WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Kust kohast võtab Jõulumees mulle MP3-me?
Ta ei käi ju Anttilas või mujal mööda poode.
Kust ta saab kõik need kingid, mis lastele tuleb viia?
Kuidas ta jõuab ära juua laste poolt jäetud piima?
Kas tal üldse raha on või äkki laenab pangast?
Miks tal nii pikk habe on? Kas habe kootud kangast?
Miks ta ainult jõuluajal on tähtis lastele?
Miks näiteks terve aastaringselt ta komme ei saada meile?
Miks sa oled nii keeruline, kulla Jõulumees?
Miks sul põhjapõdrad seisvad suure regi ees?


Hinne: 8.7/10 (40 hinnet )

jaune (20.12.2009)

Kust kohast võtab Jõulumees mulle MP3-me?
Ta ei käi ju Anttilas või mujal mööda poode.
Kust ta saab kõik need kingid, mis lastele tuleb viia?
Kuidas ta jõuab ära juua laste poolt jäetud piima?
Kas tal üldse raha on või äkki laenab pangast?
Miks tal nii pikk habe on? Kas habe kootud kangast?
Miks ta ainult jõuluajal on tähtis lastele?
Miks näiteks terve aastaringselt ta komme ei saada meile?
Miks sa oled nii keeruline, kulla Jõulumees?
Miks sul põhjapõdrad seisvad suure regi ees?


Hinne: 8.0/10 (6 hinnet )

jaune (29.12.2009)

Jõuluvana väsis ära,
istus kuuse alla maha.
Kuusest kukkus väike käbi,
ütles:"Varsti jõulud läbi."
Kuusest mööda lendas tuvi,
laulis:"Varsti tulemas on suvi."
Jõuluvanal hakkas kiire,
sest me soovidel ju pole piire.


Hinne: 6.4/10 (12 hinnet )

TIINA.H (26.12.2009)

Mitte üksgi tee pole piisavalt hea
kas kuuled , sa seda alati tea

Kõik teed mida ma kõndinud oled korda sa
võivad olla õusad kuid ka ilusad

Iga inimene valib ise oma tee
Mida mööda kõnnib ta kasvõi üle vee

Inimesed ei tea ette mis tuleb nende teel
Nad arvavad,et äkki kohutavad oma elus head veel

Iga samm mida asud sina
tunnen seda kaugelt ka mina

Ükskõik kui kaugel poleks sa
leian alati tee sinujuurde ma .


Hinne: 6.4/10 (8 hinnet )

Eili Vernik (12.01.2010)

Vaid ainus samm on armastusest mureni.
Vaid ainus hetk mis kumab kauguses.
Jah, tead ju küll, et armastus ei sure nii
vaid ikka ootab- sütti veel kord viiv.

See hetk ka tuleb möödanikust tagasi
ja korraks helklebki me üle viivuks siin.
Ning samas kaugeneb tunasesse edasi
ja oled jälle üksi-üksi nii.

Ja vahest loodadki ehk armu jumalalt.
Või hoopis tõreled sa kurjalt saatanaga,
et miks küll õnn ei leia sind su oma vaiba alt
ja õnnetus sind tihti ajab taga.

Sa püüad põgeneda selle eest kui hobu
kel jaksu eluks küllalt antud on.
Kuid armastus see maalitud kui tabu
me eluloole erinevalt on.


Hinne: 7.6/10 (5 hinnet )

stannum (16.02.2010)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)

Ma k6nnin yksinda
siin pimedas pargis.
Kus ei ole mitte yhtegi teist hinge,
peale minu.
Siin on k6ik nii pime,
kylmav2rinad jooksevad mööda selga alla
ja see tekitab hirmu.
See tekitab tahtmist,
et keegi oleks siin koos minuga,
aga keegi ei tule.
Miks ?? Ei tea, Ei tea ..


Hinne: 4.0/10 (3 hinnet )

Koidula (14.03.2010)

Lohhid jooksid mööda teed
neil oli kaasas BMW
Siis nad istusid autosse
sõitsid viina ladudesse.

xD Mingi lambist


Hinne: 3.4/10 (5 hinnet )

algaja omg (15.03.2010)

Metsas peeti lumesõda,
kahjuks oli see vist viga.
Sest, et mööda lumist teed
sõitis külla jõulumees.

Lumepall mis tabas saani,
sõitis jõulumehega nüüd kraavi.
Lumme lendas mees kui nott,
tema järel kingikott.

Appi ruttasid kõik loomad.
jõulumeest nüüd välja tooma.
Ja siis sõit läks jälle lahti,
külla kus oli palju lapsi.


Hinne: 8.5/10 (35 hinnet )

andy (19.08.2010)

Metsas peeti lumesõda,
kahjuks oli see vist viga.
Sest, et mööda lumist teed
sõitis külla jõulumees.

Lumepall mis tabas saani,
sõitis jõulumehega nüüd kraavi.
Lumme lendas mees kui nott,
tema järel kingikott.

Appi ruttasid kõik loomad.
jõulumeest nüüd välja tooma.
Ja siis sõit läks jälle lahti,
külla kus oli palju lapsi.


Hinne: 7.6/10 (11 hinnet )

andy (19.08.2010)

TÄHEKOOREM
Täna teen tähekoormat,
tassin kokku iid ja aad.
Mu hobu kannatamatult
hirnatab:ih-ah-haa.

Mu koorem on liga-loga.
Seal segi on need eed ja kaad
ja ellid ja emmid ja essid,
ood veerevad mööda maad.

Ma hüpitan koorma otsa
veel ümmargused õõd.
Nüüd koorem on sõiduks valmis,
Hüüan hobusele rõõmsalt:nõõ!

Äkki ähkides majast välja
jookseb ähmis ää,
haarab vankrist kinni ja küsib:
"Aga kuhu mina siis jään ?




Hinne: 8.3/10 (20 hinnet )

By:Kerly :P :) :D (10.11.2010)

Sõidan sinna, kuhu viib tee.
Olgu see Tallinn või Tartu,
mind ei teeks kurvaks ka see,
kui jõuan hoopiski Harkku.

Minu teejuhiks on vaid paar varest.
Küllap nad teavad, kuhu pean minema.
Nad suunavad mööda me Arest.
Tee jätkub. Läinud on pimedaks.

Varesepaar edu soovides kraaksatab.
Keeravad metsa ja läinud nad ongi.
Ei tea, kas mõjub see laastavalt,
kui pidada teejuhiks rongi.

Kaasas püsin, kuid tempo on kiire.
Mul kõrvu kostuvad tunmatud keeled.
Kohati tundub, et teeme vaid tiire,
kuid usaldusväärsed pole hetkel mu meeled.

Ma jätan rongi ning jätkan teed üksi.
Sõidan itta, kuid täiesti sihitult.
Tee ääres naised on lüpsil.
Pole aega aidata. Edasi kihutan.

Peatan mehe, kes vaatab mind kõrvalt.
Ta küsib mult, miks ma küll põgenen.
Vaikin - elu teeb kurvaks.
"Ma kardan", vaikselt pean tõdema.

04.11.2010


Hinne: 9.4/10 (5 hinnet )

Liisa Lotta Tomp (16.11.2010)

Õuna lõuna
üks uss kord mööda
ladvaõuna rooma
ja oli juba hambad
õuna sisse löömas.
õun aga köhatas
ütles: "mull on lõuna!"
uss vabandas ja roomas
otsima teist õuna...


Hinne: 8.1/10 (8 hinnet )

liana (24.11.2010)

Su siniste silmade sära,
peegeldus mu silmis...
Kui vaid see tunne ei kaoks ära,
ma olen ju valmis..
valmis sind tundma.

Omada maailmaruumi,
nagu pisike liblikas su terves pihus,
kas tajud ?
See lõhn on kogu maailmaõhus.
Jah, see oled sina ja mina...
korraga nagu uus ja vana,

Nagu üks paks romaan,
mida sa ahmid lugeda.

Kui palju kordi on tunne,
et arm on kaotanud mõte ,
kui mõtetu võib tunduda üks vanne,
tuua su ette kõik tähed
nagu mingi salakate,
mida ta varjab ?

Kuid äkitselt elustub romantika
nagu vana keraamika,
mis leiab jälle oma elumõte
su tühjal riiulil või kaminasimsil .

Ja sa usud jälle.

Maailm võtab su omale sülle
ja lennutab mööda
maailmaimesid ja vikerkaart.

Nagu öeldakse, et nisu on kullakarva,
ütlen mina vaid vahel, väga harva
nii nagu näen mina,
su silmad-need säravad
nagu hommikune taevasina.

Ja mina ei ole romantik,
olen uskuja
ja püüdlik maailmaparandaja.
Selles väikeses kuplis.
Nelja seina vahel.
Olen sulanduja.

Sinuga sulandun ma veelgi enam
ja maailm tundub tõepoolest kenam.
Olgu see romaan või puhas suguakt,
sinus leian ma enda ja oma loomingu,

ja see on minu silmis juba
päris arvestatav FAKT.

Mu arm.


Hinne: 9.6/10 (9 hinnet )

Tanja Kookla (10.12.2010)

Päkapikk annab aru

Kuule, väike päkapikk,
sa ei ole väga pikk.
Oled päris imelik,
lühikene nagu tikk.

Ma käin mööda mutikäike,
sestap olema pean väike.
Hiireaugus käin ma ka,
sastap kasvada ei saa.

Kui ei taibanud, siis kordan-
mina pole Michael Jordan.
Mina olen päkapiik,
ühe päka jagu pikk.


Hinne: 8.3/10 (31 hinnet )

Angela (15.12.2010)

kallista mind palun
kallista kui võid sa
anun möödakäijalt
kuid ta ei saanud aru
1
kas ma tohin teilt midagi paluda
JAH
kallistage mind
NALJA TEETE VÕI
ei
ma vajan väga üht ainust kallistust
MIND VAADATAKSE KUI PIDALITÕBIST
2
vabandage et tülitan
JO
kas te võiksite mind lihtsalt kallistada
OI PERKELLÄ MA RAKASTAAN
ei vabandage mind
3
vabandage kas
HÄBI EI OLE VÕI
andestage palun
MINNAKSE MÖÖDA

nii ma kerjan
lihtsat kallistust
ei midagi muud kui
lihtsat kallistust
kerjan
mina


Hinne: 10.0/10 (4 hinnet )

sinuvari (02.01.2011)

Ekslesin mööda tundmatut rada,
otsustades,et väsinud on jalad, ning
võiksin istuda natukeseks maha.
Tundes end üksiku ja hüljatuna
sel tundmatul rajal,
oleks olnud mul üht armsat
Armastust südamesse vaja.
Istudes ning pisaraid pühkides
tundsin ma tuule sosinat,et
tõuse ja ära nuta mu eksinud laps.
Tõusin ning nägin enda ees üht
pruunisilmset ning tumedapealist naist
kellel soe süda ning kaunist
naeratust võis näolt leida.
Ta ütles mulle sosistades kõrva,et
pühi pisar ning poeta oma süda mu
Südame vastu,et
saaksime tunda mõlemad seda
imelist rõõmu
kuulates seda kaunist südame laulu.
Surusin end sinu vastu ning
põimisin käed ümber sinu keha
tõstsin pea ning suudlesin su
päikseloojanguliselt kuumi huuli
ning vaadates sinu ilusatesse silmadesse
taipasin kohe, et see on minu armastus
mis puudus mu südamest.
Sosistasin sulle tasa kõrva sisse
ühe imelise tunde oma südame seest
ning me sulasime üheks ja panime sellele tundele nimeks
-MEIE ARMASTUS-


Hinne: 9.6/10 (8 hinnet )

Martin (02.05.2011)

See algas vaid ühestainsast silmapilgust
mil tahtsin lendama minna
kuid õhkutõusmiseks puudusid tiivad
seepärast jooksin võidu tuulega
et õnn ära ei põgeneks
kuid tugev torm paiskas mu teele õnnetuse
et minu üle naerda
aga oma tahtmist ta ei saavutanud
sest õnnetuseks jäi talle puuoks jalgu
ja ma jooksin edasi
kuni lendas lind mu lähedalt mööda
ja sulg pudenes jalge ette
ning ma korjasin selle üles
ja tõusin lendu
pilverünkad kihutasid mulle vastu
kuid ma ei hoolinud sellest
vaid elasin õnnes
sest õnnetuul sasis mu juukseid
väsisin ära ja istusin pilvele
mis sõidutas mind teisele maale
kus kõik oli ilus
sinna jäingi elama
sest alguse sai see ühest silmapilgust.


Hinne: 8.0/10 (5 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

IGATSUS

Teadsin, et oled olemas,
kuid ma ei osanud arvata,
et Sa nii minu sarnane oled.

Ühel päeval Sa istusid
minu kõrvale
ja huvitusid just sellest,
millest minagi.

Kuid rohkem Sa ei tulnud...

Läks hulk aega mööda,
kui hakkasime jälle
teineteist märkama.

Tuletasin Sulle meelde
seda päeva,
mil minu kõrvale istusid.
Kahjuks Sa ei mäletanud.

Nüüd kuulume ühte.

Enam Sa ei jäta tulemata,
sest tead, et igatsen Su järele.
ja vajan Sind.


Hinne: 9.1/10 (16 hinnet )

Janika Talvar (03.09.2011)

Mardid käivad mööda maju, toovad jää ja lumesaju; jalgu lombisei saa kasta, aga nüüd saabliugu lasta, liugu lasta üle luha. Mardid toovad õnne puha!


Hinne: 7.7/10 (44 hinnet )

Carl Erik Klamas (09.11.2011)

tagasiside oodatud :)
enam pole paha,need ajad möödas
maailm ei tundu enam pime koobas
soolases vees päikest naudin
ranna ääres ilusaid tüdrukuid landin
enam vabaaeg ei ole pandis,
mööda eestit kolan,käin igas kandis
proovin ära kõik maised andid
käin läbi kõik imelised eestimaa nurgad
kurvad päevad läinud ,elus palju näinud
halba ,head ,nüüd lunastatud vead
oma mõistust ei piira,sõnad siirad
ööklubid ,erinevad huvid ,naised tiirad
ei peata miski ,võttan,lähen ja riskin
tule kaasa,rutiinist välja ,üle aasa

ref: miks hoiad end kinni
miks elu ees suled silmi
ela nagu oleksid filmis
sa oled,sa elad,täna ja praegu

haara võimalusest sõida laine harjal
sulge telekas ,unusta kõik seebisarjad
oled noor ,ära piina end eluolu muredega
naudi seda eestit nende antud suvedega
lappi kokku oma haavad,ja kihuta maale
proovi kõike mis tundub isuäratav
sest igav on ju kõik ilma suure kärata
end tuimusest ärata,väike elektrišokk
võib olla holliwoodi ah sobib ka bankok
rända.trippi kaugele soovid ,mine ja proovi
emotsioonid kestavad igavesti,
viski ja sigaretid,sõbrad kes surmani
hooli kõigest mis sul on,väljenda seda .


ref: miks hoiad end kinni
miks elu ees suled silmi
ela nagu oleksid filmis
sa oled,sa elad,täna ja praegu

sa tead et aeg ei peatu
mõista et kõik pole veatu
antud üks elu ,keskonda seatud
murra end välja,ära jää seisma
hetked on tähtsad ,jäävad kestma
jalga lestad,snorgelda läbi elu keerise
ühte sama asja teed,oled kurb ja närviline
kuid usu mind et elu võib olla värviline
ära lihtsalt hoia end tagasi
üks hetk avastad et elu maha magasid .


ref: miks hoiad end kinni
miks elu ees suled silmi
ela nagu oleksid filmis
sa oled,sa elad,täna ja praegu


Hinne: 6.3/10 (12 hinnet )

kristjan sepp (20.02.2012)

Tehaserotid

Jah, just nimelt tehaserotid!
Poolpimedad, kurttummad, elutud sitakotid.
Elu on neil tehas,
tehas on neile elu,
ainuke melu
on neile tehase-elu.
Päevad ja ööd
rabavad tööd
nagu rotid puuris,
nii väikeseid kui suuri
on jooksmas mööda ratast,
mis kõik maha matab,
unistused tapab,
ajutegevus lakkab.
Lõualotid, silmakotid –
Jah! Just need tehaserotid!
20 aastat tööstaaži,
ajukärbmumine jõudnud lõppfaasi.
Kas pole mitte tüütu see,
kui oled 40 ja ikka süütu veel?
Ning iga päev peale tööd
väsimatult pihku lööd?
Unistades olla see mees,
kes videos seda päriselt teeb.
Aga pole midagi teha,
kui oled sitahäda,
kelle vaim ja keha
on läbinisti mäda.


Hinne: 5.5/10 (2 hinnet )

Bruno Meder (05.07.2012)

1. hobu jookse läbi laane üle jõrve jäise kaane,
jookseb mööda talviseid
kitsaid käänulissi teid.
ohje aga hiab rees
valge habemega mees


2.seal,kus aknad säramas,
peatub hobu väravas.
nüüd vaata habemega meest
ta võtab suure koti reestm,
lööb käega manlilt lume maha
ja astub maja ukse taha.


Hinne: 7.7/10 (11 hinnet )

olga (12.03.2013)

Aastaid möödas on sellest,
Kui miilits Olin ma.
See aeg oli raske
Ja piinaline,
Kuid huvitav oli
See aeg.


Hinne: 4.3/10 (3 hinnet )

Stefi (10.11.2012)

jõululeib

kus on kus on juõuluhõbe
kuuse küljes jõuluhõbe
mis on krõbe kus on krõbe
jõululeib on kapis krõbe

piparkook on jõululeib
kribin krabin algab meil
krõbistame jõudumööda
pikad jõulupäevad mööda


Hinne: 8.3/10 (9 hinnet )

janeliis vidrik (17.12.2012)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
4
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww