Käisid ammu mardid hallid,
kadrid läksid oma teed.
Tulemas on pühad kallid,
on ju algav aasta see!
Juba pakke seatakse
jõuluvana reele.
Juba kõikjal teatakse:
taat nüüd asub teele.
Et nüüd vaid ei ununeks
taadil kingid maha....
Korda laulusõnu, eks
ta neid kuulda tahab!
Meeles taadi vana pea
peab su nime, tuba-
sinul salmid, ole hea,
meelest läksid juba !
INDI - INVA.
Olid metsas indiviid,
tegid tööd ja läksid siit.
preres elada, siis oli viis
nyyd elad vaimus yksi invaliid.
Kured võtsid talvepuhkust
läksid lõunamaale.
Meie süda tunneb uhkust,
au teeb Eestimaale.
Eesti pinnalt sirgub nõnda
palju tähtsaid linde,
nendest saame Aafrikaski
teha rahvarinde!
Sa tulid kui tuul,
Sa läksid kui pikne.
Pisaraisse matan ma selle valu,
Ja ära arva et palun.
Ära arva et palun sul jääda,
Kui sa ei taha mind saada
Su naeratus on siiani mu silmis,
Ning su kaunis hääl mu kõrvus.
Kuid nüüd sind enam pole,
Kas tõesti on see sinu jaox nii tore.
uhti uhti uhkesti
jõulud läksid viljandi
kaasas jõulukotike
kotike kui sotike
ei saa üle jõulujõest
hüva nõu nüüd koti tõest.
Päkapikk on ukse ees
jõulutaat tal peremees
Võttis napsu, võttis kaks
jõulud läksid halvemaks.
Sa tulid....rõõmu silmis Sul nägin,
Sa olid.....tulvil tundeid,
Sa siis aga läksid...jättes valust vaevatud hinhe,
Hinge.... mida miski EI RAVI.
Kord väikses talus elas
üks vana memmeke
ta tuba lilled katsid
ja katsid õueteid.
Ta vaikselt üles kasvas
ei teadnud kurjusest
ja rõõmus oli ikka
kui rääkis lastele.
Kord tema juurde tuli
see majaperemees,
ta salamisi küsis :
"kuis elad memmeke?
Kui vaene sina oled
mu memmekene sa,
kuis saad sa nii veel laulda
siin rõõmsa meelega?"
Siis memmekene küsis:
"mis rikkus annab sul,
kui on sul puhas süda
on laulul ka su huul.
Kui aga teed sa kurja
ei seda tunnista,
mil inimene endal
süüd iial leiad sa ?"
Siis läks sealt õuest ära
see majaperemees,
sest memmelt kuuldud sõnad
tal läksid südame.
käisid ammu mardid hallid
kadrid läksid oma teed
tulemas on pühad
kallid on julgevad aastad see!
Juba.
Leelo Tungal.
Juba pakke seatakse
jõuluvana reele.
Juba kõikjal teatakse
taat nüüd asub teele.
Et nüüd vaid ei ununeks
taadil kingid maha...
Korda laulusõnu,eks
ta neid kuuld tahab!
Meeles taadi vaba pea
teap su nime,tuba-
sinul salmid ,ole hea
meelest läksid juba!
Juba pakke seatakse
jõuluvana reele.
Juba kõikjal teatakse:
taat nüüd asub teele.
Et nüüd vaid ei ununeks
taadil kingid maha...
Korda laulusõnu, eks
ta neid kuulda tahab!
Meelestaadi vana pea
peab su nime, tuba-
sinul salmid, ole hea,
meelest läksid juba!
Ema,
Ema,tuleks sa vaid ruttu,
kuid oled heitnud igavesti tuttu.
Sind ma näinud sillerdamas vee peal,
vabana ,lendamas taevas kohal.
Vähemalt unistus sul täitunud,
oled koos isaga.
Kuid ,miks sa läksid liiga vara?
Sa tead,et saamatu ju maa.
Tundeid väljendada on mul raske.
Kuid loodan ,et su õpetustest,
elu veereb hoogsasti.
EMAKE-PAI ,MA ARMASTAN SIND,KUID EI SUUDA KA SINUTA,TULEN VARSTI SINU JUURDE,OOTA MIND VEEL NATUKE.
Arg Vana
Jõuluvana pakke jagas,
luuletuste ajal ainult magas,
lõpuks kadus kuuse taha.
Jõulumemm nüüd tuli sisse,
tahtis näha jõuluvana,
kuid ta oli peitnud kuuse taha...
Lõpuks tuli vana välja,
ning nad läksid uude majja.
Jõulud tulid salamisi ,
imetlesid tegusi ,jätsid meelde
siirad sõnad jõudsid sinna tagasi.
Küünlaleegil soe on olla tunne siiras
helgel meel inglikesed llendu läksid
Tunned hinges siiralt soojust
mis sind kaasa siiralt viib.
Selge täht seal kõrgel taevas
eluteel sind hoiab just.
Valge vaip om metsaveerel
sirgelt kulgeb elutee .Kuhu minna
mida teha jõulutaat on sellel teel.
Küsin jõulutaadilt luba kuhu
suunda astuda.Taat on lahke
siiralt jagab oma soovitusi.
Nüüd siis kohe sammud teele
ekslik tee on kadunud ....
Jõulurahu hingesoojust palju selget armastust.
Vana -aasta ära saada naeratuse säraga.
Korraga tekkis tuul,
vihmapiisad olid suul,
kõuemürin oli kole,
puid kuskil pole,
tuul rebis neid,
tõmbas kaasa teid,
hirmus tunne tekkis,
äike maad mekkis,
korraga pauk...,
käis sähvatus... .
Läbi oli äike,
pilve tagant tuli päike,
pilved läksid ära,
enam polnud äikse sära.
Sügis tuli salamahti,puudelt läksid lehed lahti.Linnuparved taevalael lendamas nüüd lõunamaale!
Aasta
Oli suvi, kõik oli ilus.
Sa armastasid, sa naeratasid sa hoolisid.
Siis tuli sügis, vihm ja vilu -
Sa jahenesid, kuid siiski tundeid näidata veel proovisid.
Ja siis tuli talv
ja su pisarad ja su süda olid jääs.
Sa ei väitnud, nagu oleksin olnud halb
kuid teadsin, et sinusse neid tundeid enam ei jää.
Saabus kevad ja sa sulasid,
kuid mitte enam mulle.
Ma ei suutnud, ja ei suuda ikka tunnistada seda,
et läksid, sest minu juures sulada ei julgend.