KÜLL TA TULEB
Lumi mööda porist teed
metsa varju roomas.
Juba passipilte teeb
pääsuke nüüd Roomas.
Asju seal ei pakita -
linnul on neid vähe.
Ainult ilma frakita
teele ta ei lähe.
Laulab selles frakis ta
apelsinisalus,
ja kui külm ei takista,
pea ka sinu talus!
Leelo Tungal
VALGUS
Suur tuul ajab talvist prahti
ja traadid tinisevad.
Nüüd päikene pääses lahti,
päevad on sinisemad.
See tuul on veel külm ja rõske,
käed muudab ta karedaks,
kuid valgus silitab põske
ja südant teeb paremaks.
Viivi Luik
JUUNI
Kui kollane võilill on päike -
soe lillelõhn juures on tal.
Sa endale tundud nii väike
nii puude kui päikese all.
Suur heinakõrs sulle on suuni,
kuid putuka jaoks on ta puu…
On heinakuu, jaanikuu, juuni -
kuum maasikamaitsemiskuu!
Leelo Tungal
Üks väike lillekene tärkas meil
ta on sinine ja ilus
ei tea küll mis ta nimi on
aga otsime veel
Äkki on lille raamatus või mitte
ei tea
äkki mineta on ta
ei tea ei tea
Sinnilill on vist ta nimeks
kohe noppin korvi
emale siis viin
siis emal rõõmus meel
PIHL-POHL
Karujõmmil tühi vats,
astub metsas tats-tats.
Pohlad maas ja pihlad puus,
pole muud kui ava suu!
;Silk-leibsinu toit,
pihl-pohl minu toit,
pihl-pohl hea toit,
sügisel mu pea-toit.;
Ahmib marju mats-mats,
paisub palliks väike vats.
/Heljo Mänd/
Laps
Küll on ilus laps,
tal on väike aps.
Mis oleks aps,
see on tõesti ilus laps!
Soove on meil palju,
ronin üle kalju.
Küll on lastel laul,
ikka Paul,Paul,Paul.
Lastel pole aega,
ütlevad head aega.
Lapsed on nii ilusad,
ilusad ja pilusad.
Lastel silmis sära,
ära mine ära!
Sul on ilus pluus,
pildil number kuus.
Lapse huuled huuled huuled,
talvel külmad tuuled.
Kolm,kolm,kolm,kolm,
aknast tuisgab tolm.
Tule minu juurde,
mine koopa suurde.
Lapsi on tuhandeid ilmas,
kõikidel sära silmas.
tarkus tuleb tasapisi
aga kannab vilja,
tarkust tragilt taga nõuda
pole iial hilja
lapsed on toredad,
emad on nobedad,
isad on rikkad,
sportlased aga pikad,
lastele ütlen tsau tsau!
emadele pau pau!
Elas kord üks siga
tal oli üks suur viga.
Ta oli sündinud rohelist värvi,
ja tal peas oli veidike pärmi.
Talv sai läbi, kevad tuli,
sulas ära talvelumi-
nüüd lapsed rõõmsalt õue pääl,
juba lumikellukesed sääl.
Puudel linnukesed siristavad,
soojad tuuled aga vilistavad.
Kevadkuud on märts, aprill ja mai,
neile kuudele teen pai.
10, 7, 3 või 4
KÕIK ON NUMBRID TOREDAD
ÕPPIMA NEID PEAN MA SENI
KUNI KÕIK NAD SELGEKS SAAN
SIIS VÕIN LAHUTADA, LIITA,
KORRUTADA , JAGADA
AEGA MA EI TAHA VIITA
OOTAB MATEMAATIKA
EESTIMAA
ON OLEMAS ÜKS MARJAMAA,
MILLE NIMEKS MÄRJAMAA.
KUS KÜLL ON NEED KAUNID KORED?
NEED JU SEAL KUS KOSE.
KUS ON KAUNIS LIIVARAND?
SEE JU SEAL KUS PÄRNURAND.
MEIE EMADEL KA OMA JÕGI,
SELLE NIMEKS EMAJÕGI.
Kured võtsid talvepuhkust
läksid lõunamaale.
Meie süda tunneb uhkust,
au teeb Eestimaale.
Eesti pinnalt sirgub nõnda
palju tähtsaid linde,
nendest saame Aafrikaski
teha rahvarinde!
Talvel karud magavad
Unimütsid on vist nad
Kevadel kui sulab lumi
Lõpeb karul talveuni
Talvel metsas ära kisa
Pahaseks saab karuisa
Kuni veel on lumi maas
Tahab rahus norsata
Ära kisa ega karju
Oma suure ema varjus
Tudub väike karupoeg
Sügavamalt kaissu poeb
Lumetekk ja padjaks mätas
Põse alla pandud käpad
Lase mõmmil magada
Uni aitab kasvada
Kui on lumi kui on tuisk
Otsi üles suusk ja uisk
Võta kapist labakinnas
Lumme lustima saad minna
Astu julgelt läbi hange
Mis nii pehme, säravvalge
Lase emotsioonid valla
Sõida igast künkast alla
Ja kui aega üle veel
Meisterda üks lumemees
Porgandnina, sütest suu
Seljas lumehelbeist kuub
Me ei ole lihtsalt hall ja igav lastemass
Meil on eluterve , teadlik, suitsuvaba klass.
Meil ei ole tarvis teha nurga taga “meest”
Ilma suitsutagi võime seista enda eest
Poiss, kes kõnnib ringi aina suitsurõngad suul
Meie arvates ei ole üldse üli cool
Neiuga, kes lõhnab nagu elav tuhatoos
Pikalt aega veeta keegi meist ei taha koos
Meile meeldib puhas, hästi lõhnav tütarlaps
Kellele saaks vahest anda musi või ka kaks
Õues paistab päike,
aga tuul on väike
lapsed on õues,
lehed on põues
Misonlapsel vaja?
Vaja kodumaja.
Kui on ema-isa,
kuivab ruttu pisar.
Lahket sõna tahab,
siis ta pole paha.
Hea,kui vend ja õde
ja veel mõni sõber,
siis on päevad ikka
rõõmsad mängurikkad.
Mis veel lapsel vaja?
Päikest päeva ajal,
piima-leiba kõhtu,
ja kui tuleb õhtu,
unejuttu uni
vestaks hommikuni.
Mis veel tarvis oleks?
Et ta terve oleks,
et saaks ikka koos ta
sõpradega joosta.
Õu ja koduaas
lapse kodumaa.
Kus on paik mis kõigist parem?
Kus on koht mis kõige kenam?
Olgu linn või talutare.
Koju kipud kõige enam.
Olgu linnas,külas,metsas.
Olgu avar.
Olgu kitsas.
Kodu alati on õdus.
Siis kui pere kokku tuleb.
Teekond algab,lõpeb kodus.
Kodulatern kuldseld põleb.
/Leelo Tungal/
Näe, vist sellel kajakal
päevanorm veel vajaka!
Muudkui nopib kalu veest,
tea, kas aitab kalameest.
Või ehk polegi see nii,
miks ta naerab-hi-hi-hii?
Narrib hoopis kalameest,
nopib ära kalad eest!
Algab lõunaks supikeet,
laual kartul, kaal ja peet.
Ema! hüüab väike Reet,
ise närib porknajuppi,
teeme täna rõõmsat suppi!
Sellist suppi leidnud pole
kuskilt kokaraamatust.
Kas see viimaks ehk ei ole
mingi arusaamatus?
ema imestunult sõnab.
Aga Reeda vastus kõlab:
Siis, kui punaporgand ulbib
justkui ümmargune nupp
katlas, kausis, supikulbis -
eks siis ongi rõõmus supp.
Ära ole kui pilliroog,
mida kõigutab iga tuulehoog!
Sibul,küüslauk ja seller,
punane on lennuki propeller.
Kas selles on midagi mäda,
sul pissi häda.
See päev on äge,
ma näen seda mäge.
Mõnus sport on korvpall,
maa on täitsa hall.
See on ralli,
ta teeb sulle kalli.
Valge on ju lammas,
ja ka valge on hammas.
karumõmm käib lita-löta,
lita-löta, pinta-pänta.
aga mesi otsas tal,
suhu pista pole tal.
läheb tema lita-löta,
mesilasi otsima.
mesilased üles leiab,
mee siis ära võttab ta.
see on tõesti päris ilmne:
lõbus laps on särasilmne;
rõõmus laps on rõõmsapalgne,
virk on ikka kergejalgne,
ülbe laps on ninakas,
suplev laps on sinakas!