WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Hulkur tuul

Hulkur tuul tallas viljapäid...
..pillutas lainete valgeid harju..
..lennutas lehti.
Pilvi puhus kui purjelaevu..
..puges siis ühte sammaldunud kaevu..
..vänsutas veesammast siis seal..
..kuni oli elektri liinide peal..
..kraksutades pillutas pingul traadi keeli..
..küttes üles inimeste meeli..
..mütates nõnda lahkus siis teadmata suunas. saabus tuule vaikus..
Päev sulges oma silmad..
..selges taevas nüüd paistmas vaid kuu..
..valgustades iga põõsast ja puud.


Hinne: 5.0/10 (1 hinne )

katanka (08.10.2009)

Unenägudes tihti Sind enda ümber liuglemas näen
lumivalged Su tiivad ja minu poole sirutatud käed
hommikul ärgates Sa kadunud taas
kuid õhtul uinudes Sind jälle näha ma saan
Su silmad nukraina näivad vaadates mind
tunnen et kohe laguneb jalgealune pind
Su ilusad käed mis sirutatud mu poole
ma näen et Sa räägid kuid sõnu ma ei kuule
ma proovin Sind haarata sirutatud käest
kuid käsi mul õhust tühjalt läbi läheb
hommikul ärgates mind painab süütunne
vaadates päikese poole ma mõtlen vaid Sulle
kusagil alateadvuses mul meenub midagi
et mul tiivad ja ilusates paikades lendasin minagi
kuid kohe see mälestus tuhmub siin nüüd
ma kõnnin keset linna siin autode müra kellegi hüüd
ma oodates õhtut vaid viibin siin
et lõpuks unenägu mind Sinu juurde viib
tahan saada selgust mis painab mind
kuid selles abi saan paluda vaid Sind
kui unenäos sa mu juurde ilmud
vaadates Sind mul kõik vaikselt meenub
noor ingel kes kunagi lendas teie seas
avastas et elu võib ka olla ilus maa peal
inimeste sekka ta elama asus siis
kui juhtus see et üks noormees tal mõistuse viis
ta vaadates taevasse ja endal lõigates tiivad
teades et loobub asjadest mis koju teda viivad
alguses oli kõik ilus noor ingel oli rahul
kuni sai tunda siin maailmas mis on pettus ja valu
päikese tõusu imetles veel kaua ta
kuigi ka selle pani aeg unustama
kuni üks unenägu inglite seast ilmusid Sa
tean et tunnetad mu valu mind tahad aidata
kuid tiibade kaotamises saab süüdistada ainult end
karm kuid tõsi se langenud ingli hind
lõpuks ma palun sul lennata tagasi sinna
sellese imelisse paika kuhu enam ei saa ma minna

Autor: VAIKIVBOB


Hinne: 8.8/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (09.10.2009)

Kui inimene sünnib ilma
hakkab ta kuduma kangast,
tal varrastel on elusilmad
millest koob ta oma elule mustri.
Ta valib ise oma elule värvid,
kas punased,kollased,valged.
Need armastus,päike ja südamepuhtus
kui keegi ei riku ta värve.

Kui eliteel vahel tal valutab süda
ja miski jääb piinama hinge
tuleb mustrisse mustade lõngade rida
ja hallide toonide viirg.
Kui on tal elus rõõmsamad päevad,
nagu oleks ta lillede sees
siis põimuvad mustrisse kirkamad lõngad
ja kaunimad päevad ta teel.
Elu on nagu kangas meil kõigil,
iga inimene koob sellest endale mustri
kas kood hommikul,päeval või õhtul
su muster määrab ära saatuse igavesti.


Hinne: 7.5/10 (6 hinnet )

Helika Kaasik (20.10.2009)

Sügis saabus.

Saabunud on tore sügis .
Suve minema ta nügis.
Porised tõi ilmad.
lastel nutused ka silmad.
Vihma paju alla sajab.
Mets meil vahel vastu kajab.
Lapsi täis on koolimaja.
Õppida neil kõigil vaja.
Metsas kasvab üksik seen.
Tema seelik väga peen.


Hinne: 6.2/10 (6 hinnet )

Carmel Meelind (27.10.2009)

siis kui poiss on suureks kasvan`d
saanud on tast hoopis mees
koolis käinud targaks saanud
tähtsat tööd ta päeval teeb

minu isa kõike oskab
tal on hellad kuldsed käed
kui ma küsin siis ta vastab
kiirelt õhtuks saanud päev

vahel isa leiab aega
minuga koos mängida
siiski õhtul minust hiljem
pugeda saab sängi ta

õhtul väsinult
ta kodu uksest sisse astub
oh mis rõõm
seal särasilmad naeratamas vastu
ei ole vahet sel
kas plikatirts või poisipõnn
teeb kalli isale
just selles peitubki suur õnn


Hinne: 8.1/10 (19 hinnet )

siljalill (29.10.2009)

Sügis saabus.


Saabunud on tore sügis.
Suve minema ta nügis.
Porised tõi ilmad.
Lastel nutsed ka silmad.
Vihma palju alla sajab.
Mets meil vahel vastu kajab.
Lapsi täis on koolimaja.
Õppida bneil kõigil vaja.
Metsas kasvab üksik seen.
Tema seelik väga peen.



Hinne: 9.4/10 (12 hinnet )

Carmel Meelind (31.10.2009)

Hüvastijätt

Kui aeg on käes ja tuleb lahkuda,
siis pisarad soolased voolavad.

Käed hoiavad kinni, kui viimast
et järsku ei lasekski lahti.

Süda hoiab kinni, kui viimast
et meid ei saa ju lahuta.

Ja vihma kallab ja kallab,
et keset suve talv saabuda saaks.

Päikest ei ole oodata veel,
sest põhjatu kurbus on pilvena ees.

Sinu silmad, mind saatma jäid,
kui minuomadel korjasid pisaraid.

Sinu käed minust kinni hoidsid veel,
kui sul kõrva sosistasin helluseid.


Hinne: 7.0/10 (3 hinnet )

Mailis (01.11.2009)

Sügis

Vihmane ja hämar,
vesine ja udune,
hall ja pime,
sombune ja nukker.

Tuuline ja kõle,
näpistav ja külmetav,
mullalõhnane ja kõdunev,
hüvastijättev ja kurb.

Seeneline ja samblane,
luigelaulune ja õunalõhnane.
Villasokiline ja salline.

Vaatasime koos sügist,
nägime koos sügist,
tundsime koos sügist,
hingasime koos sügise hõngu,
jalutasime koos lehesajus.

Järsku oli hoopis kõik:
värviliselt kaunis,
kuldkollaselt kuldne,
pur-purselt punane.

Päike paitas õrnalt,
läbi rõkkava sügisvärvi,
tuul keerutas tasa,
lehti ümber me jala.

Sina avasid mu silmad,
et saaksin näha,
sügiskauniduse sära.

Sina avasid mu meeled,
et saaksin tunda,
õunalõhnalist sügislummust.

Sina tegid sügise soojaks,
hoides mind kaisus,
kuniks vihmasadu vaibus.


Hinne: 9.2/10 (5 hinnet )

Mailis (01.11.2009)

Rahumaa sügishommik

Ühel vaiksel udu-unisel hommikul
leidsime rahu-rahuliku maailma.
Vaikus oli seal võrratult õrn,
hääletud udupiisad kukkusid.
Puud, oksad, lehed ja lambad,
kõik olid oma rahulikus vaikuses.

Paigal seisis liigne liikumine,
segadust ei olnud segatud,
rahutust ei olnud külvatud,
olemas ei olnud painavat pinget.

Paar sammu ette nägime,
uduloori sees peitust mängisime.
Tuul ootas kaugel oma aega,
päike ei tahtnud lõhkuda meie maailma.

Suur ja kiire päevatee oli kaugel,
ei puudutanud mind ega sind.

Oleme seal endiselt, kui silmad sulen,
oleme seal endiselt, kui unistada julgen.

Rahumaailmas on paigake praegugi,
kus kokku võime saada viivuks veel.


Hinne: 6.3/10 (3 hinnet )

Mailis (20.11.2009)

Üks valge tuvi
mu aknale laskus,
kui tervitus karge,
kuid samas kui raskus.
Oled see sina?
See tiibade sahin...
Ma vahin ja vahin.
Silmad ei harju, nii
kiiskav su sulgede sära!
Kui tulid, siis tulid.
Või äkki ei lähegi ära?
Tahan sind õrnalt ja
salaja puutuda.
Ei julge.

Võid olematuks muutuda.


Hinne: 8.1/10 (9 hinnet )

Jane (03.12.2009)

"Tähesära"

Täheke, mis särab kõrgel pilvede vahel,
ta pilgutab silma sulle,
ühe ingli hääl on nii mahe,
kui sosistab soovi tulle:

"Hinga, hingetu, käes jõuluaeg,
nüüd kaitseingli võimu all sa maga,
sest nüüd, kui rahunemas aeg,
ma tiibu lehvitan vabalt."

Täheke vilgub nii kelmikalt naerdes,
miks? Ma tahaksin küsida.
Ma oma mõteteis vaevlen,
kuis peaksin soovima häid pühi ma?

Ma mõtlen kaua, ulatan siis käe,
et viia tähesära silmadesse sinul,
et igaüks nüüd täna õhtul näeks,
su naeratust ja sinu hinge ilu. :]


Hinne: 6.8/10 (12 hinnet )

Tiina Silvia Lahesoo (07.12.2009)

MITTE MIDAGI SIIN MA
EI TAHA TEHA ILMAS
ON MINU HOBIKS LAISKUSKUNST
JA UNELMATES SILMAD !

MA PAREM RANNAS LAMAKSIN
JA VAATAKS PILVESÕUDU,
KUS ON MUL SEE ENERGIJA,
MIS ANNAKS MULLE JÕUDU ?

MIS KASU OLEKS SELLESTKI,
KUI ROHTU PEENRALT KITKUKS,
MA PAREM TURNIKS PUUDE PEAL
JA KUSKIL KÕRGEL RIPUKS !

NO MIKS MA PEAKSIN RASSIMA
JA VÄSITAMA ENNAST,
MA PAREM SUURE LINNUGA
MAAILMAS RINGI LENDAKS !

MIKS PEAKS MA TAGA AJAMA
SIIN RIKKUST MITUT KAUDU,
KUI VÕIKS JU SELLE ASEMEL
VILET LÜÜES LAULDA LAULU !


Hinne: 7.4/10 (14 hinnet )

Helika Kaasik (09.12.2009)

Õhtul pimedal ja hallil
meie päkapikul kallil
tuli õudust aduda:
kingitus läks kaduma!

Tuhnis-tuhlas igas kapis,
karbis, riiulis ja pakis.
``Kuskil pole!`` silmad vees,
ohkas päkapikumees.

Viimses hädas vaatas kööki,
uuris sahvrit, kus on sööki.
Mis siis ikka: homme Siim
leiab sussist viineri...


Hinne: 9.2/10 (13 hinnet )

Mariel (08.12.2009)


Lumeeide tulek



Maale jõudis lumeeit,
tal on ikka tore kleit.
Ta kasvatas hanged
ja lumi nüüd langeb
ning ilmad on kah kole kanged.
On laste silmades
rõõmu ilmadest,
sest lund sajab pilvedest
suurtest pilvedest.
Me lähme nüüd õue,
Ja rõõm kipub põue.
Ja kõik lapsed on toredad,
sest me ilmad pole enam koledad.


Hinne: 7.4/10 (9 hinnet )

Hannariin Lamp (09.12.2009)

silmadesse
rõõmu sära
sudamesse armastus,
huulile nüüd
naerukaja,
pähe väike
vallatus.


Hinne: 7.3/10 (20 hinnet )

Raili (09.12.2009)

ma kirjutaks tähtetest su nime
mis valgustaks mind kui välas on pime
ma kuule annaks su ilusad silmad
et oleks soe kui ilmad on külmad
ma päiksele annaks su puudutus tunde
siis oleks päevitades su kaisus mitmeid tunde


Hinne: 8.8/10 (36 hinnet )

kevin anton (15.12.2009)

meil kodus on jõulupuu,
taevas särab hele kuu.
õues on lumine ilm,
seda näeb ka minu silm.
puud ja põõsad on lumised,
minu silmad on unised.
see oli minu salm,
olgu teil ilus talv.


Hinne: 7.9/10 (19 hinnet )

sten ingold siimsen (23.12.2009)

Jõulusoki lugu

Hommikul ma ärkan vara,
kiikan soki sisse kapi taga,
et näha, mis on sinna öösel toodud,
selleks saigi sokk mul kootud.

Soovin saada präänikut ja kommi,
õunu,šoksi ja veel muudki nänni.
Kui siis leian neid ma soki seest,
tänama pean päkapikku selle eest.

Kuigi tahaks seda ise näha,
kuidas asjad saavad kapi taha.
Kuid mul öösel nii hea uni,
ei siis silmad lahti püsi.

Unemati on vist kärmas,
endal külmast habe härmas.
Puistamas mull´liiva kotist silma,
et ei näeks ma päkapikke silmast silma.


Hinne: 4.7/10 (6 hinnet )

Merike M. (24.12.2009)

Las olla su elus vaid rõõmsad värvid,
et särsksid su silmad kui heledad pärlid.
Et su helisev naer ikka kaugele kajaks,
et sind vajaksid need, keda sina vajad!


Hinne: 9.0/10 (28 hinnet )

Lulu (19.01.2010)







enne uinumist voodisse heidan
kuidas unistused padja alla peidan...=)
aja möödudes silmad avan
oled minu kõrval
teen sulle pai-=)
kust nii ilus neiu siia sai.
hiline päkapikk vist sind tõi
terve suss sind täis sai...=)







Üks muinasjutt on mul meeles..=)
kuidas olid fantaasjas minu juures.
olime metsas suures.
olid ilus olid minu juures...=)

kuidas kohtasin juhuslikult sind,
olid eksinud ja usaldasid mind...=)
mina olin eksinud ka .
aga arvasin parem kui seda ei tea sa.

mul kaasas oli süüa
ja allikas võluvett võisime juua.
ja telgi ma välja võlusin..=)
kuidas sinu naeratuse ees ma sulasin...=)

peagi saabus vaikus...=)
ainult öökulli uile ule metsa kaikus.
ma sind kaissu võtsin
mõttes kõik teised maha jätsin..

ärgates sulle pai ma tegin
sinu silmades vaid ilu nägin.
õuest kostis krabin
taas saabus vihmasabin

siis mõistsin ma
vaid unenägu oled sa
aga arvutist sind leidsin
ühe luuletuse sinu postkasti peitsin...=)

vot see on minu tehtud...=)

loodan et meeldib...??


Hinne: 7.4/10 (11 hinnet )

aadu rand (20.01.2010)

Pruuni värvi olid su silmad.
Nad lugesid läbi mu ihu ja mõtted.
Puurisid ajugi auklikuks.
Tegid hinge endalegi talumatuks.
Nüüd su silmade värv on värvitu.
Ihu ja mõtted jäänd laokile.
Aju asemel kui aseaine.
Seda nimetatakse nüüd vaid -
abieluks.


Hinne: 10.0/10 (4 hinnet )

stannum (12.02.2010)

Mul tasahilju tulid pähe su silmad.
Kohe meelde jäid ja kuigi tean sust õige vähe,
Mu südamesse oled läind


Hinne: 4.7/10 (3 hinnet )

Mehis (31.07.2010)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Ema

Kord metsaveerel kohtasin üht meest
tal silmad olid vees
peas kihar jäätund hõbehall
all samblik asemeks kui lapsehäll
mis suurim riik on kõigist riikidest
Ja mõtteisse ma jäin
Kus on küll selle linnu pesa
ajast kortsus käekeste ema
kes tema peakest õrnal silitaks
ja räbaldunud riideid kohendaks
Ja korraga kõik selgeks mulle sai
see sama samblik all ja taevas kohal
see ongi tema ema
ja on ka minu ema
Ma sellel võõral mehel siis
õrnalt oma salli kaela sidusin
istusin hällile sambla sees
silmad mõlemil meil vees
nii ilus oli ema
Ja meie, tema lapsed, külg külje kõrval
vaikselt istusime


Hinne: 8.0/10 (5 hinnet )

Jaanika (25.03.2010)

Pilk

Silmad sulen ma taas
ei enam neid avada saa,
kas ikka veel minuga oled
ega kadunud pole veel sa

silmad sulen ma taas,
mu pilk jälle on maas
ei julge sind silmata,
kartes muutuda veaks

"kallis", võin nii sulle öelda ?
ega vastu pole sa
ei suuda ma möelda,
sind igavest´armastan


Hinne: 6.2/10 (9 hinnet )

Liisa Kuusmaa (07.04.2010)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
4
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww