Silmadesse rõõm ja sära,
südamesse armastus.
Kõrvadesse naerukaja,
pähe väike vallatus!
Väljas kaunis talveõhtu,
istun aknal, ootan lund.
Piparkoogid teel on kõhtu,
lapsed ammu näevad und.
Homseks kaunist jõuluõhtut,
rõõmu väikest kui ka suurt.
hommikul, kui ärkasin,
kohe oma voodi ees
päkapikku märkasin
tukastamas sussi sees
tööst vist väsis väike sell-
õun on raske temale!
üheksandal korrusel
pealegi me elame...
Päkapikk väike on akna taga kuss,
otsib kus peidus olla võib suss.
Piilub ja piilub ja näe seal ta ongi...
päkapikk väike, ta sinna peidab kommi.
Jahimehe Jõulud.
Jõulud jällegi on käes,
jahimees see aknast näeb
siga lükkab treppi paigast!!!
Läheks välja, annaks kaigast
kus sas tohid, helde aeg,
käes ju jõulurahu aeg!
Seale siis jõudu soovib,
kuid ei siga sellest hooli.
Minekut teeb alles siis,
kui koos võetud väike viin.
Suhkruinglid
Meie väike Anni
võttis kapist suure panni.
Valge põlle pani ette-
kokaraamatu siis võttis kätte.
Sõrmega sealt veeris tähti-
kuidas suhkruingleid tehti.
Väikevenna appi võttis
vurriga see tainast kloppis.
Jahu keerles köögis ringi-
Anni tegi suhkruingleid.
Ema hüüdis appi,appi...
vanaema vaipu kloppis.
Annil pisar tuli silma-
suhkruinglid laiali maailmas.
NAERATUS
Pliiats hetkeks peatub suus
Sùda kinke ihkab
Väike tùdruk òhinal
jòulusoove mòtleb:
Olen saanud juba nònda suureks
et mu suusad mulle jäänud väikseks
neid ma kohe tòesti uusi vajaks...
Minu uisud alati on teiste vanad
kui saaks ùkskord päris omad..
luitund värvikarpi silmates
märkab, pliiatseid sealt kadund,
osal terad katki, mòned jupiks jäänud
Tahaks saada päris uue karbi
et vòiks teha oh mis kauni pildi!
Ometi ùks soov veel sùdames.
Läbi akna pilgu suunab tähistaevasse
ja siis kogu hingest lausub oma jòulusoovi:
Ah, kes teab kas tuleb ùldse talve –
igal aastal polegi ju suusailma
kui vanadele uiskudele paneks valged paelad
näeks nad välja kohe nagu uued
siis saaks sellel aastal veel ka ilma läbi
ja pliiatseid ehk saaks ka edaspidi
ja tea, kas ongi tuju joonistada...
AGA
KUI VÓIKS INGEL TULLA SIIA ALLA
RÒÒMUSTAMA MINU ISA – EMA
NENDE PALGEILT KUI NÄEKS NAERATUST
NENDE KESKEL KUI NÄEKS ARMASTUST
KINKI SUUREMAT EI OSKAKS UNISTADA.
SIIS MUL ALLES OLEKS MIDA JOONISTADA....
Jõuluõhtul väike päkapikupoju
seisab akna all ja ootab isa koju.
Päkapikuema võimatult ta tüütab,
millal isa tuleb, kuusel küünlad süütab.
Päkapikuisa pikal talveteel,
sõidab, sõidab jõuluvana reel.
Südaööl saab päkapikuisa koju,
aga juba magab päkapikupoju.
Isa oodata ei jõudnudki ta ära,
uinus enne ta, kui süttis küünlasära.
Päkapikuisa käib ju jõuluööl jõuluvanaga koos jõulutööl.
Hommikul, kui päkapikupoju ärkab,
otsemaid ta kahte tähtsat asja märkab.
Päkapikuisa magab kindlalt kodus,
jõulukuuse all on kingipakid rodus.
Issi mul on tore mees,
mängis kord mul´jõulumeest,
sain siis kohe aru ka,
päris jõuluvana pole ta,
Mõtlesin,et mis siis ikka,
vaja krutskeid teha ikka,
kui siis sülle istusin,
tal habemest ma kiskusin.
Kingi sain ma ikka kätte,
sest ma olin liiga väike.
Õhtul, olin voodis juba,
nägin unes oma tuba.
Uksel seisis väike mees
nagu sulgi - habe ees.
Sosistades mulle lausus:
"Jõuluvana juba teel,
sinu pakk on põdrareel.
Peagi paki kätte saad,
sa kui salmi loetud saad!"
Panin kähku selga kleidi,
et veel harjutada veidi.
Ilmar,väike poisiraas,
isa poodi ajas.
Lumi ammu oli maas,
kelku polnud majas.
"Liugu lasta kelguta
isagi ei oska,"
Ilmar asja selgitas.
"Tuleb kelk meil osta."
Isa ütles:"Osta võib."
Muigas kummaliselt.
Aga kelgu majja tõi
jõuluvana ise.
Kuidas teab küll jõulutaat,
mida lapsed tahavad?
Päkapiku elu
"Kuule väike päkapikk
sa ei ole väga pikk.
Oled päris imelik,
lühikene nagu tikk."
"Ma käin möööda mutikäike,
sestap olema pean väike.
Hiireaugus käin ma ka,
sestap kasvada ei saa.
"Kui ei taibanud,siis kordan-
mina pole Michael Jordan.
Mina olen päkapikk,
ühe päka jagu pikk."
Kui jälle jõulud käes
siis päkkapikkud töö väes.
Koristame toast siis kõik kolu
see teeb meile jõulu meeleolu.
Meie juurde tuleb jõuluvana siis
ja loeb luuletust väike Liis.
Kui jõulu vana tule minu juurde
Siis sõidab ta metsa suurde.
Istub jälle saani
kingikott on tal ikka maani.
Mul on rõõmus tuju
seda tegi jõuluvana vahava kuju.
Ikka langeb ja langeb
lumehelbeke väike.
Ikka langeb ja langeb
alla maa poole hange
Tere, armas kallis jõulumees!
Päkapikk nüüd seisab Sinu ees
Kui on mõni sinu abimees,
unustanud mõne sussi täita
Olen mina Sinu väike abimees,
aitan tühje susse täita.
Kui jõuluõhtul kuuse all
me naerurõkkeid kajab,
siis õues tähistaeva all
õrnu helbekesi sajab.
Ja tuba küünla lõhna täis
ning sees mul väike sabin,
meil jõuluvana külas käis -
nüüd kostab ainult krabin.
Ajaring
JÕULUD TÕID LUME
JA OODATUD VALGUSE.
LAHKUNUD AASTA TOOB
UUE ALGUSE.
SOOVIDE KARIKAS
LOOTUSI TÄIS,
OOTAB AEGU
PAREMAID, HÄID.
IGATSUS SIISKI
VÄIKE JÄÄB HINGE –
KAS EI VÕIKS NEED AASTAD,
MIS ELUTEEL MEID SAATVAD
AEGLASEMALT TEHA RINGE!
Päkapikk oli sussi sees,
kinni jäi me väikemees.
Võtsin kätte suured käärid,
arvasin et õhku väärib
väikemees kes rõõmu toob,
lumekellukesi koob.
Ehtes ilus jõulupuu,
vaatab teda taevakuu.
Puul on pakid küljes,
meres ujub hüljes.
See väike jõulupuuke ilus,
kasvas suurte puude vilus,
nüüd ta kasvas suureks,
väga kenaks kuuseks.
Teda toodi saaniga,
väga suure kaarega.
Nüüd ta jõudis koju,
meie enda oma koju
sütti väike küünal
halja oksa peal.
oma kuldses säras
rõõmusta meid seal.
Oh sa väike lumemees,
kas sinul käis ka jõulumees,
sul on uued nööbid ees
ja vahva porgand nina sees.
Õues hiilib päkapikk
ta mütsitutt on üsna pikk.
Kui kätte jõuab jõuluöö
on päkapikul palju tööd.
Iga väike kukupai
saab päkapikult pika pai.
Jõuluvana toogu pakke.
lapsed hüppavad rõõmust lakke.
Palju kingitusi tal
peidus suure teki all.
Meilt ta läks ja ütles veel
sinu poole olen teel.
Tormisel päeval ja tormisel ööl,
väikene päkapikk ikka veel tööl.
Külmad su käed on ,
külm on su nina,
tule mu tuppa-hüüan siis mina.
John on väike päkapikk,
kinke saab ta iga päev.
Jõulumehelt soovib kümmet laeva,
Jack Sparrow ja Dave Jonesi.
Kui pilvevahtu pillub maha
embab valgeks kogu maa
juba ammu käidud rajad
saamas on muinaslooks.
Üks väike ingel tantsib tuules
valgeks saanud kogu maa
vaikus nagu hingetõmme
muutub aina vaiksemaks.
Üks päkapikk see jookseb lumas
sumab kiiresti edasi
aisakella helinat
kuulda juba kaugele....