WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Kuidas Pakane meid kimbutas
(Pille Naur)
2006

Ükskord talvel õige karmilt Pakane meid kimbutas,
madalate kraadidega hirmutas ja tembutas.
Maad ja veed ta üle tõmbas oma jäätund kämblaga,
inimeste põski peksis peene jäise vemblaga.
Ninaotsast näpistas ja varbaid-sõrmi pitsitas,
ise oma habemesse kahjurõõmsalt itsitas.
Pagendas ta väljast tuppa ka kõik õueasukad,
kellel hõredaks jäid seekord pehmed soojad kasukad.
Ühtki üleliigset lendu vareski ei lennanud,
puud jäid tardumusest kängu - külm neid oli emmanud.

Kui nüüd selle kurja moega tühjaks jäänud oli õu,
Pidas vana Pakane veel isekeskis veidi nõu.
Igavusest otsustas ta tulla tuppa järele,
põhjustades meelehärmi kogu inimperele.
Igal pool, kust läbi pääses, tegi ta suurt pahandust!
Mõnes kohas kinni kiilus mitu selle maja ust,
teisal jälle võttis kätte, külmutas ta kraaniveed,
pärast põikas jälle välja, jäätades kõik sõiduteed -
seda lõbu endale ei saanud ta ju keelata,
ahnel pilgul püüdis kõiki kokkupõrkeid neelata.

Siiski talle sellest naljast ikkagi veel väheks jäi,
veidi mõelnud, oma põuest külmakraade juurde tõi.
„Nüüd vast huvitavaks läheb!“, mõtles ta ja maigutas,
kiirelt iga asja ette tõkkeid juurde paigutas.
Küll ei käivitunud autod, küll ei sõitnud mõni buss,
lõdisesid, turtsusid ja lõpuks tegid lihtsalt: „Vuss....“
Eriliselt lõbu pakkus Pakasele aga see,
et ta mõnes kohas kaanetada kinni sai ka kaevuvee.
Kõige lõpuks nautis pilti, piiludes küll sealt, küll siit,
kuidas kõikjal jõudsal sammul kahanenud oli riit –
omaette rehkendades kuuri taga pidas aru,
hävitades nädalaga poole talve puudevaru.

Nõnda viimaks kõik sai tehtud, mõnuga ta hõõrus käsi,
tundis, et ta sellest kõigest pisut ära oli väsind.
Otsustas, et lubada ta võib nüüd endale ka puhkust,
oma kätetööde üle tundis aga siirat uhkust.


Hinne: 6.0/10 (20 hinnet )

Pille Naur (05.12.2009)

Unenägudelaevas...

Akna taga sajab valget, pehmet lund, õrnõhukesed pilved on taevas,
käes on kesköötund,
olen nüüd unenägudelaevas...

Unesid siin mitusada,
neist järele jääb vaid valge rada.
Ja värav unenäomaale
viib mind lõpuks ärkamisaega.

Ärkamisaega, kus sajab valget, pehmet lund
ja õrnõhuksesed pilved on taevas...
Kuid ikka on veel keksöötund
astun ma välja unenägudelaevast.


Hinne: 7.3/10 (3 hinnet )

Marge Roosild (07.12.2009)

Õpetaja

Õpetaja vahel kuri,
neid on koolis terve kari.
Kaklemis ei ole koolis,
muidu istud dire toolis.
Vahel õpetaja jutustab,
kirjatahvlile kirjutab.
Mängida ei taha üldse,
see tekitab õpilastele pahameele kortse.
Saali nad ei taha lasta,
tahavad vaid lilli kasta.
Ei luba teha kisa kära,
ajavad siis klassist ära.
Aga siiski nad on toredad,
üldse mitte koledad.
Kui panevad hindeid häid,
siis rõõmust klassis ringi käid.
Kui sa lõpuks taipad,
et õpetaja sindki aitab.
Ta paremaks teeb mind,
ja kui sa tahad siis kasid.


Hinne: 6.0/10 (27 hinnet )

Anni (07.12.2009)

Liivakastimängud

Oli üks poiss, kel nimeks sai Kalle,
oli ka teine, kutsuti Palleks.
Mõlemal vanust oli umbes viis,
liivakastis nad kohtusid siis.

Mõlemal oli kühvel,
mille peal oli pühvel.
Ämbri värvus oli must,
nende mäng oli lust.

Otsustasid mängida liiva ja veega,
ämbrit ja kühvlit läks vaja neil seega.
Tehti kooki ja torti,
neid oli igat sorti.

Lõpuks tuli klient, tusane oli,
kärme ehitamine liivakasti tuli.
Ehitati, ehitati, plärts-plärts käis liiv,
kliendi tuju neid närvi ajas siis.

Lendas liiv ja kukkus liiv,
liivaga ehitamine oli paras piin.
Koogist kaunist sai hoopis loss,
kuid poisid ei teadnud, kumb neist on boss.

Lõpuks näis, et tüli tekkis,
äriplaan neil ununema tikkus.
Kui tüli lahenduse sai,
siis külaline oli läind.

Boss pidi olema Palle
ja klienti teenindama Kalle.
Kuid klienti enam polnud,
ning seda mängu nagu polekski olnud.


Hinne: 7.5/10 (4 hinnet )

Iris Ivan (07.12.2009)

Pikalt rännult tuli talv,
põsed punetasid tal.
Tahtis pehmet lumehange,
jalad olid päris kanged.

Talvepoisil nukker tuju,
kuskil pole lumememme kuju.
Otsis siit ja otsis sealt,
iga aiateiba pealt.

Lõpuks leidis lumetaadi,
kes sõi pargipingil praadi.
Taadu lund siis tootma hakkas,
talvepoiss siis rõõmust rõkkas.


Hinne: 7.4/10 (8 hinnet )

Carol (10.12.2009)

JÕULUVANAL TULI MÕTE
PANI PÕDRAD SAANI ETTE,
PAKKIS KINGIKOTID SAANI,
TARVIS JÕUDA EESTIMAANI !

SEADIS RIIGID JÄRJEKORDA,
SÕITU ALUSTAS TA NORRAST !
JÄRGNESID SIIS TAANI, SOOME,
PEAGI PAISTSID EESTI HOONED !

ESMALT KUTSUS TEDA TALLINN,
KUS ILUS TULI KULLAST KALLIM !
EDASI VIIS TEE TA SEALT
KÜLADESSE KÕIGEPEALT !

KÄIS TA LÄBI MAAD JA LINNAD,
ALEVID JA KIHELKONNAD !
LÕPUKS VÄSIS ÄRA NII,
ET SÕITIS KOJU TAGASI !


Hinne: 6.2/10 (13 hinnet )

Helika Kaasik (11.12.2009)

Sõbral käes on jõulukuusk,
minul aga kõike muud.
lumi maas on juba,
ehitud on jõuluks tuba.

lumesõda on lahe,
kodus olla ona ka mahe.
ootan juba jõuluvana,
siis saan lõpuks I'pod nano.


Hinne: 6.8/10 (10 hinnet )

Kristiane Karine Kand (13.12.2009)

lapsed kuuse ees.otavad kingitusiaga ei tule kingitused.ema läheb sauuna isa läheb sauna. labsed ei lähe.miks sest kingitusi tahavad naad.lõpuks lähevad labsed õue mängima luumega.ema paneb kuuse alla kingitused.labsed rõõmustavad taas.


Hinne: 2.8/10 (12 hinnet )

haydee rahnel (21.12.2009)

Arg Vana

Jõuluvana pakke jagas,
luuletuste ajal ainult magas,
lõpuks kadus kuuse taha.
Jõulumemm nüüd tuli sisse,
tahtis näha jõuluvana,
kuid ta oli peitnud kuuse taha...
Lõpuks tuli vana välja,
ning nad läksid uude majja.


Hinne: 5.2/10 (6 hinnet )

Hendrik (22.12.2009)

TALVERÕÕMUD
TALV ON LAHE, TORE AEG,
SIIS SAAB LUMES MÖLLATA,
HÜPATA JA KARATA,
LUMESÕDA MÄNGIDA.

LUMEPALLID KERKIVAD,
PEAGI LUMESÕDA HOOS.
LÕPUKS PALLID OTSA SAAVAD,
LASTEL RIIDED,OI
KUI MÄRJAD!

LAPSED TUPPA EI TAHA MINNA,
OLGUGI, ET RIIDED MÄRJAD.
VEEL JU VAJA PIDADA
LUMESÕJALAHINGUID.

Üks on veel


LUMEHELVESTE ROKK
Lumehelbed langevad,
ise aga rokivad,
siia-sinna liiguvad
tuulerütmis kõiguvad.

Kuhu nad küll jõuavad
oma rokitantsuga?
Maapinda lumetavad
rokitantsu rütmis nad.

Maha jõudes liiguvad,
edasi veel rokivad.
Nende tantsust vägevast
lumehanged kerkivad

See on mu sõbra tehtud kelle pole kodus arvutit ja palus selle üles panna


Hinne: 6.7/10 (15 hinnet )

Maarja Pennonen (23.12.2009)

jõuluvana ootad juba,
käes ongi suur püha.
Lapsed ongi kuuse all,
jõulutaati ootavad.

Lõpuks tuli jõulumees,
kingid olid koti sees.
Lapsed juba salmi loevad ,
vanaemad mütsi koovad.

Kui on kingid kätte saadud,
kohe lapsed piiluvad.
Varstitaat läheb ära,
lapsed nutavad ja karjuvad.


Hinne: 5.9/10 (11 hinnet )

merily.. (24.12.2009)

Ilus lumi tuli maha,
enam vihma ma ei taha.
Sügis ajas tuju ära.
Tuul tegi akna taga kära.

Lumi valge,ilus,mõnus,
see sädelus mu ära võlus.
Lumi sajab puude peale,
ja varsti kelku õue veame!

Suusad ära määrime,
nüüd pikka liugu väärime.
Möödus hetk või hoopis kaks,
kui mul peal oli lumi paks!

Ruttu vaatasin kus on mu suusad,
Väga valusad olid mu puusad.
Oih! Kraavi olin sõitnud ma,
Ja suusad ära murdnud ka.

Lõpuks kohal oli ema,
suurt muret oli tundnud tema.
Kohale jõudis ka isa,
väike õde vankris tegi kisa.

Homme oli kõik juba korras,
ka onu oli jõudnud meile Norrast!
Siis kõik üksteise õlale toetasime,
lumesadu aknast vaatasime.

JA JÕULUVANA OOTASIME !


Hinne: 8.6/10 (9 hinnet )

Eneken (30.12.2009)

ÜKS PISIKE PILVEKE

Taevalaole end asetas,
üks paras ports pilvi,
Üks pisike pilveke katsetas,
kas suudab varjata allpool olevate inimeste silmi .

Teisi ta rõõmsaks tahtis teha,
kuid soovist värisema hakkas ta keha,
Lõpuks valmistas ette saju,
ja lund hakkas sadama rajult .

Inimeste silmi suutis varjata,
väikse lumeloori taha,
kuid enda oskust püüdis sarjata,
ja kõik salgas maha .

Kuni kätte jõudis jõuluõhtu,
oli vaja et maha sajaks valgevaip
pisike pilveke asetas suuremat rõhku
et kõik ta kõrval oleks seni vait ...


Hinne: 7.9/10 (8 hinnet )

Sandra P. (03.01.2010)

ma kõnniks praegu justkui kuul
mu hinges puhub jäine tuul
ei soovi halba hirmu tunda ma
sooviks leida elu taas
kui elu alla vett sul lääb
siis sellepeale lööd sa käed
kuid kaugel pole suured mäed
mil kahetsed ja lõpuks näed
su vabadus on läinud nüüd
kui hinge lihtaslt maha müüd
need pisarad ei lõppe eal
on elu justkui nõela peal.


Hinne: 10.0/10 (5 hinnet )

sandra elbra (03.02.2010)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

IGATSUS


nüüd kaugel jälle minust oled
igatsus on hirmus kole
ootan jälle aega mil saaks
sinuga alati olla koos
ka siis kui taevas muutub maaks
lõppu ei tule me armulool


me vahel kõik on siiras
armastus meil tähtsaim on
piinlen nüüd ma hingepiinas
nagu ilma kaasata konn
mõtlen sinust iga hetk
pisaraist märg on lina ja tekk


Lõpuks tuleb ka see aeg
mil me lahku iial läe
unustatud igatsus,vaev
alati sa ulatad käe
koos me röömu tunda saame
ja lapsi hulgi hulgi ka veel


Hinne: 7.1/10 (9 hinnet )

Helen (31.03.2010)

Naljakas on sinu lugu
alles olid plikatirts
ja siis äkki olid ema
ja nüüd lõpuks vanaema!
Olen uhke sinu üle
kuskil teist nii armast pole!


Hinne: 7.9/10 (27 hinnet )

Lily (26.04.2010)

Tipa-Tapa kõnnib laps,
tema astub sammu,kaks.
Lõpuks jõuab ema juurde,
ütleb Ligi jõudsin õnne suurde!

Ema ütleb Oh sa pisi väike,
oled nagu särav päike!
Viimaks kallistavad veel,
ning sel lool on lõpp ees.


Hinne: 3.2/10 (12 hinnet )

Nelli Reisenbuk (29.08.2010)

Õpetaja ütleb mulle ,
hinnet väga vaja sulle
niiet tule vastama
tahad või ei taha sa
mina mõtlen mida teha
ei ma oska üldse seda
kuna mina koolitükke
jätsin koju täitsa rüppe
mida öelda ,mida teha
värisen ma üle keha
kahte saada ma ei taah
see on väga paha paha
õps ei anna alla ka
ütleb mull''Tule sa''
''Tule lõpuks vastama''


Hinne: 9.0/10 (20 hinnet )

Õnne (11.11.2010)

Olen hetkel füssa tunnis
tarkust endalt välja punnin
järmine tund on mata
seda ma ei taha
kuna toimub kontrolltöö
kodus ma ei teinud tööd
midagi ma ei oska
lahti võite lasta
lõpuks koju kahe viin
ema juba seisab siis
küsib mis see tähendab?
Mis sinu tarkust vähendab?
raudselt arvuti on see
mis seda kõike halb ateeb
anam sinna sa ei saa
telekasse ei lähe ka
õue saad sa väga vähe
et jääks kõik see sulle pähe
nii ei tohi käituda
koolitükke täitma peab.


Hinne: 8.9/10 (8 hinnet )

Õnne (11.11.2010)

Sõprus mulle tähtis on,
nagu imeilus konn.
Me hüppame ja laulame,
salamisi tantsime.
Kajuks aeg teeb oma töö,
sõbrad kõik ta lahku lööb,
Kuid kui lõpuks jälle näeme,
siis korralikult pidu peame.


Hinne: 9.8/10 (5 hinnet )

Airika (02.12.2010)

Üksik hing . ( 21.11.2010 )
Üksi olla on kurb ja igav ,
kuigi väliselt nagu polekski midagi viga .
Kuid sisemiselt hing on vaevas ...
oh ilmutaks end mulle kord ka pilvitu taevas!
Nii ma soovin ...
Kuid mu soov ei näe ikka õnnelikku lõppu ,
ehk siis keeraks oma lootuse lõplikult lukku?
Kuid - võib-olla siiski annaks võimaluse ,
leidmaks lõpuks armastuse ...
Nii ma soovin ...
Juhul kui soov täitub ,
siis ka lõpuks naitun !
Oh kui koidaks selline päev ...
kas ma üldse seda näen ?


Hinne: 7.8/10 (4 hinnet )

Kalev Rannar (22.11.2010)

Üksik hing

Üksi olla on kurb ja igav ,
kuigi väliselt nagu polekski midagi viga .
Kuid sisemiselt hing on vaevas ...
oh ilmutaks end mulle kord ka pilvitu taevas!
Nii ma soovin ...
Kuid mu soov ei näe ikka õnnelikku lõppu ,
ehk siis keeraks oma lootuse lõplikult lukku?
Kuid - võib-olla siiski annaks võimaluse ,
leidmaks lõpuks armastuse ...
Nii ma soovin ...
Juhul kui mu soov täitub ,
siis ka lõpuks naitun !
Oh kui koidaks selline päev ...
kas ma üldse seda näen ?


Hinne: 9.0/10 (3 hinnet )

Kalev Rannar (23.11.2010)

Pöialpoiss ja Päkapikk

Kord kohtas keset kanarbikku
üks pöialpoiss üht päkapikku.
Nad põrnitsesidteineteist
ja vaitlesid,kumb pikem neist.
,,Sa oled nagu leivaraas
ja raske on sind leida maast!,,
,,Mis kääbus, sõnu loobid sa!
Ei näe sind mikroskoobita!,,
,,Kuikükakile laskun ,siis
ehkküünitad mu taskuni!,,
,,Sa ulatud mu jopi äärde!,,
,,Ja sina mulle poolde säärde!,,
,,Sa oled pisem kui mu näpp!,,
,,Sa välja näed kui väike täpp,,
,,Ma olen sentimeetrine!,,
,,Ma kümne millimeetrine!,,

Nad panid lõpuks seljad vastu
ja olid täpselt ühte kasvu


Hinne: 9.7/10 (35 hinnet )

M.Sujev (23.11.2010)

Jõuluvana

Ukse taga seisis üks kuju,
tal oli rõõmus tuju.
Ta oli jõulumees,
kel pikk habe ees.

Tema andis mulle käppa
ning kutsusin ta tuppa.
Lõpuks kingikoti avas,
ning salmgi oli mul peas.


Hinne: 7.5/10 (17 hinnet )

Therese-Eliise Allekõrs (08.12.2010)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
3
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww