ÜLLATUS
CONTRA

SALMI LUGESIN JA JÕULU-
VANA ÜTLES MULLE KUNA
OLED TUBLI LAPS SA OLNUD
KINGIN SULLE KINDERMUNA

PURUSTASIN MUNAKOORE
PIILUSIN MIS IMETEGU
KUKUB KOORTE VAHELT VÄLJA
SEEKORD OLI MUNAREBU

Jõuluaeg oh jõuluaeg
see meie laste vaev
higimull juba otsaees
saja kingi pakkimine ees

Need tatid sind ei täna
vaid ajavad mingit jõuluvanaplära
miks on see aeg nii masendav
kes mind küll selles asendab

hukub kuuski miljoneid
enesetappe lisandub veel triljoneid
jõulupuu meil ju põleb
ja äkki....polegi ni kõle

tuleb meelde jaaniaeg
kus rõõmustab iga viimnegi isamaa poeg
kuid tuleb meelde su majagi tules
nüüd vaevled põlevas jõulumures

miks vajame seda surmade jada
kas me eneseteostus tõesti nii madal
tulekahjud...enesetapud hävib üks ilus kuusekasvand
nende arv jõulul vaid kahjuks ju kasvab

kuuse otsa ülespooline
jõulupilsnerist surnuks joomine
kuid õitseaeg poodidel
Sildiga "jõulud" odekulonnide suur läbimüümine

teise inimlooma peale keegi ei mõtle
midagi head kellegile ei ütle
inimlooma mõistus on madalam kui muru
mafdalamki muti urust

seaga inimest võrrelda saa
kuid inimene teda oma touduks peab
jõuluajal nii palju loomi ohverdama ju peab
et karvadetta värdlooma vajadused rahuldatud saaks

Jõuluvana külas käis,
ise oli maani täis.
Mantlihõlmad olid valla,
ütles ruttu viina kalla.
Siis ta küsisi minult salmi,
lugesin Krelovi valmi.

Jõuluvana seda tea
mis ma ütlen, meeles pea -
pole teist nii armast paid,
kes käib mööda ilmamaid,
pääseb läbi igaltpoolt,
laste pärast kannab hoolt.

Aina kõnnid tood ja jagad
väga harva, kui sa pragad
päkapikud on sul kenad
nagu sinu väiksed vennad
habe on sul pehme ees -
oled küll üks vahva mees
habe on sul vägev ees
oled täitsa rahvamees...

Jõulud jälle ukse ees,
uksel vintis jõulumees.
Glögirida ümber suu,
ajab ümber jõulupuu.
Hirmutab siis lasteperve,
minnes ütleb vinge arve.

Metsateel kus kodutare,
kuulen, keegi kopsib -
see vist mõni rähnipere
õhtust toitu otsib.
Ei see pole rähnist lind,
ehk ma eksitasin Sind,
see ju keegi tuttav mees,
kel nii valge habe ees.

Metsateel kus kodutare,
loomad saatmas taati,
tares ootab lastepere,
teda suvest saati.
Taati vastu võtab pere,
kõik nad ütlevad tal tere,
küsivad, kus olid Sa,
miks meid nii harva külastad.

Metsateel kus kodutare,
koju jõudis inimvare,
kes on aina Soomes tööl,
ei ta maga ei ta söö,
sest, et pere kinke nõuab
nii kui isa koju jõuab.

Jõuluvana vaata mind ,
mina veel ei tunne sind.
Teen su habemesse pai
kui on valus ütle "Ai"

Kes seal ukse taga kopsib,
jalgu lumest puhtaks ropsib?
Tahab tulla meie tuppa -
arvab vist et vana tuttav?

Emme julgelt ukse avab
näol tal naeratus on kaval -
tuppa astus võõras mees
habe ajamata ees

pikk ja valge, ninal prillid
peitmas kulmude all silmi,
mantel punane on maani
kaasas kotitäis tal kraami.

Hakkas minult salmi nõudma
pidi teise kohta jõudma,
kohmitses siis koti sees -
ütles, olen tubli mees!

Kust ta teab? Vist tõesti tuttav?
ma ei küsi, sest ta ruttab.
Tuttavad tal saapapaelad -
vist on isalt saapaid laenand...

Ootan kuni issi tuleb
räägin talle oma murest.
Loodan enne magamist
saab issi saapad tagasi.

Ingel taevast alla laskus,
piparkooke täis tal taskud.
Päkapikud nägid seda,
rõõmsalt tervitasid teda.
"Võtke pühadeks te kringel,
ütles rõõmsameelne ingel."

Poistel täna lipsud on ees,
ootavad nemadki jõulumeest.
Küünlavalgel koos on me pere,
ütleme jõulumehele "Tere!

Hullulehmatõbi laastab maad,
päkapikud kõik on otsa saand.
Jõuluvana üle töötab,
lisajõudu Soomest ootab.

Häire välja antakse,
saanid välja kantakse.
Speed on üle 100 miili,
ületame Eesti piiri.

Võmmid kinni meid nüüd peavad,
relva otsmikule seavad.
Ment nüüd ütleb: "Kaasa tule,"
abivägi avab tule.

Maha jääb neist laibamägi,
edasi nüüd sõidab vägi.
Ees on meil nüüd Kaitsevägi,
vaevalt pääsesime läbi.

Vastu tuleb meile Meri,
kelle särgi peal on veri.
Meri meie poole asub,
meie vägi kohe kosub.

Meril kodus snaipripüss,
meil on vastas ESS.
Meri asja seletab väed nii ära peletab...

Jõulutaat on uksetaga,
minul kodus jube laga.
Suurest hirmust ukse sulgen,
tunnistan-vaid seda julgen.

Jooksen kuuse oksa alla.
Jõulu kingid pilla-palla.
Järsku kuulen õudne krobin,
APPI! Taat see korstnast ronib.
Ruttu tuli alla teha,
Kus on puud ja kus on reha?

Ent siis meel on järsku kurb,
Sellel kuul mul raha pold.
Naaber tahtis jõulukinki,
naine karjus osta sinki.

Ostmata jäid ahjupuud,
polegi nüüd teha muud.
Kuuse alt siis rooman välja,
Kõrist alla kallan kalja.


Ent mis selgub kohe varsti.
Jõulumees ei toonud vorsti,
kingikoti ka tal pole
Küll on kole, OI kui kole!!

Vaatan jõulutaat on paks
meenub kohe KANAL 2
Reporter, Uudised ja jutt
Jõultaat on vana pätt.

Suurest hirmust haaran kalja
Jõulutaadil pole nalja.
Jookseb eest ja karjub appi,
lubab ka et annab pappi.

Ütleb kuule armas mees,
lase minna, ära liiga tee!
Siis ma mõtlen ah las läeb
jõuluaeg ju siiski käes!

Nüüd jäta päev ja jäta töö,
sest kätte jõudis jõuluöö.
Sa palju verivorsti söö
ja lase lõdvaks oma vöö,

et siga saaks su kõhtu täita...
Sülti käega makku aita.
Hapukapsas pole laita
pärast sööki vatsa paita.

Võta pihku topeltkringel,
anna puhkust aasta pingel.
Piparkoogid, vahukoor...
Saabub varsti aasta noor!

Kui hakkad tundma väsimust -
kõht on täis ning meel on must,
siis tea, et aitab väike naps.
Nii ütles kord ka jeesuslaps.

Jõuluvana tore mees
valge habe on sul ees.
Ütle mis sul koti sees.
Miks sul vitsakimp on ees.
Ütle kas sa tuled veel.

Isa koduõlut joob,
ütles, metsast kuuse toob.
Võttis kannu, võttis kaks,
jutt see muutus valjemaks.
Kohe metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.
Nii ta jõi ja ajas juttu,
aeg see lendas väga ruttu.
Õhtu juba kätte jõudis,
isa aina õlut nõudis.
Siis ta lausus, oh sa ime,
väljas juba üsna pime.
Õlu hakkas täitsa pähe,
ei ma täna metsa lähe.
Homme metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.

Enne jõule Ülemusele - "Miks mind pole tööl."

Seda enne jõule tean,
Nii advendi paiku juba,
Palju sahmerdama pean
Et kaunistatud saaks mu tuba:
Kuuserootsu koju toon
Ehin, kaunistan seal seda;
Kui päkapiku kätte saan
Siis sakutama pean ka teda:
"Kes ütles, et pead käima siin
just minu lapse akna peal
kas ka järgmine kord kui nänni viin,
arsti juures käima pean?
Just sinu pärast, pärdik, rott,
mul katki kolme sõrme luu
sest laps küll magab nagu kott
kuid siiski kinni püüaks su,
ja sobivaimast parim nõks
tundub talle hiirelõks."
Tööd tegema nüüd ma ei pea
Nii umbes kuu või teisegi,
Sest kipsis käsi ju ei saa,
Mis siis et abiks arvuti.

Tere kallis jõulutaat
tulid sa meid vaatama.
Kingitusi palju kotis
neid vist tulid jagama.
Tänu täheks sinule
salmi sulle ütleme.

Oh sa kitsi päkapikk!
Ära ole imelik!
Ütle Jõuluvanale,
mida meie tahame!

Ega meie palju taha-
toogu meile veidi raha.
Et saaks osta nikki- näkki,
hapukapsast, verikäkki,
piparkooke... mida muud?´
... loputaks veel veidi suud
värske õlle- kaljaga.
Kui ei saa me naljaga,
lubame, et teeme kära.
seisame, ei lähe ära
Jõuluvana saani eest!
Vaadaku siis, kuidas mees
jalgsi pändiks Põhja-raale.
Jäägu parem Eestimaale
pepu paljas, habe härmas.
Nii, et olgu parem kärmas
meie soovi täitma ta.
Tuleb ilma- aga saab!

kõlab kume uksekell
uksel purjus naabrisell.
Ütleb, et teeb jõulusokku,
endal katus jooksis kokku...

"Jõulurõõm!"

Jõuluööl käib kibe töö
päkapiku poistel
ja kõigil teistel
kes lastest lugu peavad
ja neile kinke veavad.


Rõõm on suur
sest toas on jõulupuu
ehted kaunilt sädelevad
küünlaleegid värelevad
unustada nüüd ei või
jõulusalme põnevaid.

On põnevus nüüd nõnda suur
et sõnad takerduvad suus
mis ta mulle nüüd küll annab
seisan nagu soolasammas
veidi mõtlen ja siis ütlen.

Jõuluvana,jõuluvana
ära mine üldse ära
meile elama sa jää
koos meil oleks väga hää
kingikotist iga päev
kinke tuleks võluväel.

Jõulumees, mul ütleb vaist,
et Sul vaja oleks naist,
kes Sul habet kammiks siluks,
et Sa ikka oleks ilus.
Kes sul kohvi voodi tooks ja et ei puuduks jõulujook.

Saabub soove üle maa ja mere.
Jõulutervitusi hingab õhk.
Maailm ütleb pühadele tere.
Ninna tungib piparkoogilõhn.

Keegi vaikselt üle lume sammub,
seljas kott ja valge habe ees.
Kõigile ta tuttav juba ammu.
Uksest sisse astub jõulumees.

Ütle mulle jõuluvana!
Kas ka päkapikk on vana?
Või ehk on ta hoopis laps,
sina aga tema paps?

Ilmar,väike poisiraas,
isa poodi ajas.
Lumi ammu oli maas,
kelku polnud majas.
"Liugu lasta kelguta
isagi ei oska,"
Ilmar asja selgitas.
"Tuleb kelk meil osta."
Isa ütles:"Osta võib."
Muigas kummaliselt.
Aga kelgu majja tõi
jõuluvana ise.

Kuidas teab küll jõulutaat,
mida lapsed tahavad?

Õues hiilib päkapikk
ta mütsitutt on üsna pikk.
Kui kätte jõuab jõuluöö
on päkapikul palju tööd.
Iga väike kukupai
saab päkapikult pika pai.
Jõuluvana toogu pakke.
lapsed hüppavad rõõmust lakke.
Palju kingitusi tal
peidus suure teki all.
Meilt ta läks ja ütles veel
sinu poole olen teel.