WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Oh, vanamemm see usin
jõulupuhastust just tegi.
Prügiämber prahti täis
sussid jalas viimas käis.

Päkapikk ei leidnud sussi
terve toa ta ajas sassi.
Lõpuks lahkus kurvameeli
polnud teda oodand keegi.


Hinne: 6.0/10 (1 hinne )

Tarmo (29.12.2007)

Kulla kallis Jõulumees
maiasmokk on Sinu ees.
Aknal ammu ootasime,
kuhu jääb me külaline.
Salmidega oli häda,
need meil tahtsid ununeda.
Lõpuks siiski tulid Sa,
nüüd võib pidu alata.


Hinne: 9.3/10 (4 hinnet )

Maritta (21.12.2007)

Jõulud jõulud jälle käes,
akna taga lundki näed.
Tuppa juba toodud kuusk,
õue minnes jalas suusk.

Kui on saabund jõuluõhtu,
pidulauas täidad kõhtu.
Verivorstid, piparkoogid,
sõstravein ja teised joogi.

Ootusärevus on hinges,
ootad taati selg on sirge.
Pähe õpitud on salmid,
luuletused, uhked valmid.

Järsku vaikseid samme kuuled
väljas vihisevas tuules.
Lõpuks märkad uksetaga
kolistamas jõuluvana.


Hinne: 5.7/10 (3 hinnet )

Kristel Soomeri (19.12.2007)

Jõulutaat nii erksas värvis,
tal on rahulikku närvi.
Kuulab laule, luuletusi,
päkapikk tal abiks usin.

Keegi meelest tal ei lähe,
häälgi lõpuks päris kähe.
Paneb karvamütsi pähe;
mulle kinkis jõulutähe.


Hinne: 5.7/10 (3 hinnet )

Mare (21.12.2007)

Petlem on okupeeritud,
laut on reserveeritud,
Maarja ja Joosep evakueeritud,
lambad konfiskeeritud.
Lõpuks sai Moskvasse delegrafeeritud,
et Jõulud on likvideeritud.


Hinne: 6.1/10 (7 hinnet )

margit (25.12.2007)

Jõuluvana sattus Just'i
memmel vihast juuksed püsti,
sest et tema kallis mees
tuleb välja, sarvi teeb.
Just'i väitel mingi tibi
kellel nimeks on vist Libby
on taadi lõksu püüdnud tema
ning taat on armund, küll on kena.

Memm siis taignarulli võtab
meest ta otsima siis ruttab.
Uudis tigedast memmest nii kiiresti levib
ning lõpuks jõuluvana kõrvugi
läbib.
Ja nõnda siis otsustab jõulutaat kähku
et jõulud varasemaks tuleb tõsta,
juhtub mis juhtub.
Sest selge on see
et kui õhtuni ära olla saab taat
on naine maha rahunenud nii või naa.


Hinne: 7.0/10 (1 hinne )

anni (25.12.2007)

Päkapikud lumevangis
Vööni valgeis lumehangis
Veavad vapralt kingisaani,
Sära silmis, habe maani.

Päkapikud lumevangis
Küürud seljas, jalad rangis,
Teevad rõõmsalt tõsist tööd
Tuisuteel sel talveööl.

Lõpuks päkad lumevangist
Pääsevad kui kalad landist.
Kingid kohal, tühjus rees.
Päkadel on rõõmus meel.


Hinne: 9.0/10 (5 hinnet )

Raili (26.12.2007)

Jõuluvana jõulumelus,
imekombel oli elus.
Lõpuks toodi õlut alus,
jõuluvana armu palus.


Hinne: 3.0/10 (3 hinnet )

Tom (28.12.2007)

poisid lilli meile andsid kaheksandal märtsil.
ütlesid, et naistepäev, ja kaege, et ei närtsi,

plikad, teie pinkidel need kollased nartsissid.
siis nad jänku-hundi märgid meile rinda pistsid.
pärast tunde seltsis sõime suhkurdatud kringlit.
poisid olid viisakad ja lahked nagu inglid,

teatasid, et püha puhul saadavad meid koju.
aga õues neile tuli lumesõjatuju.
mina sain palliga suhu.
helen sai laubale muhu.

mail oli ranits lund täis.
klaarika käpuli käis.
minni, kel lund sattus ninna,
ähvardas kaebama minna.

siis me jooksu pistsime, ja poisid kannul jooksid
küllap nad meid lõpuks ikka koju saata lootsid.
teet mind narris: “luba, et su koolikotti kannan!”
naersin – on ju naistepäev, ja mis seal pahaks panna!”


Hinne: 7.0/10 (12 hinnet )

Leelo (26.02.2008)

Emale

Kingin emale ma lilli
mängin talle vilepilli!
Emale teen kalli-kalli,
kingin talle sooja salli!


Pikka pai teen ka,
ütlen armas oled sa!
Lõpuks talle kaisu poen,
luuletuse talle loen.


Hinne: 7.4/10 (19 hinnet )

sandra (04.04.2008)

Kingin emale ma lilli
mängin talle vilepilli!
Emale teen kalli-kalli,
kingin talle sooja salli!

Pikka pai teen ka,
ütlen armas oled sa!
Lõpuks talle kaisu poen,
luuletuse talle loen.


Hinne: 7.4/10 (18 hinnet )

Riin (02.05.2008)

nii pehme ja soe..
ta naeratab mulle oma kelmikate silmadega.
tahaks teda kaisutada,
kuid ta tõukab mu eemale..
tahab ise..
ise põrandal käputada ja tuba avastada.

nii pehme ja soe..
lõpuks jäi magama.
tahaks teda lõputult vaadata, kuid
uni saabub mullegi..

kummaline, et olen ema:-)
pole siiani veel harjunud selle nimetusega.
tunnen end endiselt, kuid
nüüd oleme kolmekesi..

ta sirutab käed minu poole,
tahab sülle, tal on mind vaja..
ta teeb mulle musi ja kalli
nii hästi kui oskab.

ka mina vajan teda.


Hinne: 6.4/10 (16 hinnet )

lille (06.05.2008)

Vanaks oled jäänd sa juba,
halliks jäänd ka sinu tuba.
Kord sa lendad taevas ringi,
et otsida endale kuldseid kingi.
Lõpuks jälle sünnid siia,
lõpuks saan sind ära viia.


Hinne: 3.1/10 (23 hinnet )

Kristi Paartalu (11.06.2008)

Meis kõigis on natuke tõde,
kuid valed on suuremad,
ja tunded mis segased, on kustuvad..

Meis kõigis on süda,
mis lööb vaid ühele
kuid mis saab siis kui pole seda ühte??

Meis kõigis on tunded,
need kasvavad me sees
ja lasevad paista õnnel, mis ei kesta..

Meis kõigis on armastus,
me kõik armastame kedagi
kuid kas see inimene ka meid armastab??

Meis kõigis voolab veri
ta tee on üks ja sama,
kuid lõpuks väsib me süda, kannatamast...

Meis kõigis on kurbust
kas see oli minevikust või tulevikust,
ta kummitab meid ega hääbu..

Meis kõigis on natuke tõde,
olgu see kui valus tahes,
murdub ka minu süda kunagi...


Hinne: 4.5/10 (2 hinnet )

Marika (04.10.2008)

Veel üksinda ta kõnnib keset tänavaid,
kõnnib mööda inimestest, kes talle tuttavad..
ta ei taha kuulda midagi, ega näha kedagi kes õnnelik,
see haavaks teda ja teeks kurvemaks,
sest ta elu on üksik ja konarlik, kus rõõmu ei eksisteeri.

Veel keset ööd end leida võib,
kaob pimeduse varju, kust teda ei leita,
kus saab ta tunda mis on elu,
kui halb see olla võib, kui valus ja kurb.

Tahab ta leida elu mõtet,
milleks elada ja mille või kelle nimel,
kui leiaks selle mõtte, siis võiks elada edasi,
kuid praegu see üksik hing jalutab öö varjus,
et keegi teda ei näeks, ja tema teisi,
sest õnne ta nüüd vihkab ja päikeseloojangut ei salli.

Päike mis läheb looja, meenutab talle ta kunagist õnne,
kuid ta ei taha mäletada midagi mis hea,
ta teab ainult kurja..
ta ei naerata kunagi ja silmades sära ei leia,
ta ei nuta ega mõtle armastusele,
tal on kõigest ükskõik.

Üksik hing, kellel pole vaja mõelda teistele,
ta ei näe kunagi päikeseloojangut,
sest selleks ajaks kaob ta pimeduse varju,
et mitte näha neid kauneid värve,
mis meenutavad armastust.

Kuu varjus ta käib,
jälgib tähti kuid kunagi ei soovi midagi,
sest ta teab, et need soovid ei täitu kunagi..
ja seda ta ei tahakski,
ta on harjunud üksi olema,
ta ei taha armastust ega hoolt
ja õnne ei tahaks ta kunagi enam tunda,
sest see kõik viiski ta sinna kurbusesse.

Ei vala ta pisaraid, mis tulnud armastusest,
ta valab vaid verd kui näeb õnne,
veri mis voolab tal mööda põski, on kui pisarad,
verepisarad.

Kui algab päev kõnnib ta ikkagi mööda tänavaid
otsides üksikuid nurki,
põgenedes päikesetõusu eest,
et kaduda koos ööga..
ootab ta päikeseloojangut,
kuid mitte selleks et seda vaadata.

Päike on tõusnud ja kell lööb peagi keskpäeva,
kuid ei armastus ega õnn seda muuta saa,
et vihkab päevi see üksik hing,
kes tahaks looja minna igaveseks, et olla ainult öö..
see üksik hing soovib vaid olla kuu asemel,
et ei peaks ta põgenema päikese eest.

Pole keegi öelnud et talle ei meeldiks päev
talle ei meeldi vaadata õnne,
sest ta vihkab seda,
talle ei meeldi näha ega tunda armastust,
sest sellepärast ongi ta nüüd üksik hing.

Armastust sai ta tunda,
kuid ta sai liiga palju haiget,
ja haavad ta hinges ei parane mitte iilagi,
ta tahaks vaid leida veel üht sellist hinge,
kes oleks sama üksik nagu temagi,
ja põgeneks koos armastuse eest.

Veel üks üksik hing,
ja elu oleks parem,
kuid kurjust ja kurbust ei võtaks talt miski,
need on ja jäävad ta südamesse,
süda, mille asemel on kivi
süda mis on jääs,
ja mitte keegi ei saaks seda üles sulatada..
isegi mitte päike, sest selle eest ta põgeneb..

Süda kui jää ja hing kui kivi
on murdumatud,
sest nad ongi nii palju murtud,
et enam rohkem ei saa..
talle haiget teha, ega südant murda,
ja ammugi mitte armastust tundma.

Igas öös võib ta näha õnnelikke hingi,
need teevad talle haiget, ja panevad ta verepisaraid valama,
sest sügaval hinges ta tunneb kadedust
miks just tema ei saa enam õnnelik olla,
kuna teda on armastus tapnud,
ta meeli mürgitanud,
ja pisarate asemel verepisaraid valama pannud.

Ta magab päeval, ja näeb und,
kus armastus on sama kaunis kui reaalses elus,
kuid talle on need õudusunenäod,
ja kõige jubedamad hirmud mida ta näha ei tahaks.

Kas on veel keegi, kes kannatab nii,
kes oma kannatusi ei tahagi lõpetada,
kes tahapki nii elada,
üksinda ja üksinduses,
kes ei taha tunda enam armastust mis nii kibe ja valus,
kes ei taha õnne mis lõpuks elu hävitab,
ja nii saigi temastki üksik hing..tänu õnne ja armastusele,
millest ta enam kuulda ei taha..

See üksik hing leidis tee,
ja loojus koos päikesega
nüüd on ta ainult öös, kuhu loojus koos teise hingega,
nad ei ela just õnnelikult,
sest mõlemad vihkavad armastust...


Hinne: 8.0/10 (24 hinnet )

Marika (04.10.2008)

Mardid me kõik oleme ,
kui ära end maskeerime .
Jookseme ja laulame ,
ning kommikolli mängime.

Küsimusi küsime ,
ja nägu pisut süsine .
Martide moodi ongi see ,
sest ära end maskeerime .

Kommikott on punnis meil ,
banaane , komme igalpool meil.
Head isu sooviks ma ,
kuid hakkama ma ei saa .

Õhtuks ära väsime ,
komme jagada käsime .
Lõpuks ära sööme need ,
järel ainult väike seen .


Hinne: 9.2/10 (63 hinnet )

kkrissu, - (kärstna põhikooli kohustulik luuletus) iisetehtud (11.11.2008)

Karumõmmi nööbisilmad
ootasid sind ammuilma
minu silmad käisid ka
akna peale vaatama,
millal tuleb jõulutaata
lõpuks jõudsid,küll on hea
enam ootama ei pea.


Hinne: 7.2/10 (5 hinnet )

Annu (16.12.2008)

TÖÖLKÄIMISE RÕÕM

Rahakott on nõnda tühi,
muudkui päevast päeva nühi.
Tööd on küll,kuid raha pole,
elukorraldus on vale.

Võlakoorem vajub selga
postis igat kirja pelga.
Palgad tõmmatud on alla,
tööd on palju,muudkui talla
mis sa teed ,ah -viina kalla!
Tööst ja viinast väsinud,
stressist ,murest räsitud
lõpuks vajud lihtsalt ära.
Korraks mured meelest läind,
justkui väljapääsu näind?

Hommik!Mine tööle,jälle sära!
Selle väikse palga eest.


Hinne: 3.0/10 (3 hinnet )

ASTRID (17.06.2009)

Siilivana ei saand aru karul maju kust,
karu omal maja sai ja siilil näitas ust.
Siilil oli vihavaen ja kamba kokku ajas,
karu korra köhatas ning kambast aia rajas.
Ai siis siili vimm ja omal püssi hankis,
lukolist läbi käis ning bemmil paagi tankis.
Karu hoovi bemm siis tuli püssitoru näha,
lendas püss ja madinaga siilil näkku reha.
Karu lõpuks rahulikult elas oma majas,
siilil polnud nägu hambaid arstiabi vajas...


Hinne: 4.5/10 (14 hinnet )

.. (24.04.2009)

Kui ma kallistan sind,ei taha ma sinust lahti lasta,
ma ei taha et sa ära lähed,ma ei taha uuesti haiget saada,
sest sina,oled nagu mina,
üheskoos me täiendame üksteise vead,
ma loodan,et nüüdseks sa tead,
palju ma sind armastan,et sa oled mul paganama hea !
Ja seal,kus iganes sa nüüd oledki,
ma loodan et sa mu sõnu kuuleksid ja ma sulle kõige tähtsaim oleksin,
sest kui nii juhtuks,sa ei kahetseks seda mite kunagi.

Sellest on juba kuuaega ja ma helistan sulle aina uuesti,
sa ei võta kõnet vastu,ega ei helista ka tagasi.
Mis juhtus siis ? Miks meil läks nii ?
ma olin sinusse armunud,ma tõesti tahtsin sind,
aga mõtetu on loota,sa ei tule enam tagasi,
ja ma poleks kunagi uskunud,et see asi läheks nii,
kuid siiski,vaikselt läheb elu edasi,
ja lõpude lõpuks pean ma alati ütlema,hüvasti.


Hinne: 7.2/10 (5 hinnet )

Johanna (20.07.2009)

kassike sai uue maja.
Temal läheb seda vaja
lõpuks lendas õhku
kass seal oli põhku.


Hinne: 5.8/10 (9 hinnet )

marila (07.10.2009)

Miimi pihtimus
Hämar saal ja prožektori valgus
Publik vaid ootab millal etenduse algus
Nurkralt ma kostüümi kasti ees seisan
Lõpuks sealt sobivad riided ma leian
Kurvalt tühjust jälgivad mu silmad
Tahaks sealt kaugusest miskit vist leida
Rahulikult nahale ma katan grimmi
Kaitstes neid ma sulgen oma silmi
Kuulen kuidas kostub publiku märk
Tean et lavale tuleb minna iga hetk
Lonksu vet ma vaikselt rüüpan
Selle peale sigareti pakist süütan
Minutid jäänud mind ootab publik ja lava
Valge mu mask sinna peitun ma taha
Keegi ei märka nukrat miimi
Grimmi alt välja paistvaid kurbi silmi
Aeg on käes tuleb lavale minna
Suits vaid jääb tuhatoosi suitsema sinna
Lonksu vet ma võtan veel klaasist
Peeglist vaadates oma nägu katvat maali
ma astun lavale ma olen nüüd siin
olen teie jaoks teid lõbustav miim
näen vaid teid ja prožektori kuma
naerutan teid siin teilt küsimata luba
grimass ja grimm mis katab mu nägu
kui lasen üle teist oma nukra pilgu
keegi ei tunne ju kaasa miimile
Iga ta õnnetus on ju naljakas kõigile
kui publiku ees tapetakse mindki siin
siis se ka naljakas sest olen lihtsalt miim
kui etendus läbi ja publik on rahul
on miimil ikka veel südames valu
kummardusega ma saadan publiku välja
kuulen kuidas keegi teeb veel irooniliselt nalja
lõpuks jään mina ja tühi saal
prožektori valguses mu nägu kui maal
kurvalt ma vaatan jälle tühjuses ringi
ehk sa jäid saali et näha su silmi
kuid ma tean et sind polnud siin
oli vaid laval nukker miim
kes vajab sind su hellust ja tuge
kuid miimile on selge et seda ei tule
tuled kustuvad ja saal on pime
vaikselt grimmi ma pesema lähen
käsi suitsu järele pakist haarab
peeglist nukker miim mulle vastu naerab
tühjendan joogitopsi ja vajutan selle lömmi
etendus on läbi aeg eemaldada grimmi
mõted ma sinust peast eemale ajan
teatrist on jäänud vaid tühi maja
tunnen vaid seda et tekitad valu
tean et sa ise ei sa sellest aru
kostüüm on võetud ja nägu pestud
majast ma väljun külmale talvele vastu
tunnen vaid seda mida mu hing
hea et tänaval keegi ei tunne mind
nüüd ma kannan maski mis mul ees
olen lihtsalt õnnetu mees















Hinne: 8.6/10 (26 hinnet )

vaikivBOB (08.10.2009)

Unenägudes tihti Sind enda ümber liuglemas näen
lumivalged Su tiivad ja minu poole sirutatud käed
hommikul ärgates Sa kadunud taas
kuid õhtul uinudes Sind jälle näha ma saan
Su silmad nukraina näivad vaadates mind
tunnen et kohe laguneb jalgealune pind
Su ilusad käed mis sirutatud mu poole
ma näen et Sa räägid kuid sõnu ma ei kuule
ma proovin Sind haarata sirutatud käest
kuid käsi mul õhust tühjalt läbi läheb
hommikul ärgates mind painab süütunne
vaadates päikese poole ma mõtlen vaid Sulle
kusagil alateadvuses mul meenub midagi
et mul tiivad ja ilusates paikades lendasin minagi
kuid kohe see mälestus tuhmub siin nüüd
ma kõnnin keset linna siin autode müra kellegi hüüd
ma oodates õhtut vaid viibin siin
et lõpuks unenägu mind Sinu juurde viib
tahan saada selgust mis painab mind
kuid selles abi saan paluda vaid Sind
kui unenäos sa mu juurde ilmud
vaadates Sind mul kõik vaikselt meenub
noor ingel kes kunagi lendas teie seas
avastas et elu võib ka olla ilus maa peal
inimeste sekka ta elama asus siis
kui juhtus see et üks noormees tal mõistuse viis
ta vaadates taevasse ja endal lõigates tiivad
teades et loobub asjadest mis koju teda viivad
alguses oli kõik ilus noor ingel oli rahul
kuni sai tunda siin maailmas mis on pettus ja valu
päikese tõusu imetles veel kaua ta
kuigi ka selle pani aeg unustama
kuni üks unenägu inglite seast ilmusid Sa
tean et tunnetad mu valu mind tahad aidata
kuid tiibade kaotamises saab süüdistada ainult end
karm kuid tõsi se langenud ingli hind
lõpuks ma palun sul lennata tagasi sinna
sellese imelisse paika kuhu enam ei saa ma minna

Autor: VAIKIVBOB


Hinne: 8.8/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (09.10.2009)

Üks poeg kord isaga riidu läks.
siis lahkus ta kodunt,kui õnnetu laps.
Nii rändas ta ringi siin maailma melus,
otsides õnne ja lustilist elu.

Kõik vara, mis oli tal
raiskas ta seal,
nüüd enam keegi ei vaatand ta õnnetu peal.
Ka endised sõbrad tast välja ei teinud,
aga koju ta tagasi ikka ei läinud.

Tal aga südame hääl rääkis teisiti sees,
mine tagasi koju, sa õnnetu mees.
Sa näed, et sust välja siin keegi ei tee,
mine tagasi koju, isa ootab sind veel.

Poeg lõpuks siis kuulas oma südame häält,
läks tagasi koju ja nuttes ta sääl,
lausus :"mu isa, mul andesta sa,
kuigi seda väärt nüüd ei olegi ma."

Kuid isa tal vastas tasaselt siis:
"poeg, kallis poeg,sul andestan süüd,
kuid ära sa enam niimodi tee,
et jätad mind üksi ja mures mu meel."

Poeg kallistas isa ja lausus tal siis:
"ei enam nii tee, sest see oli mul piin."
Nüüd elavad jälle nad ilusti koos
ja kõik on taas hästi ses ilusas loos.


Hinne: 8.1/10 (7 hinnet )

Helika Kaasik (30.10.2009)

Oh jõuluaeg oh jõuluaeg
lõpuks käes nüüd oled sa.
On tulemas nüüd kingiaeg,
kus hea laps nüüd olen ma.

On lühikeseks jäänud päevad
ning pikemad on ööd,
ning vanaema sokke koob,
päkapikk nüüd kommi toob.


Hinne: 7.9/10 (8 hinnet )

Virko (02.12.2009)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
2
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww