WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Miimi pihtimus
Hämar saal ja prožektori valgus
Publik vaid ootab millal etenduse algus
Nurkralt ma kostüümi kasti ees seisan
Lõpuks sealt sobivad riided ma leian
Kurvalt tühjust jälgivad mu silmad
Tahaks sealt kaugusest miskit vist leida
Rahulikult nahale ma katan grimmi
Kaitstes neid ma sulgen oma silmi
Kuulen kuidas kostub publiku märk
Tean et lavale tuleb minna iga hetk
Lonksu vet ma vaikselt rüüpan
Selle peale sigareti pakist süütan
Minutid jäänud mind ootab publik ja lava
Valge mu mask sinna peitun ma taha
Keegi ei märka nukrat miimi
Grimmi alt välja paistvaid kurbi silmi
Aeg on käes tuleb lavale minna
Suits vaid jääb tuhatoosi suitsema sinna
Lonksu vet ma võtan veel klaasist
Peeglist vaadates oma nägu katvat maali
ma astun lavale ma olen nüüd siin
olen teie jaoks teid lõbustav miim
näen vaid teid ja prožektori kuma
naerutan teid siin teilt küsimata luba
grimass ja grimm mis katab mu nägu
kui lasen üle teist oma nukra pilgu
keegi ei tunne ju kaasa miimile
Iga ta õnnetus on ju naljakas kõigile
kui publiku ees tapetakse mindki siin
siis se ka naljakas sest olen lihtsalt miim
kui etendus läbi ja publik on rahul
on miimil ikka veel südames valu
kummardusega ma saadan publiku välja
kuulen kuidas keegi teeb veel irooniliselt nalja
lõpuks jään mina ja tühi saal
prožektori valguses mu nägu kui maal
kurvalt ma vaatan jälle tühjuses ringi
ehk sa jäid saali et näha su silmi
kuid ma tean et sind polnud siin
oli vaid laval nukker miim
kes vajab sind su hellust ja tuge
kuid miimile on selge et seda ei tule
tuled kustuvad ja saal on pime
vaikselt grimmi ma pesema lähen
käsi suitsu järele pakist haarab
peeglist nukker miim mulle vastu naerab
tühjendan joogitopsi ja vajutan selle lömmi
etendus on läbi aeg eemaldada grimmi
mõted ma sinust peast eemale ajan
teatrist on jäänud vaid tühi maja
tunnen vaid seda et tekitad valu
tean et sa ise ei sa sellest aru
kostüüm on võetud ja nägu pestud
majast ma väljun külmale talvele vastu
tunnen vaid seda mida mu hing
hea et tänaval keegi ei tunne mind
nüüd ma kannan maski mis mul ees
olen lihtsalt õnnetu mees















Hinne: 8.6/10 (26 hinnet )

vaikivBOB (08.10.2009)

Unenägudes tihti Sind enda ümber liuglemas näen
lumivalged Su tiivad ja minu poole sirutatud käed
hommikul ärgates Sa kadunud taas
kuid õhtul uinudes Sind jälle näha ma saan
Su silmad nukraina näivad vaadates mind
tunnen et kohe laguneb jalgealune pind
Su ilusad käed mis sirutatud mu poole
ma näen et Sa räägid kuid sõnu ma ei kuule
ma proovin Sind haarata sirutatud käest
kuid käsi mul õhust tühjalt läbi läheb
hommikul ärgates mind painab süütunne
vaadates päikese poole ma mõtlen vaid Sulle
kusagil alateadvuses mul meenub midagi
et mul tiivad ja ilusates paikades lendasin minagi
kuid kohe see mälestus tuhmub siin nüüd
ma kõnnin keset linna siin autode müra kellegi hüüd
ma oodates õhtut vaid viibin siin
et lõpuks unenägu mind Sinu juurde viib
tahan saada selgust mis painab mind
kuid selles abi saan paluda vaid Sind
kui unenäos sa mu juurde ilmud
vaadates Sind mul kõik vaikselt meenub
noor ingel kes kunagi lendas teie seas
avastas et elu võib ka olla ilus maa peal
inimeste sekka ta elama asus siis
kui juhtus see et üks noormees tal mõistuse viis
ta vaadates taevasse ja endal lõigates tiivad
teades et loobub asjadest mis koju teda viivad
alguses oli kõik ilus noor ingel oli rahul
kuni sai tunda siin maailmas mis on pettus ja valu
päikese tõusu imetles veel kaua ta
kuigi ka selle pani aeg unustama
kuni üks unenägu inglite seast ilmusid Sa
tean et tunnetad mu valu mind tahad aidata
kuid tiibade kaotamises saab süüdistada ainult end
karm kuid tõsi se langenud ingli hind
lõpuks ma palun sul lennata tagasi sinna
sellese imelisse paika kuhu enam ei saa ma minna

Autor: VAIKIVBOB


Hinne: 8.8/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (09.10.2009)

Palju tegemist
Tegin ja tegin lumemme, tegin eile ja täna ja homme. Ei saanud ära tehtud. Ei tulnud suurem asi. Pole mul nägu ega tegu,; pahandab lumemees ise olgu olla et teen mulle mõlemad


Hinne: 4.9/10 (7 hinnet )

stella (01.12.2009)

Unenägudelaevas...

Akna taga sajab valget, pehmet lund, õrnõhukesed pilved on taevas,
käes on kesköötund,
olen nüüd unenägudelaevas...

Unesid siin mitusada,
neist järele jääb vaid valge rada.
Ja värav unenäomaale
viib mind lõpuks ärkamisaega.

Ärkamisaega, kus sajab valget, pehmet lund
ja õrnõhuksesed pilved on taevas...
Kuid ikka on veel keksöötund
astun ma välja unenägudelaevast.


Hinne: 7.3/10 (3 hinnet )

Marge Roosild (07.12.2009)

oi kus on jõulumees kellel kingid kotti sees kel on nägu rõõmus kui saab teha ta lastele rõõmu lapsed kõigil kes teda näevad rõõmust püksi kusevad


Hinne: 5.9/10 (16 hinnet )

kaisa< (14.12.2009)







enne uinumist voodisse heidan
kuidas unistused padja alla peidan...=)
aja möödudes silmad avan
oled minu kõrval
teen sulle pai-=)
kust nii ilus neiu siia sai.
hiline päkapikk vist sind tõi
terve suss sind täis sai...=)







Üks muinasjutt on mul meeles..=)
kuidas olid fantaasjas minu juures.
olime metsas suures.
olid ilus olid minu juures...=)

kuidas kohtasin juhuslikult sind,
olid eksinud ja usaldasid mind...=)
mina olin eksinud ka .
aga arvasin parem kui seda ei tea sa.

mul kaasas oli süüa
ja allikas võluvett võisime juua.
ja telgi ma välja võlusin..=)
kuidas sinu naeratuse ees ma sulasin...=)

peagi saabus vaikus...=)
ainult öökulli uile ule metsa kaikus.
ma sind kaissu võtsin
mõttes kõik teised maha jätsin..

ärgates sulle pai ma tegin
sinu silmades vaid ilu nägin.
õuest kostis krabin
taas saabus vihmasabin

siis mõistsin ma
vaid unenägu oled sa
aga arvutist sind leidsin
ühe luuletuse sinu postkasti peitsin...=)

vot see on minu tehtud...=)

loodan et meeldib...??


Hinne: 7.4/10 (11 hinnet )

aadu rand (20.01.2010)

Hommikul meenutasin oma unenägu,
seda ilusat ja ulmelist lugu:

kus tiiger läbi sinise tule hüppas
ja Päike maakera lükkas,
kus tank oli kõrgemal kui tornitipp
ja mulla all lumes lehvis lipp,
kus tuul puhus sisse kõrvust
ja sosistas ülekuumenenud ajule õrnust,
kus ainult üks huul tegi musi, päriselt,
ja ekskavaator mängis, et külmast väriseb,
kus jää-äärelt algas suvi
ja armastus tundis ilust huvi.

Siis aknast välja vaatasin kui tõusin voodist,
väljas kõik oli täpselt mu unenäo moodi.


Hinne: 9.3/10 (6 hinnet )

Alice (10.02.2010)

Mu südamel on halli vihma nägu
ja silmist pleegib mere sinakas kristall.
Ja aegki venitab ühtainsat pikka vagu
või on ehk suksu muutund kronuks tal.

Uus aastatuhat meil ei muuda miskit,
võib-olla hetkel korraks luban endil viskit.
Kui suunurk korraks keeldub gravitatsioonist
ehk luban projekti asemel lihtlabast joonist


Hinne: 7.3/10 (3 hinnet )

stannum (12.02.2010)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Õues lumi tuiskab väljal,
välja ääres puud on paljad.
Pole enam lehest rüüd,
eks see ole talve süü.

Samuti on vaikseks jäänud,
jõed, mis jääst on kaaned saanud.
Kõik see ongi talve nägu,
ning muutub kevadel, kui kukub kägu.


Hinne: 8.2/10 (13 hinnet )

andy (19.08.2010)

Õues lumi tuiskab väljal,
välja ääres puud on paljad.
Pole enam lehest rüüd,
eks see ole talve süü.

Samuti on vaikseks jäänud,
jõed, mis jääst on kaaned saanud.
Kõik see ongi talve nägu,
ning muutub kevadel, kui kukub kägu.


Hinne: 7.8/10 (12 hinnet )

andy (19.08.2010)

tere sõber kuidas läheb
on sul kõik ikka ästi
sul kurb on nägu voikss
pisult naeratada
ara ole pahane
olen su sõber alati
mu kõige kallim sõber


Hinne: 5.1/10 (9 hinnet )

mikk (04.02.2011)

Vastu sõitis jõulusaan
ohje hoidis Peeter-paan
nägu lõbus silmad vees
äkki seisis puu tal ees
jõulusaan see lendas uppi
superman tal lendas appi.


Hinne: 8.1/10 (41 hinnet )

Kaspar (14.02.2011)

Inspiratsiooni sajab taevast alla,
iga lumehelves,
mis mu näole langeb,
toob kaasa uue mõtte.
Lõpuks on mu näost
järel vaid mõttemeri,
sest lumi sulab veeks.
Võtan kinda käest,
pühin nägu.
Käed lähevad märjaks,
kuivatan need paberiga.
Paberi viskan prügikasti.
Mida?!
Inspiratsioon läheb prügimäele?


Hinne: 4.0/10 (2 hinnet )

Janika Talvar (03.09.2011)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
2
© copyright 2020 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww