Talveõhtu on jõudnud kätte
kõik kohad täis on pätte.
Neil pikk habe, punane kuub ja müts
neid kardab ja austab iga juts.
Kui sõna ei kuula ja teed pahandust
siis nad sulle ei too maiustust.
Nad jälgivad sind akna taga
ja isegi öösel nad ei maga
Neil pealik on suur ja paks
ka teda peab kartma iga laps.
Tal vööpeal on suur vitsa kimp
ja seljas kott, kus heade lastejaoks kink.
Põhjapõdrad tal veavad saani,
tal punane mantel seljas maani.
Pikk ja valge on ees tal habe
iga maffia boss on ta peale kade.
Külla tuleb kord aastas ta
see juhtub siis kui lumi on maas.
Jutt, mis ma räägin ei ole jama
ta nimi on ju JÕULUVANA!
jõulutaevas paistab kuu,
unisesd on pöösad puud.
vaikib loodus seisab töö,
saabunud on jõuluöö!
Päkapikk on ähmi täis,
keegi koputamas käis,
öösel tema akna taga
kui ta magusasti magas.
Päkapikk nüüd murrab pead-
kes see võis küll olla seal
Teised on ära tööl
vaid tema kodus sellel ööl.
Siis märkab päkapikumees,
et tal on kommid sussi sees
ta kohe kõigest aru saab
ning ise rõõmsalt hüüab:
Kes küll seda enne näinud!
Mul on päkapikud käinud!
Õhtul enne jõulupühi vaatasin, et suss on tühi. Öösel katsun - küll on kole, mitte midagi ei ole! Hommikul kui silmad avan, panen sussidesse jalad. Süda mul ei anna rahu, mõtlen, miks nad siis ei mahu? Äkitselt läks rõõmsaks meel sussi sees on teised veel!
JÕULUMEES MUL PALVE SUUR
EMALE TOO ÖÖSÄRK UUS.
VANAGA KUI KÕNNIB TA
HÄBI KOHE VAADATA.
ISAL MOBLAT OLEKS VAJA
SEE, MIS KARJUKS NII, ET KAJAB.
MEHELE TOO PÜKSID UUED
VANAD NEED ON JUBA SUURED.
KÕHNAKS JÄÄNUD TEINE VIST
RABAB TÖÖD KUI TRAKTORIST.
PISIPÕNNID TAHAVAD
AUTOT KUHU MAHUVAD.
ENDAL MA AGA TAHAN
NATUKENE ROHKEM RAHA.
SEDA KUNAGI EI PIISA
KUI SAAD SIIS JUURTE LISA
RÕÕMSAID JÕULE
Kui Sa eile öösel selle peale ärkasid et keegi habetunud sell Sind kotti üritas toppida, lasknud sel juhtuda! Ma palusin ju Jõuluvanalt Sind enesele kingiks...
Kuskil kaugel paistab kuma,
Aisakella tasa hääl.
Läbi lume vaikselt suman,
Keegi askeldab vist sääl.
Kuulen päkapiku juttu,
Põhjapõdra kabja häält.
Liigun kuma poole ruttu,
Järsku leian ennast säält.
Oh mis ime, mida näen,
Põhjapoolus silme ees.
Ühtäkki justkui imeväel,
Ees mul seisab jõulumees.
Kutsub kaasa, istub saani,
Sõnab “ aeg on minna mul”.
Habe uhke, mantel maani,
Põhjapõdrad minekul.
Kõik on süvenenud töösse,
Kingikotte saanis kolm.
Järsku kadunud nad öösse,
Maha langeb tähetolm.
Äkki ärkan, see vaid uni,
Kätte jõudnud jõulupäev.
Väljas külm ja kaunis lumi,
Kuuse all siis kinke näen.
Leian kirja, see on mulle
Loen “meeles mul sa väike veli”
Naeratan ja vaatan tulle,
Kõrvus aisakella heli.
Need inimesed elavad vanaisa juures
Esimesest detsembrist käivad laste külas
Magustuseid,kingituseid sussis jätsid
Ööseti nad tihti peitmiseks mängisid.
Uuel aastal päkapikudega tuleb Jõuluvana
Lapsed tulevad kutsuda teda kaua
Jõuluvana süütab nääripuud
Ümber teda laulvad ja tantsivad päkapikud.
ärkan hommikul - seitse on kell
tormituuled väljas keerlevad
kas tõesti on see pakane , hell -
kellega koos leht väljas veerleb.
Oh kus on see soe ja kuum suvi?
see ilus suvevaheaeg meil,
Kas talveootuses tunned huvi
kuidas aeg läheb edasi teil?
Ruttu riidesse nüüd panen,
kooli ju vaja minna,
kuigi mida varem seda parem,
aga kuna kooli jõuan veel sinna?
Varsti on talv meil käes,
mantel seljas ja lumi maas,
öösiti päkapikke näen.
Vaatan siia, vaatan sinna-
Aknast juba lörtsi näen
kus mu sall ja kindad?
külmunud juba mu käed.
Oh issand kas tõesti ongi nii,
et detsember tuleb
või see ongi siin?
veel mõni õhtu oma silmad sulen
ja lõpeb mu ootuste piin,
näen ohtralt igalpool lund
oh jõuluvana kus oled sa?
on tulnud jõulutund.
Või ma olen unustanud
olla tubli ja hea,
kas olen karistatud
või teinud vea?
Ootan kingitusi ja jõulupuud
sest aasta on möödas,
ja luule jälle suus
ning pärast seda
on juba aasta uus.
Las vahutab õlu,
las voolab liköör.
Kui puudu tuleb päevast,
siis lisa saab ööst.
Hämaras – hämaras talveöös
mööda lumiseid radu
uitab üks mõte,
üks lootus,
üks usk …
et uus aasta oleks parem,
oleks otsimiste rikkam
ja leidmiste rõõmsam.
Et jätkuks tervist ja õnne!
Siis kui akendes kustuvad tuled,
selja taga on koolisaal tumm,
sinist koduteed vaikides tuled,
ümber langemas lumi kui lumm.
Tahaks uskuda veel kui legendi,
et käis koolis vist eht näärimees.
Siiski muiates meenutad vendi,
kellel see äratundmine veel ees.
Peidab peost jäänud väsimust ära
iga talveööst hingatud sõõm...
Äkki näen, kuidas õhuski särab
magus valutav nääriöö rõõm.
Oi, seda lund, oi lumekest,
mida sajab ja sajab!
Oi, seda talvist tuulekest,
mis väljas sääl juttu ajab!
Tuul kõneleb kuule ja tähile,
ta kõneleb jõuluööst.
puud lumega kaetud, nad kuulavad,
mis räägib tuul imedeööst.
Oi, seda tuult, ta kõneleb,
et tulemas jõulumees,
ja oi, kui ta tuleb,
siis säramas tal lumeke taga ja ees;
ning pambud tal seljas, ka vitsakimp - v
ist lastele, arvab küll Endu,-
ei, see on selleks, kui varesed teel,
neid hirmutab, et tõuseks lendu.
Oi, seda lund, oi lumekest, mida sajab ja sajab!
Oi, seda talvist tuulekest, mis väljas seal juttu ajab!
Tuul kõneleb säravast jõulupuust ja sellest, mis Endule toodi
Küll mängiks Endu, see latseke; ta väsimus viimaks viis voodi…
Siis kui öösel magan ma,
minu juurde tuleb ta.
Tatsab mööda tuba ringi,
otsib vaikselt minu kingi.
Äkki keegi sahistab,
tema juba pabistab,
kuhu peitu pugeda,
et ei saaks ta sugeda.
Kuuseokstel sädelevad tuled,
imeliselt hellaks muutub meel...
Jõuluvana peagi külla tuleb,
lapsena end täna tunned veel.
Kuigi palmikut sul pole enam pikka,
käedki jutustavad tehtud tööst,
küünlavalgel meenub sulle ikka
lapsepälve kaunis jõuluöö...
Nüüd unistan ma taas jõulust
just nagu lapsepõlve aal...
Jõulukuuse särast ja saanikellast
ja valgest lumevaibast maas...
Nüüd unistan ma taas Jõulust
ja saadan tervitusi teil
Palju rõõmukilkeid ja naeru
kauneid jõulupühi ikka teil...
taas sajab valget lund väljas
ja toas on ehted haljal puul.
Kumab küünlavalgus ja rõõmu algus saab peagi lauluks laste suul.
On pilvisse end kuu peitnud,
ei tähti puista taevakaar.
Kuid kui lapsed öös näevad und,
sajab väljas ikka valget lund...
Kuldse tõllaga kuldses rüüs
tuleb aegade prints üle mäe.
Annab südamevärinal tähises öös
uusaasta printsessile käe.
Hetkeks soovides seisatab aeg sel ööl
tardub jääkilluks kuu ja vari
kuni kell viimast korda sel aastal veel lööb
algab lootusi tulvil uus ..
Vankritega, saanidega
liigub päkapikukari,
jõulukingiplaanidega-
igaüks kui väle vari.
Vilksab korra akna takka
punav müts või hõlstiäär,
viuh! - Ja kõik on jälle vakka,
nii et uskuma või hakka:
päkapikujutt on väär!
Aga öösel kõlksab äkki
otse toas sul kuldne kell!
Kui sa ärkad, nikki-näkki,
piparkooke, jõulukäkki,
jõulukommegi on äkki
sinu aknalaudadel.
Kui sa ärkad öösel selle peale üles ,et mingi pax mees topib sind kotti siis ära karda. Kirjutasin Jõuluvanale, et tahan sind endale!!
Ilusaid jõule!
jõulu öösel tuleb vana
märkab tuba säravana,
peidab kuuse alla kingi
ise läheb ostma kingi
jõulu öösel vaikne on
kella seier teeb ting-tong ,
lõbus habemega mees
laulab uhke saani ees
Suss on akna laual,
ootama ei pea kaua.
Hommikul kui üles ärakd
sussis üllatust sa märkad.
Päkapikk on jälle käinud,
kingi pannud ära läinud.
Tuleb tasakesi ta,
siis kui öösel und näed sa.
Pisut tähetolmu, natukene lund,
Keegi tatsab tasa, südaööni tund
Uinuda ei saa sest ärevus on hinges
Hiilid voodist välja, saatjaks on sul ingel,
Sinu sammud on kui kassil kuumal plekil.
Ümber võtnud vana lapiteki,
sest et veidi külm, samas aga õdus,
nagu jõuluajal, ikka olnud kodus
Nii hea on olla laps ja tunda seda rõõmu.
Kuni oled noor veel, haara igat sõõmu
sellest jõulutundest, mis on haruldane,
millele ei miski pole ligilähedane.
Kuid kes siis on see, keda kuulsid kolistamas?..
See isa on, kes miskipärast kuuse all on kolistamas!
Sa küsid isalt: " Mida öösel teed siin, paps?"
Isa ehmatades hüüab:" Ära uuri elu, laps!"
Tol öösel üks täht paistis kõrgelt
ja öö oli pehme ja hell.
Kesk valu ja valguse kõrbet
üks laps sündis karjasel.
Ja emakssaand noor Maria,
silmis kurbus, mis sügavmust,
mõtles lapsest,kes ilma siia
pidi külvama lunastust.
Maria ei teadnud, mis tuleb, kuid teadis: see ilm on julm.
Ta kindlasti piinades sureb,
head loota on meeletu ulm.
Miks pidi see olema tema - ta ainus ning lihane laps?
Ja nuttis noor Jumalaema
kuni lõppes pisaraist jaks.
(Killu Loona)
Keegi öösel salaja
köögilaual sahistas.
Piilusin ja nägin inglit,
vaapa kraapis meie kringlilt.
Nii, kui ingel märkas mind,
lendas minema, kui lind
Öösel siis, kui aknad härmas,
keegi koridoris lärmas.
Kolistas ja katsus uksi,
karjus nii, et s*tu püksi.
Tagant vassist tuli issi,
käigult laadis jahipüssi.
Käigult sihtis, käigult lasi.
Ukse pihta tina pani.
Ukse tagant, tahmane ja kaame,
ennäe imet jõuluvana.