POISS LIIVAKASTIS EHITAB LOSSI
LIIVA VEDAMISEKS VÕTTIS EMA KALOSSI
KANNAB LIIVA JA EHITAB TUBA
KARDAB ,EMA KALOSSI JAOKS EI ANDNUD LUBA
VALMIS ON LOSS,EHITAB AEDA
EMA VEEL EI TULE,TAL LÄHEB AEGA
TAGASI TULEB NÜÜD VIIA KALOSS
SEST VALMIS SAI MU SUUR LIIVALOSS

Kevad varsti käes,
lahti avaneb pääs.
Telefonid lahti,
mul pole mahti

Pildistage talve,
sest ma näen seal parve.
Mõned tulevad tagasi,
ning mõned lähevad edasi.

Kuulen laulu parve,
sest enam pole talve.
Kõik on väga rahul,
sest näitusele pandakse pahur.

olin kord ma paha laps,
isa andis rihma kaks,
ema saatis nurka mind
aga mina jorupill
nutsin minut 1 või 2
rõõmsaks läks mu meel
taadu memme tulid külla.
Kingituseks toodi villa!!

Sõit -sõit läbi salu

SÕIT-SÕIT LÄBI SALU*
KULLERKUPP LÄEB PALJAJALU,
VAATAB KASK JA VAATAB HAAB:
KUIDAS SEE KÜLL KOJU SAAB.
ANNA KINGAD, KASEKENE,
ANNA RIIDED,HAAVAKENE!
HAAVAL PURPUR*,KASEL KULD,
TUUL TOOB METSA TAGANT TULD.
TUUL TOOB TULD,KÄIB ÜMBER SALU
KULLERKUPP LÄEB PALJAJALU,
LAULAB KASK JA LAULAB HAAB:
KUIDAS SEE KÜLL KOJU SAAB.

kadripäev see tore päev.
sel päeval palju kommi saab.
sest meil on palju luuletusi
ja palju palju mõistatusi.

Juba käes on taas september,
algab kooliaasta uus.
Õpikutel paber ümber,
puhtaks pestud käed ja juus.
Igast kooliuksest sisse
astub poisse- tüdrukuid,
nende hulgas Manne, Jusse,
nobenäppe, saamatuid.
Algab usin õppimine
õpetaja abiga.
Kevadeks ka saamatumad
tragid kinni nabivad.

Istusin kord akna all,
kuis siis nägin et seal all.
Keksib väike kassike
käes tal väike ussike.
Meelitas nii linde ligi.
Juba otsa ees tal higi.
Linnukesed aga,
nägid kassinaga.
Kass see vehkis, liputas,
ussikest ta saputas.
Linnud aga ei taht tulla,
aga tuli naabri Trulla.
Võttis ussisit kinni naps,
kassikese ka veel amps.

Hommik

Päikesekiir nagu hiir
lippab linal,
tekil ja väikesel
unisel ninal.


Hommik on käes
uue mängu ja tööga.
Maailm on natuke
muutunud ööga:

nööp läheb kergemalt
kinni, ja trukki,
tsipake taltsamaks
läinud on sukkki,

jalg tunneb susse-
kus vasem, kus parem.
Hammas on igemes
kõrgem kui varem.

hõlpsam on klotsegi
sõnadeks seada...
Peagi on pool
sellest maailmast teada!

Juba käes on koolipäev,
oma kooliust ma näen.

Emal, isal rõõmu palju,
nende hääl on väga valju.

Õpetajat nägin ma,
mulle tere ütles ta.

Palju sõpru sain nüüd ma

Sain ma ühe euro ka,
selle eest vist jätsi saan.

Koolis olla on nii hea,
sest kõigil tuju hea.

Väljas sajab pehmet lund
mõmmikul ei tule und!
Tema väike karuaru
püüab saada lumest aru.

Kas on kuskil mänguhoos
padi lagunenud koost
nii et valgeid sulgi langeb,
millest moodustavad hanged?

Või on kuskil suured rotid,
katki närinud jahukotid?
Valget puru täis on ilm,
kuni seletamas silm.

Karukene murrab pead,
aga ikkagi ei tea.
Lõpuks vajub talveunne,
tema koobas mattub lumme.
Ja nii mõmmik näeb ka unes,
et ta müttab valges lumes.

Jälle jooksmas valged kadrid ära läinud on just mardid.Kui on läinud valged kadrid saabuvad varsti jõulukaardid.

ui ma oleksin päike
siis ei oleks sul kunagi külm
soojendaksin sind oma embuses
olgu väljas mistahes ilm

kui ma oleksin kuu
laulaksin lemmiklaulu sulle une-eel
tähtede abil veaks sinu
kodu-ukseni linnutee

kui ma oleksin meri
laseksin lainetel sind kanda
hingaksin koos sinuga
veaks su liivaranda

kui ma oleksin tuul
puhuksin eemale su mured
tantsutaks lindusid tuules
puhvi puhuks neil suled

kui ma oleksin õnn
ei lahkuks su kõrvalt ma eal
pesitseksin su läheduses
ning alt sind ei veaks

Vihma hakkas sadama
Lapsed tuppa magama
Teki alla pugege
Ajalehte lugege
Ajalehes kuulutus
Vetsupotis ummitus

siis kui väljas vihma sajab iga üks on oma majas triibulises tares tigu tare tal kui näärivigur oma rohelises majas võilill elab vihma ajalakna ette paneb luugid märga karta siis ei pruugi

Nagu suli tuli tüli tuli lahkelt avasüli aga silmapilgu pärast kajas maja tema kärast. Muud ei teinud me kui kurja kass lõi küüned koera turja. Lapsed tõstsid kurja kisa. Kurjalt nurka hüüdis isa.

elas kord põder
kes oli väga nõder
ta tegi palju kära
ja ise jooksis ära
ta vaatas metsa sees
kas keegi ujub vees
seal oli väike kala
kes oli sama vana

TÄHEKOOREM
Täna teen tähekoormat,
tassin kokku iid ja aad.
Mu hobu kannatamatult
hirnatab:ih-ah-haa.

Mu koorem on liga-loga.
Seal segi on need eed ja kaad
ja ellid ja emmid ja essid,
ood veerevad mööda maad.

Ma hüpitan koorma otsa
veel ümmargused õõd.
Nüüd koorem on sõiduks valmis,
Hüüan hobusele rõõmsalt:nõõ!

Äkki ähkides majast välja
jookseb ähmis ää,
haarab vankrist kinni ja küsib:
"Aga kuhu mina siis jään ?

Sügis

Kätte on jõudnud nüüd ilus sügis,
öö meile külmem siia trügis.
Nüüd värvilisi lehti meil õu on täis
ja just eile öösel meil vihmapoiss külas käis

Sügise lõpus on oodata lund,
ning karu hakkab meil magama talveund.
Nüüd ööd lähevad pimedaks ja pikemaks,
aga õues tahab siiski jalutada mu taks.

Sügisel saab lehtedes möllata,
väiksematel meeldib ju väga lehtedes hullata.
Ka päike vahel pilve tagant välja poeb
ja mõni koolijüts ka siis raamatut loeb.

LEMMIKLOOM


Mu lemmikloom on karvane
ta pole minust sarnane.
Konti närib palju ta
vett joob peale palju ka.

Ta on armas koerake
meeldib talle päikene .
Meeldib talle mängida
õhtul tahab sängi ka.

Juss läks lolli peaga kooli,
algul küll ei tahtnud minna,
aja kurjaga või heaga,
karjus"Ma ei lähe sinna",
Mina koolisd küll ei hooli.
mina kooli küll ei lähe,
Aga siisgi tuli minna,
õppis tähed-numbrid pähe.
Nüüd on Juhan helge peaga,
enam muust ta suurd ei hooli.
Aja kurjaga või heaga
koolisd koju ta ei lähe.

Kaisutab karu väike Lea,
Maailma raskusi ta ei tea.
Jookseb ülesse kõrgest mäest,
kui äkki kukub karu käest.
Hakkab nutma tüdruk väike,
kadunud on taevast justkui päike.
Võtab karu sülle ta,
pühib pisarad samas ka .
Õnnelik on lapse elu,
kui ta kõrval armas lelu.

Iga laps on tubli,sest nii ju olema peab.Iga laps peab olema rõõmus,sest kui laps ei ole rõõmus siis ta on ju kurb.Iga laps on iseenda laps,sest keegi teine ei mõtle ju tema eest.Kõik lapsed on armsad,tublid ja head,kuid vahel ikka ju tuleb pahandusi teha,sest muidu ei ole ju elul mõttet!Kõik mida sa teed on sinu ise enda otsustada!Kuid sa pead ka ikka ema ja isa sõna ka kuulama!

Minu sõber kõige parem, jookseme ja mängime. Minu sõber virk ja tore, õppime ja rändame. Aga kui kord tuleks aeg, kui meie käed kord lahku läevad. Siis jälle tuleb valge talv, ja meie jälle kokku saame.

Mul on kaks head sõpra;
neil nimeks Kõps ja Kaps,
kuid nemad ei mängi nad suureks on saand,
kuid mul on väga igav väike olen ma,
kooli lähen sügisel,
sealt uusi sõpru saan,
aga seni luuletusi kirjutan.

väljas sajab laja valget lund
karu ott näeb metsas ika und
seal jänes hüpab kitsetega koos
seal metsa loomad on täna täies hoos

mulle meeldib mets ja
sulle meeltib mets
meile meeldib metsas käia koos

jahi mees seal taksi koera ka
siili pois käes lume labidas
rebane seal müta müta lumes
käib se ongi metsa elu
või nii vist mulle näib