WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Ta tuli ja silmist tal naer,
kukkus kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg,
jooksis sellesse hommikusse.
Täis õnne ja armastust süli,
veripunased roosid tal käes.
Läbi suve kaheldes tuli,
naerdes Su sünnipäev.


Hinne: 7.6/10 (16 hinnet )

marika (31.12.2008)

Armastades hoitsime Me teineteist,
..kumbki vaenuline polnud meist,
..nii kõik kestis aga ainult mõnda aega,
..justkui tõusnuks olnud Seitsmendasse taeva,
Ühel hetkel tundsime,et enam aga me ei sobi,
..purunes kõik hetkedega......
Me suhe saigi läbi.


Hinne: 7.0/10 (3 hinnet )

Katanka (05.03.2009)

Siilivana ei saand aru karul maju kust,
karu omal maja sai ja siilil näitas ust.
Siilil oli vihavaen ja kamba kokku ajas,
karu korra köhatas ning kambast aia rajas.
Ai siis siili vimm ja omal püssi hankis,
lukolist läbi käis ning bemmil paagi tankis.
Karu hoovi bemm siis tuli püssitoru näha,
lendas püss ja madinaga siilil näkku reha.
Karu lõpuks rahulikult elas oma majas,
siilil polnud nägu hambaid arstiabi vajas...


Hinne: 4.5/10 (14 hinnet )

.. (24.04.2009)

üht head ideed
ei võta tagataskust
ja vägisi ei mõtle ega loo

just elu ise hõbekandikul
ta õigel hetkel
sinu ette toob

kui läbi käidud
tuntud teed ja rajad
ja tundub
nüüd on tupik sinu teel

just sellel hetkel
keegi väravad sul avab
ja annab
ühe võimaluse veel

nüüd sõltub sinust
kas ta võtad vastu
või hülgad
või pead liiga patuseks

kuid ära mõtle kaua
liiga hilja
on otsusele jõuda
oma matusteks


las unistused lennata
kui inglitiivul
kõrgel tähtedes

neil julgelt järgne
pole karta vaja
käi neis kõrgustes

ehk leiad oma rahu
pole tähtis see
on´s unistusel kuju
on ta naine
või on mees :)


Hinne: 5.3/10 (4 hinnet )

karukati (15.05.2009)

Aeg on vist tardunud
elu seiskunud.
Kõik oli ilus,
aga ilus sai läbi
jäid alles vaid
pisarad ja südamevalu.


Hinne: 4.0/10 (1 hinne )

Juta (01.08.2009)

Piloot

***

Romantiline sinine atmosfäär-
see aimamatu illusioon.
Kõik tundub nii vale ja väär
niipea kui algab sõjatsoon,
mida mõtleb, mida tunneb,
professionaalklassi piloot,
kes talle andeks annab,
et ta surma maapinnale toob?

***

Õhku läbilõikav kohin,
taeva poole kaltsupea vahib -
ta tuleb nagu kõu -
Õhib maja, aia, õu.
Kuuldub nuttu, vandeid, karjeid,
kuid ei mäletata enam langenuid.
On kadunud lennuk, on kadunud piloot,
lennubaasi teda ustav ratsu toob.
Tuleb medal, tuleb toost,
see on osa piloodi tööst.


Hinne: 9.0/10 (6 hinnet )

Jevgeni Matjukov (02.09.2009)

Miimi pihtimus
Hämar saal ja prožektori valgus
Publik vaid ootab millal etenduse algus
Nurkralt ma kostüümi kasti ees seisan
Lõpuks sealt sobivad riided ma leian
Kurvalt tühjust jälgivad mu silmad
Tahaks sealt kaugusest miskit vist leida
Rahulikult nahale ma katan grimmi
Kaitstes neid ma sulgen oma silmi
Kuulen kuidas kostub publiku märk
Tean et lavale tuleb minna iga hetk
Lonksu vet ma vaikselt rüüpan
Selle peale sigareti pakist süütan
Minutid jäänud mind ootab publik ja lava
Valge mu mask sinna peitun ma taha
Keegi ei märka nukrat miimi
Grimmi alt välja paistvaid kurbi silmi
Aeg on käes tuleb lavale minna
Suits vaid jääb tuhatoosi suitsema sinna
Lonksu vet ma võtan veel klaasist
Peeglist vaadates oma nägu katvat maali
ma astun lavale ma olen nüüd siin
olen teie jaoks teid lõbustav miim
näen vaid teid ja prožektori kuma
naerutan teid siin teilt küsimata luba
grimass ja grimm mis katab mu nägu
kui lasen üle teist oma nukra pilgu
keegi ei tunne ju kaasa miimile
Iga ta õnnetus on ju naljakas kõigile
kui publiku ees tapetakse mindki siin
siis se ka naljakas sest olen lihtsalt miim
kui etendus läbi ja publik on rahul
on miimil ikka veel südames valu
kummardusega ma saadan publiku välja
kuulen kuidas keegi teeb veel irooniliselt nalja
lõpuks jään mina ja tühi saal
prožektori valguses mu nägu kui maal
kurvalt ma vaatan jälle tühjuses ringi
ehk sa jäid saali et näha su silmi
kuid ma tean et sind polnud siin
oli vaid laval nukker miim
kes vajab sind su hellust ja tuge
kuid miimile on selge et seda ei tule
tuled kustuvad ja saal on pime
vaikselt grimmi ma pesema lähen
käsi suitsu järele pakist haarab
peeglist nukker miim mulle vastu naerab
tühjendan joogitopsi ja vajutan selle lömmi
etendus on läbi aeg eemaldada grimmi
mõted ma sinust peast eemale ajan
teatrist on jäänud vaid tühi maja
tunnen vaid seda et tekitad valu
tean et sa ise ei sa sellest aru
kostüüm on võetud ja nägu pestud
majast ma väljun külmale talvele vastu
tunnen vaid seda mida mu hing
hea et tänaval keegi ei tunne mind
nüüd ma kannan maski mis mul ees
olen lihtsalt õnnetu mees















Hinne: 8.6/10 (26 hinnet )

vaikivBOB (08.10.2009)

Unenägudes tihti Sind enda ümber liuglemas näen
lumivalged Su tiivad ja minu poole sirutatud käed
hommikul ärgates Sa kadunud taas
kuid õhtul uinudes Sind jälle näha ma saan
Su silmad nukraina näivad vaadates mind
tunnen et kohe laguneb jalgealune pind
Su ilusad käed mis sirutatud mu poole
ma näen et Sa räägid kuid sõnu ma ei kuule
ma proovin Sind haarata sirutatud käest
kuid käsi mul õhust tühjalt läbi läheb
hommikul ärgates mind painab süütunne
vaadates päikese poole ma mõtlen vaid Sulle
kusagil alateadvuses mul meenub midagi
et mul tiivad ja ilusates paikades lendasin minagi
kuid kohe see mälestus tuhmub siin nüüd
ma kõnnin keset linna siin autode müra kellegi hüüd
ma oodates õhtut vaid viibin siin
et lõpuks unenägu mind Sinu juurde viib
tahan saada selgust mis painab mind
kuid selles abi saan paluda vaid Sind
kui unenäos sa mu juurde ilmud
vaadates Sind mul kõik vaikselt meenub
noor ingel kes kunagi lendas teie seas
avastas et elu võib ka olla ilus maa peal
inimeste sekka ta elama asus siis
kui juhtus see et üks noormees tal mõistuse viis
ta vaadates taevasse ja endal lõigates tiivad
teades et loobub asjadest mis koju teda viivad
alguses oli kõik ilus noor ingel oli rahul
kuni sai tunda siin maailmas mis on pettus ja valu
päikese tõusu imetles veel kaua ta
kuigi ka selle pani aeg unustama
kuni üks unenägu inglite seast ilmusid Sa
tean et tunnetad mu valu mind tahad aidata
kuid tiibade kaotamises saab süüdistada ainult end
karm kuid tõsi se langenud ingli hind
lõpuks ma palun sul lennata tagasi sinna
sellese imelisse paika kuhu enam ei saa ma minna

Autor: VAIKIVBOB


Hinne: 8.8/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (09.10.2009)

Sügis

Vihmane ja hämar,
vesine ja udune,
hall ja pime,
sombune ja nukker.

Tuuline ja kõle,
näpistav ja külmetav,
mullalõhnane ja kõdunev,
hüvastijättev ja kurb.

Seeneline ja samblane,
luigelaulune ja õunalõhnane.
Villasokiline ja salline.

Vaatasime koos sügist,
nägime koos sügist,
tundsime koos sügist,
hingasime koos sügise hõngu,
jalutasime koos lehesajus.

Järsku oli hoopis kõik:
värviliselt kaunis,
kuldkollaselt kuldne,
pur-purselt punane.

Päike paitas õrnalt,
läbi rõkkava sügisvärvi,
tuul keerutas tasa,
lehti ümber me jala.

Sina avasid mu silmad,
et saaksin näha,
sügiskauniduse sära.

Sina avasid mu meeled,
et saaksin tunda,
õunalõhnalist sügislummust.

Sina tegid sügise soojaks,
hoides mind kaisus,
kuniks vihmasadu vaibus.


Hinne: 9.2/10 (5 hinnet )

Mailis (01.11.2009)

Teile räägin ühe loo,
käisin kord ma suures soos.
Kui oled pai ja kuulad tasa,
võib sookoll end näha lasa.

Võib märgata pohli, jõhvikad punakaid,
leidub Emajõe-Suursoos murakaid.
Taevas lendab rähn ja kurg,
soos võiks olla kommi turg.

Eemalt paistab pruunikas laugas,
tatsub pisike hallikas haugas.
Kasvab lepp ja soo kask,
on sool omamoodi mask.

Varsti asume koduteele,
muudab rõõmsaks meie meele.
Läbi saamas meie päev,
on teadmised meil tõusnud mäele.


Hinne: 5.0/10 (3 hinnet )

Renee kuulus kirjanik raamat 1001luuletust (07.11.2009)

Mõned lapsed kelgutamas
teised aga vembutamas
mõni isa määrib suuske,
et saaks metsast tuua kuuske.

Varsti tuleb jõuluvana
laual mõnus jõulukana
kõik on väga põnevil
päkapikud ärevil.

Jõuluvanal hea on meel,
sest sõita saab ta jälle reel.
Väga kiire regi tal,
sest seda ei vea ju lamba tall.

Jagatud said pakid kõik.
Jõuluvana ootas sõit.
Kui jõuluvana sõitis ära
nüüd tuba täis on rõõmsat kära.

Küll nüüd pakkus kõva lusti
pakke hooga lahti kisti.
Mõni laps juba tukkus
ja siis kohe maha kukkus.

Kui magama minna kõik,
siis kohe algas kojusõit.
Koju jõudes kukkusin voodisse nagu käbi
ja üks tore päev saigi läbi.


Hinne: 8.9/10 (25 hinnet )

Markus Ants Tismus (03.12.2009)

Kuidas Pakane meid kimbutas
(Pille Naur)
2006

Ükskord talvel õige karmilt Pakane meid kimbutas,
madalate kraadidega hirmutas ja tembutas.
Maad ja veed ta üle tõmbas oma jäätund kämblaga,
inimeste põski peksis peene jäise vemblaga.
Ninaotsast näpistas ja varbaid-sõrmi pitsitas,
ise oma habemesse kahjurõõmsalt itsitas.
Pagendas ta väljast tuppa ka kõik õueasukad,
kellel hõredaks jäid seekord pehmed soojad kasukad.
Ühtki üleliigset lendu vareski ei lennanud,
puud jäid tardumusest kängu - külm neid oli emmanud.

Kui nüüd selle kurja moega tühjaks jäänud oli õu,
Pidas vana Pakane veel isekeskis veidi nõu.
Igavusest otsustas ta tulla tuppa järele,
põhjustades meelehärmi kogu inimperele.
Igal pool, kust läbi pääses, tegi ta suurt pahandust!
Mõnes kohas kinni kiilus mitu selle maja ust,
teisal jälle võttis kätte, külmutas ta kraaniveed,
pärast põikas jälle välja, jäätades kõik sõiduteed -
seda lõbu endale ei saanud ta ju keelata,
ahnel pilgul püüdis kõiki kokkupõrkeid neelata.

Siiski talle sellest naljast ikkagi veel väheks jäi,
veidi mõelnud, oma põuest külmakraade juurde tõi.
„Nüüd vast huvitavaks läheb!“, mõtles ta ja maigutas,
kiirelt iga asja ette tõkkeid juurde paigutas.
Küll ei käivitunud autod, küll ei sõitnud mõni buss,
lõdisesid, turtsusid ja lõpuks tegid lihtsalt: „Vuss....“
Eriliselt lõbu pakkus Pakasele aga see,
et ta mõnes kohas kaanetada kinni sai ka kaevuvee.
Kõige lõpuks nautis pilti, piiludes küll sealt, küll siit,
kuidas kõikjal jõudsal sammul kahanenud oli riit –
omaette rehkendades kuuri taga pidas aru,
hävitades nädalaga poole talve puudevaru.

Nõnda viimaks kõik sai tehtud, mõnuga ta hõõrus käsi,
tundis, et ta sellest kõigest pisut ära oli väsind.
Otsustas, et lubada ta võib nüüd endale ka puhkust,
oma kätetööde üle tundis aga siirat uhkust.


Hinne: 6.0/10 (20 hinnet )

Pille Naur (05.12.2009)

Meie klass

Meie klassis lapsi palju,
vahetunnis teeme nalju.
Kõik me saame hästi läbi,
sellest meil ei ole häbi.

Õpetaja on meil tore,
ta ei ole üldse kole.
Mõni päev ta kuri on,
sest et toolil kleepuv komm.

Kui mõni laps teeb pahandust,
siis õpetaja näitab ust,
et mingu ukse taha too
ja võtku kaasa laud ja tool.


Hinne: 7.9/10 (28 hinnet )

Carmen (07.12.2009)

Ninatark

Üks laps kord oli ninatark,
muudkui teisi parastas.
Ta muidu oli täitsa tark,
end tihtipeale karastas.

Kuid haigeks ta siiski jäi,
ning tahtis teiste abi.
Väga õnnetu ta näis,
kuid see ei läinud läbi.

Ei teised aita rumalat,
palugu või jumalat,
ei ninatarka keegi soovi,
see laps veel heaks saada proovib.



Hinne: 7.6/10 (8 hinnet )

piibe nõmm (07.12.2009)

Mul on üks sõber
Ning talle ei meeldi Siber
Kui näeme ütleb Tere
Tal ka suur pere

Ta on väga hea
Tark ka tema pea
Tema nimi Isabella
Koolis helistame kella

Nüüd lausus ta
Mis luuletad sa
Kui luuletus on juba läbi
Ütles männikäbi


Hinne: 5.6/10 (19 hinnet )

Triinu Keba (07.12.2009)

Kõik tänavad olid tulukesi täis,
pool linna vilkus.
Me tüütu vanaema külas käis,
ja naaber me kõva lärmi eest ilkus.

Mu ainuke soov oli olla su embuses,
mitte siin ihuüksi,
See ongi mu jõulusoov ,siin luule lembuses.
ei soovi ma kaisukaru või olla ihuüksi.

Õed-vennad möllasid lumes
ja ootasid jõulukinke.
Ereda küünlavalguse kumas,
täitsin mu elu lünke.

Sa helistasid kümneid kordi
ja väitsid mu järgi igatsevat.
Sullegi kingi ostsin,läbi rahvaste hordi,
Ja väitsin sind vastu igatsevat.

õed-vennad linnas ei käinudki,
ema väidab,et süüdi on epideemia oht.
Mind ta keelama ei tulnudki,
ei öelnud,et kodu on turvaline koht.

Kõik olid rõõmsad ja sõid.
Vaid mina olin kurb.
Naabrid väljas viina jõid
ja kõik oli vägagi kurb.

Järsku,kell üks,tekkis vaikus
ja nuuksatasin endamisi.
Nii kile ja vali vaikus,
selgus pärast linna peal kondamisi.

Ma ei kannatanud enam,
Ja hiilisin majast välja.
Jätsin kirja,et ei taha seal olla ma enam.
Tahtsin sinu juurde,välja.


Hinne: 7.7/10 (12 hinnet )

Elss Marta Raidmets (09.12.2009)

JÕULUVANAL TULI MÕTE
PANI PÕDRAD SAANI ETTE,
PAKKIS KINGIKOTID SAANI,
TARVIS JÕUDA EESTIMAANI !

SEADIS RIIGID JÄRJEKORDA,
SÕITU ALUSTAS TA NORRAST !
JÄRGNESID SIIS TAANI, SOOME,
PEAGI PAISTSID EESTI HOONED !

ESMALT KUTSUS TEDA TALLINN,
KUS ILUS TULI KULLAST KALLIM !
EDASI VIIS TEE TA SEALT
KÜLADESSE KÕIGEPEALT !

KÄIS TA LÄBI MAAD JA LINNAD,
ALEVID JA KIHELKONNAD !
LÕPUKS VÄSIS ÄRA NII,
ET SÕITIS KOJU TAGASI !


Hinne: 6.2/10 (13 hinnet )

Helika Kaasik (11.12.2009)

Jõuluvana ilus mees tuli läbi metsa tee aga selle lõpu tee saatuslikuks sai sell teel


Hinne: 4.6/10 (15 hinnet )

Laura (18.12.2009)

Jõuluvana!Häbi,häbi.Kus sa olid suvi läbi? Siis kui mina olin heinal,olid sinu jalad seinal.


Hinne: 9.4/10 (22 hinnet )

Angela (22.12.2009)

Jõuluvana väsis ära,
istus kuuse alla maha.
Kuusest kukkus väike käbi,
ütles:"Varsti jõulud läbi."
Kuusest mööda lendas tuvi,
laulis:"Varsti tulemas on suvi."
Jõuluvanal hakkas kiire,
sest me soovidel ju pole piire.


Hinne: 6.4/10 (12 hinnet )

TIINA.H (26.12.2009)

Olgu eluteel õnne Sul igat sorti.
Häid sõpru,veini,lilli ja torti!
saatku edu Su teid,
mida tuleb Sul proovida,
seda tahamegi Sulle nüüd soovida.
Kuid õnneks ei tähenda aastate lend,
noor oled kui noorena tunned sa end.
Kui kõik püüad jätta saatuse hooleks,
siis elust lööd läbi naeruga pooleks.


Hinne: 9.0/10 (16 hinnet )

Marika (01.01.2010)

Söö kõike, "kõva spordimees",

mis trenni minnes teepeal ees.

"Kuuma koera" zeeroga

ja kooke vahukoorega.

Siis välja näed, kui kossupall,

kel jalgu pole näha all.

Palliplatsil, teiste ees,

oled kindlalt mansas sees.

Kuid vaata, et ei oleks häbi,

kui ei mahu...rõngast läbi...


Hinne: 9.1/10 (18 hinnet )

Sätukas (24.01.2010)

Hommikul meenutasin oma unenägu,
seda ilusat ja ulmelist lugu:

kus tiiger läbi sinise tule hüppas
ja Päike maakera lükkas,
kus tank oli kõrgemal kui tornitipp
ja mulla all lumes lehvis lipp,
kus tuul puhus sisse kõrvust
ja sosistas ülekuumenenud ajule õrnust,
kus ainult üks huul tegi musi, päriselt,
ja ekskavaator mängis, et külmast väriseb,
kus jää-äärelt algas suvi
ja armastus tundis ilust huvi.

Siis aknast välja vaatasin kui tõusin voodist,
väljas kõik oli täpselt mu unenäo moodi.


Hinne: 9.3/10 (6 hinnet )

Alice (10.02.2010)

Pruuni värvi olid su silmad.
Nad lugesid läbi mu ihu ja mõtted.
Puurisid ajugi auklikuks.
Tegid hinge endalegi talumatuks.
Nüüd su silmade värv on värvitu.
Ihu ja mõtted jäänd laokile.
Aju asemel kui aseaine.
Seda nimetatakse nüüd vaid -
abieluks.


Hinne: 10.0/10 (4 hinnet )

stannum (12.02.2010)

Gladiator

on õhtu noor ja pööbel peab pidu
ma istun siin vaikselt mekin ma mõdu
rahvas juubeldab ja voolab vein
mu südames kurbus ja pakitseb lein
tänases võitluses kaotasin sõbara ma kalli
oma oma truu ratsu kelle varsana viisin ma talli
vein täna ei paranda mu tuju
kui halli massi seast avastasin imearmsa kuju
su liigutsed nõtked ja imeilus pilk
mu südant tabas kuumuse helk
ma kaotasin kõik mis mulle kallis kunagi
kaitstes oma rahvast mul areenil surra lubati
kuid armidest lugemata mu gladiaatori keha
mind hoidis elus minu raev ja viha
siin ma istun ees veinaga täidetud klaas
istusin kui ori ahelad jalgu köitmas taas
meid siia toodi et lõbustada rahvast
et näha surma ja võitlust mahlast
on kord minu ja ma tõusen lauast et võidelda nüüd
seotakse selga turvis hõbekotkas kaunistab mu rüüd
ma astun julgelt sammu sinna
kus tuleb surmaga vastu minna
möödudes rahvast ma märkan sind
su silmad puurivad maast jalatallani mind
ma ei oska seda hinnata mus keeb veel viha
kuigi näen su naiseliku iha
võitlus on läbi seal lebab maas
vastane noor kes kogenematu taas
mult võetakse ahelad ja klaas täidetakse veiniga
kuid mu süda on täitund noore poisi leinaga
ma eemaldun märatseva bööbli eest
liigun ma saali
silmad märjad mul pisaraveest
kui järsku seistes ja ujumas nähes alasti sind
mind sinust varjab vaid kaardina pind
ma seisan siin mu jalad ei liigu
kuni sa märkad ja heidad mulle pilgu
mu julgus on tappa areenil meest
kuid värisema paneb see kui sa tuled välja veest
ma taganen ja põlvili langen ma
kuna ma olen ori ei saa ma sind vaadata
sa lõbusalt naeratades mööda must jooksed
sul ilus on kael ja märjad su juuksed
kui sa lahkund ma tõusen maast nüüd
mu silmis su nägu ma kohendan rüüd
ma nägin su ilu hetkeks vaid ja kadunud sa
ei teadnud ma rohkem veel praegu aimata
tuul vaibunud ja liivakeerisest langeb viimane raas
mu mõõk tõuseb jälle löögist vastane on maas
mu sõber kaaslane on langetanud pea
ta haavad surmavad ma teda aidata ei saa
ise keereldes ma vahutavas liivas
näen ma bööblit kel suu on naerust kiivas
mu mõõk neid lõbustab tol hetkel siin
kuid teisi haavates mul südames on piin
kolm ründajat nüüd vastu mul seisab
ma üksi ehk surm neist kellegi leiab
lootus on jäänud mul veel siiski
sest tribüünil kohtasin imekaunist noviitsi
vana gladiaator kel armiline keha
on nüüd kimbatuses ei tea mida teha
kuigi vanne võitlejal surm tervitan ma sind
ma seisan maas kus verine pind
kolmest vastasest kaks on nüüd
kuigi tõsiselt vigastas mind ja mu rüüd
nõrkedest haavast kukkusin ma
see oli hetkeks ja ründasin taas
teadsin et viimast korda mul piin
näha sind vaatamas seda võitlust on siin
sõbrad langesid kõik enne mind
lootes seda et saaksin emmata sind
lootus pole kadund mu mõõk liigub taas
kuid jälle ma haavast põlvili maas
ülekaal on suur kahele vastasele kaks lisaks veel
mu pilk leiab sind mis kustutab takistused teelt
võitlen veel kuni jaksab mu käsi
kuigi ka see varsti väsib
veristest haavadest nõretab mu keha
tean et midagi ei saa ma enam teha
bööbel lõbutseb ja räuskab taas
kui minu põlved puudutavad maad
mu keha on nõrk ma otsin vaid sind
sa bööbli seas kes armastab mind
nähes su pilku ma jõudu saan
kuid põlved tõusevad vaevu maast
mu turvise paelad rõhuvad keha
sest igal pool on läbi lõigatud liha
kuid nähes sind ma tõusen taas
viimaseks võitluseks jäänd on veel raas
ähmane pilt ma näen läbi udu
seal oled sina meie lapsed ja kodu
viimaseks löögiks ma tõstan nüüd käe
kahjuks ei taband ja põlvili jään
gladiaatorilt kellelt suunatud viimane hoop
ma säästsin võitluses teda ta liiga noor
mu udune pilk otsib vaid sind
ja noor poiss kõrval kel kohus hukata mind
lõpuks jõuab mu kõrvu kohin
ma kuulen su häält su suudlus mu rohi
näen su ilusat keha sinu seljas tooga rüüd
see minu jaoks ellüsium oma pea pistan su sülle nüüd
ma tunnen su keha langevaid pisaraid
avades silmad näen sind ja sinist taevast vaid
ma ei kuule enam pööblit kes laaberdas siin
ma näen su silmi su südames piin
mu jõud nüüd raugeb peost laskub viimane liiv
sõrm liigub su juusteni kuid langeb siis
ma näen vaid seda kui tõused sa
suudeldes mind ja pühkides pisara
sa avad mu rüü mõõgahoidja ja pandlad
ja õlipuu oksa mu rinnale kannad
tunnen su huuli oma kuumal laubal
kätte mul terast käepideme annad
avades silmad ma näen viimast korda sind
kusagil kaugel laulab lind
pigistan mõõka ma lähen siis
viimane pilk jäi sinust mul siin


Hinne: 8.1/10 (18 hinnet )

vaikivBOB (10.03.2010)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
5
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww