.
Kuid päkapikk proovis ja proovis,
sest pakist välja saada ta soovis.
Ja lõpuks me päkapikk oligi väljas,
suute kingikoti seljas.
Jõulutaadile kummarduse teeme maani,
et ei kingikotti vedama peaks tagasi saani.
Vitsakimbuga meil tuba tuleks ehtida,
et liialt ta sellega saaks vehkida.
Kui siis taat veel hästi end üleval peab,
välja visates soovime talle vaid head.
Sellest hetkest tal aasta jääb jännata,
et uue kotiga meie juurde rännata
Kuused saavad valged kuued,
kännud pähe mütsid uued,
väiksed põõsad talveunes
üleni on paksus lumes.
Kuid mis sagin metsa all?
Jõulud on ju lähedal.
Tuleb kaugelt jõuluvana
sõpradele jutustama,
et ta laste juurde läheb
ja et abi vajab vähe.
Laanerahvas rõõmuga
teda nõus on aitama.
Jõuluvana habet paitab:
"Kes mul koti selga aitab?"
Jänes sikutab ja tirib:
"Küll on raske!"
"Jäta virin!"
riidleb karumõmm.
Hoplaadi!
Kott on seljas jõulutaadil.
Võtab kepi, astub teele...
"Sõbrad, hüvasti, aidaa!
Pärast tulen rõõmsal meelel
tantsu lööma teiega!"
Videvikus õhtu eel
ükskik saan veel metsateel,
Põhjapõder saani ees,
saanis istub Jõulumees.
Saanis paksu teki all
palju kingitusi tal,
sõidab laste juurde ta
kingitusi jagama.
Tantsu ja lauluga
aastasse uude,
šampus see pange
omalt poolt juurde!
Väike päkapikk,
sammub tip-tip-tip.
Suundub otse sussi juurde,
kuid Mari kohe teda kuuleb.
Päkapikk hirmsalt ehmatab,
Mari talle lehvitab.
Nii saidki nad,
sõpradeks headeks.
Siis kui öösel magan ma,
minu juurde tuleb ta.
Tatsab mööda tuba ringi,
otsib vaikselt minu kingi.
Äkki keegi sahistab,
tema juba pabistab,
kuhu peitu pugeda,
et ei saaks ta sugeda.
Tähelapsed vilgutavad,
mulle silma pilgutavad:
Süüta küünlad, siin on pime, varsti sünnib Jõuluime!
Sinu juurde tuuletiivul
lendab saan ja vaiksel viivul
kohale toob lahke taadi, kellel habe põlvist saadik!
Tähelapsed vilgutavad,
mulle silma pilgutavad:
Süüta küünlad, siin on pime - varsti sünnib Jõuluime!
Jõululaual aurav toit
verivorst ja pähklikott
Kuusel särab küüńlake
Käes on jälle jõuluke.
Jõuluvana juba tuleb
kuulge, kopsib uksele
lapsed kähku kuuse juurde
luuletusi lugema.
Põhjapõdrad saanil ees,
jõuluvana istub sees.
Laste juurde ruttab ta,
kingitusi jagama.
Päkapikud teel on juba,
külastavad meie tuba.
Ise on nad punamütsid,
justkui väiksed marjajütsid.
Tule juba, jõulumees,
põhjapõdrad kõige ees.
Jõulukinke too sa mulle,
jõulusalme loen siis sulle.
Kingiks soovin kommipakki
ja veel jõulu nikki-näkki.
Tänan sind ja õnne soovin
ja siis sinu kinke proovin.
Jõua teiste laste juurde,
hoopis teise ilmakaarde.
Lõpuks jälle Lapimaale,
aasta pärast kokku saame!
Õues on meil ilus ilm,
akna taga piilub silm.
Päkapikk see luusib seal,
suure lume künka peal.
Jõuluvana kinke valmis seab,
minema nüüd laste juurde peab.
Lapsed juba ootavad,
kinke saada loodavad.
Äkki koputus on uksel,
süda rõõmust hüppab lapsel.
Luuletused hästi peas,
kingitused suures reas.
Nüüd tõstkem klaasid-viimne toost,
ma joon su terviseks detsember
Et kingiks armastust ja õnne saabuv aasta uus.
ja kuigi päevi mööda läeb, ma tean, mul meelde jääd, detsember.
ja aastaid hiljemgi me juurde
küünlasära tood.