Kuused saavad valged kuued,
kännud pähe mütsid uued,
väiksed põõsad talveunes
üleni on paksus lumes.

Kuid mis sagin metsa all?
Jõulud on ju lähedal.
Tuleb kaugelt jõuluvana
sõpradele jutustama,
et ta laste juurde läheb
ja et abi vajab vähe.

Laanerahvas rõõmuga
teda nõus on aitama.
Jõuluvana habet paitab:
"Kes mul koti selga aitab?"
Jänes sikutab ja tirib:
"Küll on raske!"
"Jäta virin!"
riidleb karumõmm.
Hoplaadi!
Kott on seljas jõulutaadil.
Võtab kepi, astub teele...
"Sõbrad, hüvasti, aidaa!
Pärast tulen rõõmsal meelel
tantsu lööma teiega!"

Sada salmi jõuluvanast
oli peas mul praegu just,
jõuluvana kirjust kanast
teadsin mitut luuletust.

Pähklitest ja päkapikust,
jõulusokust imelikust,
kuusekese sirgumisest,
karu unest virgumisest.

Lugesin ma võrinaga,
laulsin nii, et põrin taga...
Aga äkki pea on tühi,
seistes jõuluvana ees.
Hüüan valjusti:"Häid Pühi!"
Ehk sest aitab, jõulumees?

Jõuluööl käib ingel igas toas,
lendleb sääl ta küünlavalgus joas.
Silmaga Sa vaevalt teda näed,
siiski tunned, et ta soovib hääd...
Kuuseokstelt tõuseb jõuluhõng,
ingli juustes särab karralõng.
Paitab kaisukaru sinu peos,
räägib muinasjuttu unenäos...

Nüüd jäta päev ja jäta töö,
sest kätte jõudis jõuluöö.
Sa palju verivorsti söö
ja lase lõdvaks oma vöö,

et siga saaks su kõhtu täita...
Sülti käega makku aita.
Hapukapsas pole laita
pärast sööki vatsa paita.

Võta pihku topeltkringel,
anna puhkust aasta pingel.
Piparkoogid, vahukoor...
Saabub varsti aasta noor!

Kui hakkad tundma väsimust -
kõht on täis ning meel on must,
siis tea, et aitab väike naps.
Nii ütles kord ka jeesuslaps.

Lumememm sa naljamees sul on punanina ees,
mustad silmad, must on suu,
nägu ümar nagu kuu,
kui sind paitab päikene sulad üpris väikeseks.

Nüüd päkapikk asub teele.
Tal seljas on pisike märss.
Ja plaanis on jätta tal meelde
sinu väikene jõuluvärss.

Tal plaanis on õppida ära
see laul, mida sina tead,
näha korraks su silmade sära,
kuulda, kas sa ka viisi pead.
Päkapikk ei pea kimekirja
neist, kes teinud on mõned vead.
Päkapikk paneb nime kirja
neil, kes tahaksid olla head.

Sinu nime ta torkab märssi,
sinu laulu ta jätab pähe
ning ta aitab sul öelda su värssi,
kui see äkki sul muidu ei lähe.
Niisiis päkapikk asub teele,
õlal pisike naljakas märss.
Sina tuleta ruttu meelde,
oma jõuluks õpitud värss.

tere,tere jõuluvana,
jõulusoov mul üks ja sama.
pastapliiats,üllatus,
nendest aitab,küllap vast.
olen olnud hea laps,
hoolas,tore,virk ja kraps.
kauneid jõule kõigile,
ilusaid ja rahulikke!

Paksus metsas lume süles,
magab päkapikuke.
Hommikul ja vara üles
ajab teda jänkuke.
Siis kui saabub jõuluöö,
päkapikul palju tööd,
kingitusi aitab ta
jõuluvanal jagada.

Mis on päkapikul muret?
Tal ju kena ülemus,
Paitab päid ja jagab kinke
Ei miskit jama, rumalust.

Mida panna selga, pähe
Päkapikul muret pole.
Selga kuub ja pähe müts
Jalga punasametine püks.

Bensumuret mitte mingit,
Saani ringi veab neil vingelt,
Nii et huulil naer ja laul,
Põhjapõdra kondiaur.

Ainus mure päkapikul
Sellel väiksel õnnelikul
Et ei kaoks ta positsioon
Kui hulluks läheb inflatsioon.

Päkapikk sa tore mees,
aita mind kui sõbrakest.
Too mul kommi, kinke ka,
ära ainult jõuluvanale valeta.

Räägi ära kõik mu heateod,
lisa veel kõik mu lisateod.
See mind aitab nobedalt
saada kätte mersu kobeda.

paksus metsas lume süles
elab päkapikuke
hommikul ju vara üles
ajab teda jänkuke.
Päkapikul palju tööd
siis kui algab jõuluöö
jõuluvanal aitab ta
kingitusi jagada

Jõuluvana ärkas täna hästi vara
ja siis läks tal tuju kohe ära.
Väljas oli soe,
Kraade täpselt viis,
ja siis otsekohe tee ta apteekini viis.
Loodab ta, et äkki aitab teda aspiriin,
kuid oh ei, sooja ilma vastu
pole rohtu siin.

Kes küll ukse taga on?

Kes küll ukse taga on,
ega mitte kärnkonn?
Kes küll oleks tema,
ega see ei ole ema?

Näita ennast kohe,
sa ei ole lohe!
Mulle meeldib see,
näitab mulle keelt

Mulle aitab juba,
mulle meeldib oma tuba.
Kohe on kõik,
tee peal lookas lastehõik.

POP
Sõpru leida raske vist,
aitab lähendada mõni syst.
armastada kedagi see paha -
mõte roimult maha - taha.

Kes joob koos sinuga kooma?
Kes juurde käib viina toomas?
Kes toetab kui jalad ei kanna?
Kes aitab sind magama panna?
Seda ei teeks põder vaid ainult sinu sõber!

Talvel karud magavad
Unimütsid on vist nad
Kevadel kui sulab lumi
Lõpeb karul talveuni

Talvel metsas ära kisa
Pahaseks saab karuisa
Kuni veel on lumi maas
Tahab rahus norsata

Ära kisa ega karju
Oma suure ema varjus
Tudub väike karupoeg
Sügavamalt kaissu poeb

Lumetekk ja padjaks mätas
Põse alla pandud käpad
Lase mõmmil magada
Uni aitab kasvada

Kord tulid mu juurde
ja palusid
:Võta mind tagasi!!
See siiski ei läinud nii...
pettus hinges, põles kui viin
Haiget tegid mu kehale, meelele...
Sulle jäid meenutama mind mu pisarad.
Aasta möödus ja armid väiksemaks muutusid...
Nüüd muutus elu, sest kohtasin kedagi,
kes minus näeb mind ja oskab hoolida,
pakkuda seda mida vajan...
vajan Armastust,
mis on puhas ja omakasupüüdmatu,
ta ei karju, ei löö...ta paitab mu pead
ja vahel sosistab :Ei leidu nii palju sõnu,
et öelda, kui väga sind Armastan!!!

Näe, vist sellel kajakal
päevanorm veel vajaka!
Muudkui nopib kalu veest,
tea, kas aitab kalameest.
Või ehk polegi see nii,
miks ta naerab-hi-hi-hii?
Narrib hoopis kalameest,
nopib ära kalad eest!

Mis vahel mu närve nii sööb,
kui mu ümber pole kedagi,
ja vaikne on maa...
Miks mõtlen veel sulle,
kus oled, mida teed,
ja kas ootama sind peaks veel..??

Nii üksi ja vaikus mu hinge paitab
teades et on olemas sõpru,
nagu sina mulle oled,
eriline ja hea, kelleta ei saaks..,
sest lubasin sulle,
et ei unusta iial sind ja jätan su südamesse,
kuigi valu teeb hing...

Tahaksin vaikust, et olla rahus,
kuid vaikus meenutab mulle sind..
ja see pole sama
mis ta enne oli...
vaikus ilma sinuta,
on kui päev ilma päikseta,
mis hall ja must, ning mõtetu...

Tule, tule minu juurde,
olen ainus, kes sind aitab.
Tule minu tuppa suurde,
kus sind silitan ja paitan.

Ära otsi lohusõnu
suure külma ilma seest.
Vajad lihtsat elumõnu.
Vajan sinusugust meest!

Õpetaja

Õpetaja vahel kuri,
neid on koolis terve kari.
Kaklemis ei ole koolis,
muidu istud dire toolis.
Vahel õpetaja jutustab,
kirjatahvlile kirjutab.
Mängida ei taha üldse,
see tekitab õpilastele pahameele kortse.
Saali nad ei taha lasta,
tahavad vaid lilli kasta.
Ei luba teha kisa kära,
ajavad siis klassist ära.
Aga siiski nad on toredad,
üldse mitte koledad.
Kui panevad hindeid häid,
siis rõõmust klassis ringi käid.
Kui sa lõpuks taipad,
et õpetaja sindki aitab.
Ta paremaks teeb mind,
ja kui sa tahad siis kasid.

Jõuluvana kas sellest aitab,
kui laps su habet paitab?
Või peab veel naeratama sulle,
ja et pakki kätte saada veel kallistama ka?

KALLID SÕNAD MEIL ON ANTUD
LASTELE SIIN EMA SUUST,
ELUPÕHJAKS ON NAD PANDUD,
NAD KUI HINGE ÕNNISTUS.

EMA SUU NEIL IGA SÕNA
SÜDAMESSE KIRJUTAB,
AITAB NEID, ET IGAL AJAL
SELGESTI NAD ARU SAAKS.

HARIB LASTE SÜDANT ISE
VILJAKANDVAKS PÕLLUMAAKS,
SÕNASEEMET KÜLVAB SISSE,
ET TA VILJA KASVATAKS.

NAD ON KUI PÄIKE, KILP JA ILU,
EMA SÕNAD LASTELE,
ANNAVAD NEIL AU JA ILU,
LOOVAD HINGE HEADUSE !

Jõuluvana teel,
ta kinke pakib veel.
Päkapikke paitab,
Kes veel siis teda aitab?
Punakuub ja tutimüts,
kinki ootab koolijüts.
Kingid meil on magusad,
Ja luuletused tegusad,
Kuid jõulurõõm ja kuusesära,
lihtsalt ärge minge ära.
Jõuluvana, jõuluvana,
ahjus küpseb meil hea kana.
Lapsed kuuse juures juba,
jõuluhõngu täis on tuba.
Jõulutaat on uksetaga,
kõik on hästi-hästi vaga.
Varsti kingid käes ja rõõmus meel,
Jõulud, ootame teid veel!

Kes on annud mulle elu,
kelle päralt kevad on ?
Kes toob minu ellu ilu,
kelle jaoks ma suurim õnn ?
Ema, sinu on need aated,
nagu taevas sinine,
oma anded, oma püüded,
kõik toon tänuks sinule !

Kes mind lohutab ja trööstib,
aitab hädaorgudes ?
Kes mind juhatab siin elus,
annab kätte õige tee ?
Ema sina ikka tahad
aidata ja päästa mind,
kõik, mis mus vale jätad maha
headuses vaid kiidad mind !