WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

tere mu kallis isa oh kallis isa,
miks küll nii teed oh miks?
isa on hea väga hea.
ema on ka samuti:)


Hinne: 3.5/10 (4 hinnet )

mellu (05.11.2009)

Millele ei ole loodud sõnu

Justkui sametpehme uduteki sees,
ei saa silmi avada,
tundelummus keeb kuumas kehas,
äraütlemata kirehoovus sinus endas.

Vahuselt lainetab ta üle naha,
õrnemast-õrnemat loodusallikat
üle kaela, õlgade ja seljajoone,
suudlustega sulatada tahab.

Roosa-roosilised hetkeminutid,
mis on okkaliselt kibevalusad,
ometigi allutame neisse,
ürgnaiselikud iluvalunaudingud.

Kirjeldamaks kõike seda,
millele ei ole loodud sõnu,
teab vaid naise süda,
kui tundnud on ta kiretormi tõusu.

Sooja süleluse leekivad lilled
kasvavad õrnas puudutuste vihmas,
hellituste ookeani ääretu avarus,
looritab sinu keha armulõõmas.


Hinne: 6.5/10 (6 hinnet )

Mailis (20.11.2009)

Oled kallis sõber mulle,
meile oled väga pai,
Aga kas ma olen hea sõber ka sulle?
Ikka olen,aga sina oled ikka hea ja magus -kui suhrusai!
Oled mulle kallis sõber!


Hinne: 4.5/10 (4 hinnet )

kati :) (06.11.2009)

Oled kallis sõber mulle,
meile oled väga pai,
Aga kas ma olen hea sõber ka sulle?
Ikka olen,aga sina oled ikka hea ja magus -kui suhrusai!
Oled mulle kallis sõber!


Hinne: 2.0/10 (2 hinnet )

kati :) (06.11.2009)

Teile räägin ühe loo,
käisin kord ma suures soos.
Kui oled pai ja kuulad tasa,
võib sookoll end näha lasa.

Võib märgata pohli, jõhvikad punakaid,
leidub Emajõe-Suursoos murakaid.
Taevas lendab rähn ja kurg,
soos võiks olla kommi turg.

Eemalt paistab pruunikas laugas,
tatsub pisike hallikas haugas.
Kasvab lepp ja soo kask,
on sool omamoodi mask.

Varsti asume koduteele,
muudab rõõmsaks meie meele.
Läbi saamas meie päev,
on teadmised meil tõusnud mäele.


Hinne: 5.0/10 (3 hinnet )

Renee kuulus kirjanik raamat 1001luuletust (07.11.2009)

Rahumaa sügishommik

Ühel vaiksel udu-unisel hommikul
leidsime rahu-rahuliku maailma.
Vaikus oli seal võrratult õrn,
hääletud udupiisad kukkusid.
Puud, oksad, lehed ja lambad,
kõik olid oma rahulikus vaikuses.

Paigal seisis liigne liikumine,
segadust ei olnud segatud,
rahutust ei olnud külvatud,
olemas ei olnud painavat pinget.

Paar sammu ette nägime,
uduloori sees peitust mängisime.
Tuul ootas kaugel oma aega,
päike ei tahtnud lõhkuda meie maailma.

Suur ja kiire päevatee oli kaugel,
ei puudutanud mind ega sind.

Oleme seal endiselt, kui silmad sulen,
oleme seal endiselt, kui unistada julgen.

Rahumaailmas on paigake praegugi,
kus kokku võime saada viivuks veel.


Hinne: 6.3/10 (3 hinnet )

Mailis (20.11.2009)

kord tuli meil ukselink ära,
sellest tekkis jube suur kära !
isa siis asja parandas,
ema oma asja varandas,
isa, kallis sul kukkus kruvi,
ma olin siis jube kuri !
Isa ütles et see oli ainult aps,
ja nohh mina olen alles laps !!


Hinne: 5.5/10 (4 hinnet )

Hanna-Lysa (25.11.2009)

Meil kõigil on midagi ilusat, suurt
kuskil sügaval südames peidus
ja kuigi maailmas kõik teisiti näib,
veel siiski seal armastust leidub !

Olgu ilm ükskõik kui sünge või hall,
või kärgatagu seal äike
kui südames põlemas armastusleek,
paistab ikka meil taevane päike !

Ta kõigi jaoks alati särama jääb,
kel hellust ja armastust hinges.
Siis ka nõrgem su südant, kui küünlatuld näeb,
see rõõmsaks teeb temalgi hinge !


Hinne: 7.1/10 (7 hinnet )

Helika Kaasik (03.12.2009)

Elu on kui päikene taevalael,
vahel ka pisarad, nutt ja naer.
Elu on kui lind, kel tiibades rutt,
elu on seiklus ja muinasjutt !

Elu on kui kevadel tärkav rohi,
elu on vaiksete metsade kohin.
Elu on kui laps, kes mänguhoos,
vahel ka õnn ja õnnetus koos.


Hinne: 7.3/10 (17 hinnet )

Helika Kaasik (03.12.2009)

On jäljeread valgel lumel,
neid saatmas kuu hõbekullane läik.
Vahel ootad, et keegi kord tuleks
kaasas taevatähtede sädelev helk.

Eemal paistavad härmatand metsad,
viib sinna suusajälgedest tallutud tee.
Vahel tahaks siit kaugusse minna
mööda lumiste puude alleed.

On jäljeread valgel lumel,
neid saatmas kuu hõbekullane läik.
Vahel ootad, et keegi kord tuleks
kaasas taevane sädelev helk !


Hinne: 6.5/10 (8 hinnet )

Helika Kaasik (03.12.2009)

Mure on mul üpris suur,
tahaks saada autot uut.
Kahjuks kotti see ei mahu,
mis ei anna mulle rahu.
Kuid alustuseks võiksid tuua,
mulle väikse nõialuua.


Hinne: 8.0/10 (7 hinnet )

krista (03.12.2009)

Mul on pehmed käpad
ja kõrvad siidised.
Sabaots on valge
ja vurrud kriidised.

Elan nimelt koolis -
seal teen ma tähtsat tööd.
Aitan lastel õppida
ja neile nurru löön.

Kui ma kasvan suureks,
siis olen tark ja kiire.
Mind teised kassid austavad
ja kardavad kõik hiired.

Senikaua aga
mind hoidma, kaitsma pead,
sest üle kõige vajan ma,
sõbrakene, head!


Hinne: 7.2/10 (13 hinnet )

Jane (03.12.2009)

Olen koer, kes kaeblikult ulub,
näitab hambaid ja liputab saba,
tahab koju, sest karv juba kulub,
käpad katki, meel nuker ja vaba.

Otsin kohta ses linnas suures,
kohta omasse soojasse kuuti.
Olen koer ja tõukoer sealjuures,
seni näinud vaid kaigast ja nuuti.

Kes tahaks küll koera vastu talve,
väikest vallatut karvakera.
Istun teel, silmis sõnatu palve -
tule, sõber, päästa mind ära!


Hinne: 9.1/10 (11 hinnet )

Jane (03.12.2009)

Kõndisin koeraga kesk kanarbikku.
See oli võõras koer, kuid ikka armas.
Jalad tundsid sekka kivistikku.
Olin mere ääres, kajakate karmas.

Suur, must. Kiirest jooksust pikka vajund keel.
Kuis olen endale ma tahtnud säärast looma!
Varbad vastu merd ja kive veel ja veel.
Vaheldust peab argiellu ikka tooma.


Hinne: 6.7/10 (7 hinnet )

Jane (03.12.2009)

Üks valge tuvi
mu aknale laskus,
kui tervitus karge,
kuid samas kui raskus.
Oled see sina?
See tiibade sahin...
Ma vahin ja vahin.
Silmad ei harju, nii
kiiskav su sulgede sära!
Kui tulid, siis tulid.
Või äkki ei lähegi ära?
Tahan sind õrnalt ja
salaja puutuda.
Ei julge.

Võid olematuks muutuda.


Hinne: 8.1/10 (9 hinnet )

Jane (03.12.2009)

Varakevadele

Kased on veel raagus ja
esikus veel uisud.
Päiksepaiste varju jäävad
talvekülmad tuisud.

Mõnes varjulises kohas
leidub märga lund ja
vett on juba liiga palju -
kevad annab tunda.

Nina ajab ahnelt õhku,
süda tunneb huvi.
Roosilt ära murtud lehes
lõhnab mõrkjalt suvi.


Hinne: 8.3/10 (19 hinnet )

Jane (03.12.2009)

Tule, tule minu juurde,
olen ainus, kes sind aitab.
Tule minu tuppa suurde,
kus sind silitan ja paitan.

Ära otsi lohusõnu
suure külma ilma seest.
Vajad lihtsat elumõnu.
Vajan sinusugust meest!


Hinne: 8.0/10 (9 hinnet )

Jane (03.12.2009)

Pea on tulvil vaikseid mõtteid.
Kui pühapäevahommik käid mu ees.
Ma otsin sinu silmist lõkkeid,
need lõkked põlevad su südames.

Tunded on kui antud lubadus -
rasked, lohisevad vastu maad.
Armumine on mu suurim vabadus.
Anna mulle andeks, kui sa saad!


Hinne: 8.4/10 (12 hinnet )

Jane (03.12.2009)

Kuidas Pakane meid kimbutas
(Pille Naur)
2006

Ükskord talvel õige karmilt Pakane meid kimbutas,
madalate kraadidega hirmutas ja tembutas.
Maad ja veed ta üle tõmbas oma jäätund kämblaga,
inimeste põski peksis peene jäise vemblaga.
Ninaotsast näpistas ja varbaid-sõrmi pitsitas,
ise oma habemesse kahjurõõmsalt itsitas.
Pagendas ta väljast tuppa ka kõik õueasukad,
kellel hõredaks jäid seekord pehmed soojad kasukad.
Ühtki üleliigset lendu vareski ei lennanud,
puud jäid tardumusest kängu - külm neid oli emmanud.

Kui nüüd selle kurja moega tühjaks jäänud oli õu,
Pidas vana Pakane veel isekeskis veidi nõu.
Igavusest otsustas ta tulla tuppa järele,
põhjustades meelehärmi kogu inimperele.
Igal pool, kust läbi pääses, tegi ta suurt pahandust!
Mõnes kohas kinni kiilus mitu selle maja ust,
teisal jälle võttis kätte, külmutas ta kraaniveed,
pärast põikas jälle välja, jäätades kõik sõiduteed -
seda lõbu endale ei saanud ta ju keelata,
ahnel pilgul püüdis kõiki kokkupõrkeid neelata.

Siiski talle sellest naljast ikkagi veel väheks jäi,
veidi mõelnud, oma põuest külmakraade juurde tõi.
„Nüüd vast huvitavaks läheb!“, mõtles ta ja maigutas,
kiirelt iga asja ette tõkkeid juurde paigutas.
Küll ei käivitunud autod, küll ei sõitnud mõni buss,
lõdisesid, turtsusid ja lõpuks tegid lihtsalt: „Vuss....“
Eriliselt lõbu pakkus Pakasele aga see,
et ta mõnes kohas kaanetada kinni sai ka kaevuvee.
Kõige lõpuks nautis pilti, piiludes küll sealt, küll siit,
kuidas kõikjal jõudsal sammul kahanenud oli riit –
omaette rehkendades kuuri taga pidas aru,
hävitades nädalaga poole talve puudevaru.

Nõnda viimaks kõik sai tehtud, mõnuga ta hõõrus käsi,
tundis, et ta sellest kõigest pisut ära oli väsind.
Otsustas, et lubada ta võib nüüd endale ka puhkust,
oma kätetööde üle tundis aga siirat uhkust.


Hinne: 6.0/10 (20 hinnet )

Pille Naur (05.12.2009)

Õhtuvaikuses sa kõnnid,hingel rahu,hea on meel,
sammud vaikselt,naudid loodust,lund,mis langemas su teel,
vaatad ringi jooksvaid lapsi,kõigis neis on ingli valgus,sosistamas on see valgus,
et saabumas on taas uus algus.
Saabumas on tähtis päev,kui süütad küünla oma käel,
sa tõstad pilgu taeva poole ning lausud oma uusi lubadusi,,,soove,
nad kiirelt taeva poole suunduvad su tähtedeks seal muutuvad ja taeva kõrgustes su jaoks vaid säravad
ning andes uusi võimalusi,uude aastasse nad sulle tee nüüd avavad!


Hinne: 8.3/10 (22 hinnet )

Andrus (06.12.2009)

Lumesõda*

Lumesõda parim asi,
maailmas poiste asi,
Ikka oled mänginud.
Siis on tali,
kes ei teaks!
Siis sai lusti & ka tralli.
Lumememm tegi kukkerpalli.
*

Piparkook

Piparkook küpseb ahjus,
varsti valmis saab.
Lastel juba igav on,
ootama peab palju.
Ema hüüab"Kook sai valmis".
Lapsed ruttavad kõik kõõki.
Söövad keha,söövad pea,
kõht on täis,meel on hea.
*

(9 aastane olen.)


Hinne: 6.8/10 (11 hinnet )

Albert Männik (07.12.2009)

elus on teid mida valides tead.
et neil suunadel liikudes teed suured vead,

aga valid neid siiski
ja ei peata miski,

sest need vead on ju need,
mis on algul nii head.

kuid need vead sinu hingele annavad õppust
kus on armastus,kus aga tõeline sõprus,




Hinne: 7.3/10 (15 hinnet )

Andrus (06.12.2009)

Üks väike poeg kord sirgus suureks
lahkus oma isamajast,
ema saatis poega teele,
saatis oma kallist vara.

Kurgus olid nutuluuksed,
siiski jagas õpetusi :
"katsu pojakene olla
igal pool mul virk ja usin.

Kui läed võõra talu tööle,
kuula kannatlikult,
kuigi võib, et sinulegi
pisar silma tikub.

Poeg, me elu pole kerge
leib meil tuleb raskelt,
varahommikul või hilja
ikka võetaks vilja."

poeg end sätib minekule,
lahkumine käes on :
"no jää terveks emakene."
embab teda veelkord.

Ema vaatab pojal järel
oma kodulävel,
nüüd headaega pojakene,
kuid on peagi järel.

Langeb oma poja vastu,
hoiab kinni temast.
Paneb käeksed silme ette
milles valupisar.

Seisab, vaatab pisarsilmi
hinges valuvaod,
kuni poja sammukõla
kaugustesse kaob.


Hinne: 6.6/10 (8 hinnet )

Helika Kaasik (07.12.2009)

Põletatud sinililled ja kullerkupud,
lõkke ümber lapsed jooksmas.
Tahamased, põlenud väikesed näpud
nii lapsed ema koju ootmas.

Päike juba kustund, ära põgenend siit,
kus tõusnud on õel ja kuri.
Maha kistud verstapost ja teeviit,
möödub eksind rändaja, eksind vari.

Ega hommik siin ilmas ei too head,
kõik ühtselt hall ja tume.
Siin-seal velelevad laipade read
ja kõik järksu nii vaikne, nii sume.

Aegamööda maailm end jälle jalule veab,
Eelmine õhtu on unustatud ära.
Inimsugu end järgnevaks ööks valmis seab,
siis laotub pimedusevaip, ning suletakse värav.


Hinne: 6.0/10 (10 hinnet )

Saskia (07.12.2009)

ei ole und,ei ole und,,,,,sest mõtlen sinust,,kujutan sind ette,,,,,seisad minu ees ja taevast sajab valget lund,,,,oii jahh,,nüüd tundub mulle,et vist näengi juba undd......


Hinne: 7.2/10 (11 hinnet )

Andrus (07.12.2009)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
9
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww