Akna all ja ukse ees
seisab kaval lumemees.
Mõtleb nalja teha vähe,
pistab porkna püsti pähe.
Porgand peas on üsna äge.
Terav, punane ja vägev.
Küsimus on ainult üks: kuhu panna karvamüts?

Täna istun laua taga,
olen praegu hästi vaga.
Päkapikk Sa vaata mind,
siis kui minagi näen Sind.
Pane kirja mida näed,
ja kui jälle koju läed
räägi taadile siis ka,
et on üks raamatupidaja,
kes veel täna üsna tasa
istus oma laua taga.
Aga homme ilmselt taas,
nõuan ma, et kõlab baas:
Kus on kaubad, varad, raha!
Deebet-kreedit võrduda ei taha!

Isa koduõlut joob,
ütles, metsast kuuse toob.
Võttis kannu, võttis kaks,
jutt see muutus valjemaks.
Kohe metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.
Nii ta jõi ja ajas juttu,
aeg see lendas väga ruttu.
Õhtu juba kätte jõudis,
isa aina õlut nõudis.
Siis ta lausus, oh sa ime,
väljas juba üsna pime.
Õlu hakkas täitsa pähe,
ei ma täna metsa lähe.
Homme metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.

Väljas lumine ja käre,
jõulumeeleolu ärev,
ehitud kuusk ja kaetud laud,
meie suust kostub jõululaul.

Keegi ukse taga ootab,
luuletusi kuulda loodab,
salmid loetud, meel hea,
kergelt valutama hakkab pea.

Jõuluöögi väga vaikne,
kõigi meel üsna karge,
ei sega väsimus, tüdimus,
kedagi ei vaeva ükski küsimus.

ISTUN ÜKSINDA JA VAIKSELT PANEN TINA
KIIKAN PEEGLISSE SEALT VASTU VAATAB MINA
ÜSNA SARNANE MU SEINAKELLA KÄOGA
JUUKSED SORAKIL JA MUIDU LOLLI NÄOGA

Jõuluke, jõuluke
tuleb üsna ruttu.
Aastake, aastake
läheb varsti tuttu.
Kuuseke, kuuseke
metsast koju toodud.
Kingike, kingike

Õues hiilib päkapikk
ta mütsitutt on üsna pikk.
Kui kätte jõuab jõuluöö
on päkapikul palju tööd.
Iga väike kukupai
saab päkapikult pika pai.
Jõuluvana toogu pakke.
lapsed hüppavad rõõmust lakke.
Palju kingitusi tal
peidus suure teki all.
Meilt ta läks ja ütles veel
sinu poole olen teel.

vat kus alles jõulumees,
sõpru tal on igas ilmakaares.
kõike meid ta meeles peab
tegijatest esireas.
tuiskab ringi see mees
ja rõõmu toob ta meile kõigel.
lapsed rõõmsalt kilkavad
ja kalli teha ihkavad.
sooviks oleks mul ka see,
et sõbraks oleks kõigile.p
eagi läbi on see päev ja
jõulutaadil puhke aeg.
aasta pärast uuest,
mis tiksub üsna kiirest.

Õues hiilib päkapikk,
ta mütsitutt on üsna pikk.
Kui kätte jõuab jõuluöö
on päkapikkul palju tööd.
Iga väike kukupai
saab päkapikkult pikka pai.

Mul meel on mustja tuju paha
sest lund ei ole sadand maha
nüüd siia sõita saaniga
Taat tulla ei saa põdraga.
Kui jõulutaat ei tulla saa
tema asemele astun ma ,
sest ega ilma kingita
või jätta õde,venda ma.
Ma pliiatsid mis terved veel
panen pakki oma vennale,
mu nukk mis üsna kenake
saab kingiks õeraasule,
ja isale teen paki ka
ta kingiks ema salli saab,
aga ema paki sisse siis
panen kommiraha -krooni viis !
tal meeldib poes sopata,
las ise kommi ostab ta.
Aga omale ? Oh kus on häda,
ei või ju ise pakki teha !
Kuid pole miskit parata
sell aastal jään ma pakita...

Lund hakkas sadama õhtu eel,
pilk püsimas ikka veel teel,
ootus on hinges, kas tuleb ta juba,
see taat punases kuues.
Kas kinke kotis tal veel ja veel,
või vitsakimp asetseb vööl.

Olen olnud ju üsnagi pai, kuid ka vallatust tehtud sai.
Läks mänguhoos katki vaas päris uus,
jäi süüdlaseks kass, kes muu.
Aimab ema ju tõde vist isegi,
kuid kära ei tõsta sest sugugi.

Kooliski olen ma kukupai,
ei kära ei jookse ja viie sain,
Siis rõõmustas isa ja emalt sain pai,
mis lisada oskaks siin enamat,
et kingi nüüd võtaks ja sulle teen pai.

Kingul kasvab kuuseke
Üsna örn ja habras veel
Kohev lumi kaitsmas külma eest
Kuu ja tähed valgustamas ööd
Las ta kasvab sirgub veel
Rõõmusatb meid igal jõuluööl
Tuppa too vaid oksake
Loodan rõõmutab see jõulumeest ja memme ka.

Kas pole see siis imelik
Et teabki iga päkapikk
Kus elab hea või paha laps
Et kuskil kolm ja teisal kaks

Nad majast majja lippavad
Su aknast sisse hiilivad
Ei varjule jää ükski vemp
Ei ulakus või koeratemp

Kui oled viks ja viisakas
küll jõuluvana teada saab
Sest päkapiku pilgu eest
Ei pääse mitte ükski mees

Kui oled pai siis oodata
On jõuluvanalt kinki ka
Võid olla üsna muretu
Kui peas on laul või luuletus

Isa koduõlut joob,
ütles, metsast kuse toob.
Võttis kannu, võttis kaks,
jutt see muutus valjemaks.
Kohe metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.
Nii ta jõu ja ajas juttu,
aeg see lendas väga ruttu.
Õhtu juba kätte jõudis,
isa aina õlut nõudis.
Siis ta lausus, oh sa ime,
väljas juba üsna pime.
Õlu hakkas täitsa pähe,
ei ma täna metsa lähe.
Homme metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.

Jõuluõhtul soe on tuba,
väljas üsna pime juba.
Väljas särab valge kuu,
jõuluvana hüüab "Uhuuuuu!"
Sõidab üle meie maja,
korstnast lahkelt kinke jagab.
Nüüd me paki lahti teeme,
näeme,seal väike lumehelbe seeme!

Lumes jookseb päkapikk,
mõtleb, et ta üsna šikk.
vormimütsis palju puna,
botastel ka lendav PUMA.

olen lillevaas ,

minu ees on klaas.

mul on suur maja,

vahest palju kaja.

aias kasvab lill,

lambal seljas vill.

mul on aknal pakk,

ja küünel küünelakk.

käes on mul pall,

ja kaelas pehme sall.

laes põleb lamp,

ja toas on põrsas pamp.

seinal seisab riiul,

minu käes on viiul.

kollane on juust,

juustu alus puust.

koolis lemmik mata,

köögis köögikata.

laua ääres tool,

tooli sees on vool.

meile tuli voodi,

üsna minu moodi.

õues kasvab puu,

mille sees on luu.

mina olen laevas,

lennuk sõidab taevas.

ükskord oli raamat,

mina nägin laamat.

meil on kodus kapp,

mille sees ka minu mapp.

meil on kodus komm,

mille sees on pomm.

mul on kodus pere,

kes ütleb teile tere.

meil on kodus laps,

kellel suur on paps.

mul on kodus pann,

mida peseb vann.

Disney jõulud
24.12.02
Jõulud – tore aeg ju,
Õunu saab siis iga päev ju.
Uku, Mari lähvad õue
Lumi sajab neil siis põue.
Uhket kuuske näevad nad,
Donald jagab neil halvaad.

Ja siis lapsed rõõmsaks läevad –
Aladini nemad näevad.

Näärivana samas tuleb
Äsja kleepis pähe suled.
Ähkis samas põhjapõder
Rääkis:“ Olen üsna nõder“.
Ilutulestik siis algas
Donald seda kartma hakkas.

Ma olen oodanud
Sind tuhandeid tunde.
Palju pikki päevi
ja üsna mitu kuud.
Ma ei suuda enam.
Kiirusta!
Olen tüdinenud külmetamast,
igatsen Su sooja tuld.
Kord Sa juba piilusid.
Palun tule veel.
Ole päris minu juures.
Silita oma soojusega mu
kahvatut keha.
Pööra minu poole oma
kiirgav pale.
Sinu sära tungib mulle
rakkudesse sügavale.
Ma ei palu ju võimatut!
Aeg on käes.
Loodan, et homme on
see õige päev,
mil Sind pika aja
järel jälle näen.
Jah kallis,
kohtume homme,
siis ulatad mulle
oma kuuma käe.
Nüüd ma tean, et
varahommikul,
sa ilmud kohtingule -
mu kallis päikene!

Päkapikk.
Longib päkapikujüts,kuklas päkapikumüts,
jalad märjad,vammus kottis,püksipõlved üsna lontis.
Kurnatud ja väsinud,kurja koera räsitud.
Aga töö ei lõpe veel,tallata on pikad teed.
Loodan,et ta ühel õhtul-siis kui oled pugend põhku,
seisabki su akna taga.Olles kindel,et sa magad,
pistab sinu sussisse kingituse tõsise,
mida oled siiralt soovind-täidab nii su salasoovi.
Lisaks minult kallistusi ning veel õige mitu musi.
Kui sa sussi sisse vaatad,ära mõnda ära kaota.
Mul nad täpselt loetud üle-ühtki raisata ei ole...