WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Mu silmad on suletud, põsel on pisar.
Huuled on pilukil ja nende vahelt
kuuldub vaid Sinu nime.
Mõtlen vaid sinule, unistan vaid sinust,
elan vaid sinule, mõtteis mõlgub vaid armastus...
Suudlen su pilti, mis lebab laual mu ees.
Surun südame vastu su pilti ja kordan:
Ma armastan Sind!


Hinne: 8.8/10 (16 hinnet )

Alari (29.03.2008)

Enne, kui sain emaks,
tegin ja sõin sooja toitu.
Mul olid ilma plekkideta riided.
Mul oli vaikseid telefonivestlusi.

Enne, kui sain emaks,
magasin nii kaua kui tahtsin ega muretsenud, kui hilja magama läksin.
Kammisin juukseid ja pesin hambaid iga päev.

Enne, kui sain emaks,
koristasin iga päev.
Kunagi ei komistanud lelude otsa ega unustanud unelaulu sõnu.

Enne, kui sain emaks,
ei mõelnud, kas minu toalilled on mürgised või mitte.
Ei mõelnud kunagi vaktsiinidele.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud minu peale kunagi oksendatud,
kakatud,
sülitatud,
hammustatud,
pissitud
ega näpistatud väikeste sõrmedega.

Enne, kui sain emaks,
oli mul täiuslik enesevalitsemine
- mõtete ja keha kontroll.
Magasin kogu öö.
Ei olnud kunagi hoidnud karjuvat last, et arstid saaksid teha uuringuid või süsti.
Ei olnud kunagi vaadanud pisarates silmadesse ja nutnud.

Ei olnud kunagi olnud ääretult õnnelik pelgalt naeratuse üle.
Ei olnud kunagi öösel kaua istunud vaadates magavat last.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi süles hoidnud magavat last lihtsalt sellepärast, et ei tahtnud teda voodisse panna.
Ei olnud kunagi tundud südant purunemas miljoniks tükis, kui ei saanud valu ära võtta.

Ei olnud kunagi teadnud, et keegi nii väike võiks minu elu mõjutada nii palju.
Ei olnud kunagi teadnud, et võiksin kedagi nii palju armastada.
Ei olnud kunagi teadnud, et ma armastaksin emaks olemist.

Enne, kui sain emaks,
ei teadnud seda tunnet, kui süda on kehast väljaspool.
Ei teadnud, kui hea tunne võib olla näljast imikut söötes.

Ei teadnud sidemest ema ja lapse vahel.
Ei teadnud, et keegi nii väike võiks panna mind ennast tundma nii vajalikuna.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi tõusnud öösel üles iga kümne minut tagant, et kontrollida, kas kõik on korras.

Ei olnud kunagi tundnud seda soojust,
rõõmu,
armastust,
südamevalu,
imetlust


Hinne: 7.6/10 (43 hinnet )

kerli (03.05.2008)

nii pehme ja soe..
ta naeratab mulle oma kelmikate silmadega.
tahaks teda kaisutada,
kuid ta tõukab mu eemale..
tahab ise..
ise põrandal käputada ja tuba avastada.

nii pehme ja soe..
lõpuks jäi magama.
tahaks teda lõputult vaadata, kuid
uni saabub mullegi..

kummaline, et olen ema:-)
pole siiani veel harjunud selle nimetusega.
tunnen end endiselt, kuid
nüüd oleme kolmekesi..

ta sirutab käed minu poole,
tahab sülle, tal on mind vaja..
ta teeb mulle musi ja kalli
nii hästi kui oskab.

ka mina vajan teda.


Hinne: 6.3/10 (15 hinnet )

lille (06.05.2008)

.
Ma tahaksin öelda
millest ei räägita,
aga kardan,
sest
nii ei saa,
nii pole ilus.
..
Aga
Sina ei käigi enam
neid teid pidi
ja
Su mõtted kõlavad
kellegi teise kõrvus.

Sa ei tulegi enam

ega vist.

Mina olengi ju siniste silmadega tüdruk.

Ootan Sind oma tatise ninaga
seal tolmusel teel
toominga all.

Ootan,
isegi,
kui Sa ei tule.


Hinne: 5.0/10 (2 hinnet )

Koru (20.05.2008)

Olgu õnneseen su uksel,
koputagu südamele.
Uks sa ava südames,
sära ikka silmadest.
Oled see keda vajad,
alati su kõrval säraks.
Hoia südant ühele,
naeratus vaid sõbrale.


Hinne: 8.3/10 (19 hinnet )

Taimi (12.08.2008)

Sule silmad
Las ma puudutan su kuumi pehmeid huuli
Las ma suudlen su laugusi mis värisevad kui lendutahtva liblika õrnad tiivad...
Luba ma paitan su pead
Tahan tunda su põletavat ihu enda vastas ja teada
See kuulub minuga ühte...
Võtta sul käest
Pigistada kokku peod ja hoida
Hoida sind nii nagu ei iial kedagi varem
Tajuda sinu olemasolu minu kõrval
Tõmmata oma kopsudesse sinu lõhna

Uneleda sinu kaisutuses
Olla sinuga üks mu arm...
See oleks nii hea
Pimedas öös
Kuu kuldne kuma sillerdamas järve klaasistunud veel
Heitmas pikki ja tumedaid varje puud meie ümber
Kaugelt kostuv hundi ulg
Ja lindude erutav sidin...
Sinuga koos mu kallis...
Paljalt ja häbitult
Nii nagu meid loodi
Teineteist maitsmas ja nautimas
Luba mulle mu arm...
Luba...
Sule silmad sel ööl


Hinne: 7.1/10 (7 hinnet )

Meelike Haava (15.08.2008)

Väikestel lastel on väikesed peod,
väikesed südamed, väikesed teod...
Väikestel lastel on veeselged silmad
nende jaoks selged ka vihmased ilmad!
Väikestel lastel on looduse juuksed,
tõeline naer ja tõelised nuuksed...
Jäägu neil silmad veel kauaks nii särama,
lahti siis neile kõik maailma väravad!



Hinne: 8.7/10 (21 hinnet )

Aina (24.08.2008)

Sõber seisab süles lilled.
Nägu naerul, pungil silmad.
Seisab tunni, seisab kaks ,
naeratus läks paremaks.
Kaunid lilled muutsid tuju
viisid õied jalgsi koju.
Õied särama jäid hinge,
üllatused aastaringselt.
Oled hea võ oled paha
sõpra iial ära jäta maha..


Hinne: 8.6/10 (17 hinnet )

Taimi Mehine (15.09.2008)

Suudlen kätt ja suudlen varvast,
kallistan su kaela karvast,
rõõmuga me silmad näevad,
et ka sinul aastad läevad!


Hinne: 7.7/10 (21 hinnet )

karita (01.10.2008)

Veel üksinda ta kõnnib keset tänavaid,
kõnnib mööda inimestest, kes talle tuttavad..
ta ei taha kuulda midagi, ega näha kedagi kes õnnelik,
see haavaks teda ja teeks kurvemaks,
sest ta elu on üksik ja konarlik, kus rõõmu ei eksisteeri.

Veel keset ööd end leida võib,
kaob pimeduse varju, kust teda ei leita,
kus saab ta tunda mis on elu,
kui halb see olla võib, kui valus ja kurb.

Tahab ta leida elu mõtet,
milleks elada ja mille või kelle nimel,
kui leiaks selle mõtte, siis võiks elada edasi,
kuid praegu see üksik hing jalutab öö varjus,
et keegi teda ei näeks, ja tema teisi,
sest õnne ta nüüd vihkab ja päikeseloojangut ei salli.

Päike mis läheb looja, meenutab talle ta kunagist õnne,
kuid ta ei taha mäletada midagi mis hea,
ta teab ainult kurja..
ta ei naerata kunagi ja silmades sära ei leia,
ta ei nuta ega mõtle armastusele,
tal on kõigest ükskõik.

Üksik hing, kellel pole vaja mõelda teistele,
ta ei näe kunagi päikeseloojangut,
sest selleks ajaks kaob ta pimeduse varju,
et mitte näha neid kauneid värve,
mis meenutavad armastust.

Kuu varjus ta käib,
jälgib tähti kuid kunagi ei soovi midagi,
sest ta teab, et need soovid ei täitu kunagi..
ja seda ta ei tahakski,
ta on harjunud üksi olema,
ta ei taha armastust ega hoolt
ja õnne ei tahaks ta kunagi enam tunda,
sest see kõik viiski ta sinna kurbusesse.

Ei vala ta pisaraid, mis tulnud armastusest,
ta valab vaid verd kui näeb õnne,
veri mis voolab tal mööda põski, on kui pisarad,
verepisarad.

Kui algab päev kõnnib ta ikkagi mööda tänavaid
otsides üksikuid nurki,
põgenedes päikesetõusu eest,
et kaduda koos ööga..
ootab ta päikeseloojangut,
kuid mitte selleks et seda vaadata.

Päike on tõusnud ja kell lööb peagi keskpäeva,
kuid ei armastus ega õnn seda muuta saa,
et vihkab päevi see üksik hing,
kes tahaks looja minna igaveseks, et olla ainult öö..
see üksik hing soovib vaid olla kuu asemel,
et ei peaks ta põgenema päikese eest.

Pole keegi öelnud et talle ei meeldiks päev
talle ei meeldi vaadata õnne,
sest ta vihkab seda,
talle ei meeldi näha ega tunda armastust,
sest sellepärast ongi ta nüüd üksik hing.

Armastust sai ta tunda,
kuid ta sai liiga palju haiget,
ja haavad ta hinges ei parane mitte iilagi,
ta tahaks vaid leida veel üht sellist hinge,
kes oleks sama üksik nagu temagi,
ja põgeneks koos armastuse eest.

Veel üks üksik hing,
ja elu oleks parem,
kuid kurjust ja kurbust ei võtaks talt miski,
need on ja jäävad ta südamesse,
süda, mille asemel on kivi
süda mis on jääs,
ja mitte keegi ei saaks seda üles sulatada..
isegi mitte päike, sest selle eest ta põgeneb..

Süda kui jää ja hing kui kivi
on murdumatud,
sest nad ongi nii palju murtud,
et enam rohkem ei saa..
talle haiget teha, ega südant murda,
ja ammugi mitte armastust tundma.

Igas öös võib ta näha õnnelikke hingi,
need teevad talle haiget, ja panevad ta verepisaraid valama,
sest sügaval hinges ta tunneb kadedust
miks just tema ei saa enam õnnelik olla,
kuna teda on armastus tapnud,
ta meeli mürgitanud,
ja pisarate asemel verepisaraid valama pannud.

Ta magab päeval, ja näeb und,
kus armastus on sama kaunis kui reaalses elus,
kuid talle on need õudusunenäod,
ja kõige jubedamad hirmud mida ta näha ei tahaks.

Kas on veel keegi, kes kannatab nii,
kes oma kannatusi ei tahagi lõpetada,
kes tahapki nii elada,
üksinda ja üksinduses,
kes ei taha tunda enam armastust mis nii kibe ja valus,
kes ei taha õnne mis lõpuks elu hävitab,
ja nii saigi temastki üksik hing..tänu õnne ja armastusele,
millest ta enam kuulda ei taha..

See üksik hing leidis tee,
ja loojus koos päikesega
nüüd on ta ainult öös, kuhu loojus koos teise hingega,
nad ei ela just õnnelikult,
sest mõlemad vihkavad armastust...


Hinne: 8.0/10 (24 hinnet )

Marika (04.10.2008)

Päev vaikselt silmad suleb,
nagu ka öö, mis laseb päeval tulla,
nii läks kinni uks,
mis viis mind teele,
kuhu päikest ei ulatunud...

Sinna ei tulnud soojust,
ei õhku, mis oleks värske kui hommik,
mitte ühtki päiksekiirt,
ega ka armastust ning hoolt,
vaid valu ja igatsust,
rõõmu järele.

Kuid kui taas päev hakkas,
oli see midagi enamat,
ma tundsin soojust,
ning nägin päikest,
mis valgustas mulle teed tulevikku...



Hinne: 9.8/10 (4 hinnet )

Marika (07.10.2008)

Aeg,oli meil,tundeid vaid täis,
ei teadnud ma,mida uskuda.
Kui teaksid vaid,et vältisid mind,
olid kui tuul,mis möödus
puudutades hinge ja südant.

Sinust jääb vaid mälestus,
mis on ilus ja kurb väheste
õnnehetkedega.
Kadus päike mu päevast
naeratus suult.

Igatsus jäi südamesse,
miks ootama jätsid sa mind,
kui seda sa ise ka teaksid.
Päike on tõusmas minu päeva
sinust jääb vaid mälestus.

Pikad on ööd ja päevad
mis veedan mõeldes sinule,
lootes,et aeg pöördub.
Nähes teisi,kel õnn silme ees
mõeldes,miks just mina olen see.

Südames on vaid mälestus
mis ei kustu kunagi.
Vähesed hetked,mil õnn oli minuga
neid loodan tunda veel
kas koos sinuga või sinuta.

Möödub ka aeg,pime on öö
näen vaid oma varju mis nukker.
On nukker ta meel,valus ta hing,
ei peatu ta teel,oodates sind
unistades heast mis seisab teel.

Sinust jääb vaid mälestus
mis hinge laastada võib
pisarad silmadesse toob.
Kas kunagi leian ka rahu,
ja saan unustada sind.

Mida toob mulle tulevik
mustad varjud mu teel
kas kaovad ka need.
Mälestus mis südames
ei laseks kaotada neitki mu teelt.

Uskuda tuleb vaid,on olemas teisi
peale sinu mu teel.
Ei muutu mu mälestus
millest loobuda ka ei tahaks
hoides seda enda sees,minnes edasi.


Hinne: 7.4/10 (5 hinnet )

Marika Mälton (07.10.2008)

Lennul silmad sulen,
vaikselt hinges mure.
Lendan sinna
kus on rahu.
Tulvil kurjust palju.
Lennata on valus,
kui sul karu kaasas.
Lendan üle metsa
mälestused hetkes.
Võtan kaasa selle
mis on minu hinges.
Mis veel elus võtta
soe süda naeratus
see on minu elu just.


Hinne: 8.0/10 (5 hinnet )

Taimi (09.10.2008)

Seisata ja kuula
mida ütleb süda.
Elus ära astu tundmatul
rajal.Tundmatul
rajal ava silmad
leia südamega väljapääs
õigele rajale.
Arndesta inimestele
kelle saatus pole kerge.


Õigel teel astudes tunned
end nagu päikse kiir taevas.


Hinne: 7.2/10 (5 hinnet )

Taimi (18.10.2008)

Armastuse mõte
ARMAS OLED MULLE,
SEDA ÖELDA VÕIN SULLE.
MÕTLEN AINULT SULLE.
KAS OLED TRUU KA MULLE?

MÕTLEN KAS TÕESTI ARMASTAD MIND,
VÕI ON SEE TUNNE NAGU MÖÖDUV LIND.
AINULT SINUGA KOOS MA OLLA TAHAKS,
EI LÄHE MUL SÜDA SINUST ÜLDSEGI PAHAKS.

ÕHTUL KUI SILMAD SULEN,
TUNNEN IKKA ET OLED MU UNELM.
TAIPAN ET MÕELDUD OLED MULLE
JA TEA ET KUULUN VAID SULLE.

ÄRA LASE KEDAGI ME VAHELE
SEE ARMASTUS ON MÕELDUD MEILE KAHELE.
VÕITLEME OMA ARMASTUSE EEST
KA SIIS KUI VAENLANE ON VEEST.


Hinne: 9.0/10 (2 hinnet )

Alar Soans (28.10.2008)

Seisata ja kuula
mida ütleb süda.
Elus ära astu tundmatul
rajal.Tundmatul
rajal ava silmad
leia südamega väljapääs
õigele rajale.
Arndesta inimestele
kelle saatus pole kerge.


Õigel teel astudes tunned
end nagu päikse kiir taevas.


Hinne: 4.0/10 (4 hinnet )

Kersti (27.10.2008)

Sule silmad sule suu,
teki alla peida miski muu,
seina poole pööra pepu
pihku peida oma noku,
sest ammugi on teada tõde,
et une-Mati on ju pede...


Hinne: 7.6/10 (40 hinnet )

regina (15.11.2008)

SULE SILMAD SULE SUU
TEKI ALLA PEIDA MUU
SEST TEADA TUNTUD TÕDE
UNEMATI ON JU PEDE


Hinne: 8.3/10 (3 hinnet )

ken-nu4@hotmail.com (02.12.2008)

Karumõmmi nööbisilmad
ootasid sind ammuilma
minu silmad käisid ka
akna peale vaatama,
millal tuleb jõulutaata
lõpuks jõudsid,küll on hea
enam ootama ei pea.


Hinne: 7.2/10 (5 hinnet )

Annu (16.12.2008)

Tahan et sajaks vihma ja teeks märjaks mu peopesad
vettinud riided mu väsinud hinge puhtaks peseks...
Et vihm paitavalt mu juustele langeks
ning piisade jahedus teeks mu õlad kangeks...
Kui hea lõhn on pärast vihma mu ihul
ja kui puhanud tunne on mu niiskel kehal.
Ning kui sadu on juba kaua kestnud...
on vihm ka mu hallikad silmad puhtaks pesnud...
Ma olen teel kuhugi,millegi poole
ning õnnelik lõpp tuleb ka minu loole...
Jah,kui vaid sajaks vihma,saaks ära vaevast
ning saaksin silmitseda õnnest nutvat taevast...


Hinne: 8.5/10 (2 hinnet )

Tanja Kookla (21.12.2008)

Seisata ja kuulata mida suvel öelda on.
Baerata ja rõõmusta suvi selleks meil ju ongi.
Meenuta ja tunneta kuidas suvi pöörde ajab.
Sädelev on silmaring süda hellust jagamas.
Silmad naerust põlemas,lühikeseks jäigi suvi
Ärevus vaid peitu puges ,seal ta ootab järgmist suve.


Hinne: 7.8/10 (5 hinnet )

vaikiv hiireke (15.06.2009)

Las särada päike
alati Sul silmades
ja rõõme Sa leiaksid
ka vihmastes ilmades.
Las möödunud aasta
ta jäägu selja taha,
teda kaasa saa võtta
las ta jäädagi maha.
Sulle soovim ma õnne
ja sünnipäeva vinget,
vaadiga morrsi
ja kõhu täis kringelt!


Hinne: 7.4/10 (17 hinnet )

Raudpats (23.04.2009)

Ma tunnen ilmas ühte neidu,
teist sellist kuskil vist ei leidu,
tal silmad kuldselt säravad
ja huuled on kui väravad.

ta huulte õrnalt roosa värv
ju tunsub mulle justkui järt.
mu süda igatseb ju teda,
ainult teadmata ju keda.


Hinne: 6.5/10 (2 hinnet )

Toomas Panker (23.09.2009)

Kas mäletad veel oma lapsepõlve mänge ja sekeldusi,
ema helli,kuid vahel ka karme käsi?
Aga täna ? Kas ikka veel hoiab ja kaitseb sind ta,
tea,see on armastus,mis temas ei väsi.

On aastad teind tööd ja aegade pintsel
on lisand ta juustesse halli.
Ikka silmad tal rõõmsad ja käed, nõnda töökad
jäävad lapsed tal alati kalliks.

On palju ta näinud ka muret ja vaeva,
meid õpetand,kasvatand üles.
Tooks talle kasvõi kimbukse õisi,
mis korjatud niitude sülest.

Las olla nad lihtsad,need looduse õied,
neis on päikest ja sinitaevast.
Aseta nad tal kas vaasi või sülle
tänuks eluteel nähtud vaevast.


Hinne: 9.0/10 (12 hinnet )

Helika Kaasik (03.10.2009)

Miimi pihtimus
Hämar saal ja prožektori valgus
Publik vaid ootab millal etenduse algus
Nurkralt ma kostüümi kasti ees seisan
Lõpuks sealt sobivad riided ma leian
Kurvalt tühjust jälgivad mu silmad
Tahaks sealt kaugusest miskit vist leida
Rahulikult nahale ma katan grimmi
Kaitstes neid ma sulgen oma silmi
Kuulen kuidas kostub publiku märk
Tean et lavale tuleb minna iga hetk
Lonksu vet ma vaikselt rüüpan
Selle peale sigareti pakist süütan
Minutid jäänud mind ootab publik ja lava
Valge mu mask sinna peitun ma taha
Keegi ei märka nukrat miimi
Grimmi alt välja paistvaid kurbi silmi
Aeg on käes tuleb lavale minna
Suits vaid jääb tuhatoosi suitsema sinna
Lonksu vet ma võtan veel klaasist
Peeglist vaadates oma nägu katvat maali
ma astun lavale ma olen nüüd siin
olen teie jaoks teid lõbustav miim
näen vaid teid ja prožektori kuma
naerutan teid siin teilt küsimata luba
grimass ja grimm mis katab mu nägu
kui lasen üle teist oma nukra pilgu
keegi ei tunne ju kaasa miimile
Iga ta õnnetus on ju naljakas kõigile
kui publiku ees tapetakse mindki siin
siis se ka naljakas sest olen lihtsalt miim
kui etendus läbi ja publik on rahul
on miimil ikka veel südames valu
kummardusega ma saadan publiku välja
kuulen kuidas keegi teeb veel irooniliselt nalja
lõpuks jään mina ja tühi saal
prožektori valguses mu nägu kui maal
kurvalt ma vaatan jälle tühjuses ringi
ehk sa jäid saali et näha su silmi
kuid ma tean et sind polnud siin
oli vaid laval nukker miim
kes vajab sind su hellust ja tuge
kuid miimile on selge et seda ei tule
tuled kustuvad ja saal on pime
vaikselt grimmi ma pesema lähen
käsi suitsu järele pakist haarab
peeglist nukker miim mulle vastu naerab
tühjendan joogitopsi ja vajutan selle lömmi
etendus on läbi aeg eemaldada grimmi
mõted ma sinust peast eemale ajan
teatrist on jäänud vaid tühi maja
tunnen vaid seda et tekitad valu
tean et sa ise ei sa sellest aru
kostüüm on võetud ja nägu pestud
majast ma väljun külmale talvele vastu
tunnen vaid seda mida mu hing
hea et tänaval keegi ei tunne mind
nüüd ma kannan maski mis mul ees
olen lihtsalt õnnetu mees















Hinne: 8.4/10 (23 hinnet )

vaikivBOB (08.10.2009)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
3
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww