Me ihkame jõuluks koju
ja otsime tuttavat ust.
Üht tunnet mis iial ei looju,
rõõmu väikesest jõulupuust
Kodus ootab meid jõulurahu,
laul sujuv ja leebe jutt.
Pere koondub,kes asumas lahus,
nüüd kõigil ju kojutõtt.
me ihkame jõuluks koju ja
otsime armastust.
Me ootame rahu ja sooja.
Rõõmu väokesest jõulupuust.
Meretäis muresid maha nüüd jäägu,
ookean õnne teid oodaku ees!
Olgu neis päevades päikesepaistet,
olgu neis õnne ja armastust!
Ei soovi karda ja kingisadu,
vaid väikeseid lumiseid metsaradu.
Soovin, et õnn oskaks tulla ja avada ust,
et tuba saaks täis armastust.
Imelisi Jõule
Ei taha möllu ega kingisadu
vaid vaikseid ja lumiseid metsaradu. Soovin, et õnn oskaks tulla ja avada ust...
et tuba ja õu saaks täis armastust.
Jõulutaevas pühalik,
Inglid lauvad alla,
Süda see on rahulik,
On taevateed ju valla.
Langeb imekaunist lund,
Endasse ta mässib ilma,
Kuu ei saagi täna und,
Ilu lahti hoiab ta silmad.
Jõulurahu Maailmale,
Armastust inimestesse!
Ei taha karda ja kingisadu,
vaid vaikseid lumiseid metsaradu.
Soovin, et õnn oskaks tulla ja avada ust, et tuba ja õu saaks täis armastust.
Jõulusoovid väga suured
kätte kõike ei saa.
Leia sealt tugevat tervist,
sõprust, hellust ja hoolitsust.
Suurim aare elus vast,
kui tunda lähedaste armastust.
Las halb kõik meelest läeb,
kui küünlaid süütavad Te käed
Las tulla algav aasta uus,
kus õnne, rõõmu, armastust!
Nüüd tõstkem klaasid-viimne toost,
ma joon su terviseks detsember
Et kingiks armastust ja õnne saabuv aasta uus.
ja kuigi päevi mööda läeb, ma tean, mul meelde jääd, detsember.
ja aastaid hiljemgi me juurde
küünlasära tood.
Mis sest et pärastlõunal juba pime,
ja maa vahel masendavalt must,
hinges ikka elab jõuluime,
täis sügavat soojust ja armastust.
Jõuluime,milles peidus on rahu,
salajased soovid tähisel ööl,
et südamesse kurbust ei mahuks,
üht takti ta teise südamega lööks.
Mis sest, et vahel on külm ja kõle,
läida küünal- las sooja annab tema leek,
kui seegi ei aita-silmad hetkeks sule,
jõulu imedemaale raja oma tee.
Täitugu soovid, mis kaua olnud peidus,
unistused,mis ei malda enam oodata,
et igaühe jaoks üks langev täht leiduks,
kes jõulusoovidel lubab kord täituda.
Sama habras ja õrn kui elu
on tuules värelev küünlaleek.
Keset pühadeootuse melu
leia aega ka mõtiskluseks.
Vaikust kuula ja leeki vaata
salasoov leia südames,
et siis talveöös teele saata
selle võiksid head soovides.
Ära unusta seda, kes ootab,
ava süda ja pühenda end
küünlaleeki sa hoolega vaata
seal avaneb ulmade hing
Küünlaleegis on õnne ja valu
hingevärinaid, armastust.
Ta on habras ja õrn nagu elu
sunnib paotama hinge ust.
NAERATUS
Pliiats hetkeks peatub suus
Sùda kinke ihkab
Väike tùdruk òhinal
jòulusoove mòtleb:
Olen saanud juba nònda suureks
et mu suusad mulle jäänud väikseks
neid ma kohe tòesti uusi vajaks...
Minu uisud alati on teiste vanad
kui saaks ùkskord päris omad..
luitund värvikarpi silmates
märkab, pliiatseid sealt kadund,
osal terad katki, mòned jupiks jäänud
Tahaks saada päris uue karbi
et vòiks teha oh mis kauni pildi!
Ometi ùks soov veel sùdames.
Läbi akna pilgu suunab tähistaevasse
ja siis kogu hingest lausub oma jòulusoovi:
Ah, kes teab kas tuleb ùldse talve –
igal aastal polegi ju suusailma
kui vanadele uiskudele paneks valged paelad
näeks nad välja kohe nagu uued
siis saaks sellel aastal veel ka ilma läbi
ja pliiatseid ehk saaks ka edaspidi
ja tea, kas ongi tuju joonistada...
AGA
KUI VÓIKS INGEL TULLA SIIA ALLA
RÒÒMUSTAMA MINU ISA – EMA
NENDE PALGEILT KUI NÄEKS NAERATUST
NENDE KESKEL KUI NÄEKS ARMASTUST
KINKI SUUREMAT EI OSKAKS UNISTADA.
SIIS MUL ALLES OLEKS MIDA JOONISTADA....
Ei taha karda ja kingisadu,
vaid vaikseid lumsieid metsaradu.
Soovin, et õnn oskaks tulla ja avada ust,
et tuba ja õu saaks täis armastust.
Jõuluõhtul näed taevas sa tähtede pidu,
kuuled kuljuste häält, saani naksatust.
Rullub lahti su ees kogu jõuluilu,
täis su unistusi ja armastust.
Las kõik halb Sul meelest läeb,
kui küünlaid süütavad Su käed.
Ja toogu Sulle aasta uus
rõõmu, õnne ja ka armastust!
Igal aastal, kui süütame küünlad,
me soovime midagi head,
et jätkuks meil armastust, tervist ja õnne,
et keegi meid sõbraks peab.
Uue aasta eel.
Jõulud on möödas,kuid hing on veel hell,
kauem,et kestaks see tunne!
Armastust otsi sa enese seest-
paremaks saada me võime.
Aasta on lõppemas,tulemas uus,
mis ilusad plaanid seks tehtud!
Peaasi see, et algame endast,
kõik maailm siis helgemaks muutub.
Uskuge mind,ei taha ma mitte
roosasid prille kanda
vaid usun,et headus kord troonile saab,
kui ainult tal võimalus anda.
Tere Jõuluvana armas,
Ei tea ma, kas on see kinni karmas
Aga luuletus ei hakka pähe
Kui armastust on keres vähe
Äkki sa teed mul pika pai
Ja minul nägu naerust lai!
Aeg antud südameid siduda,
aeg antud armastust hellitada,
aeg antud üheskoos elugi elada!
Karda vähem ja looda rohkem
söö vähem ja mälu rohkem
vihka vähem ja armasta rohkem
ning kõik hea tuleb sinu juurde...
Soovin et õnn oskaks tulla ja avada su ust
et sinu kodu ja süda
oleks täis rahu õnne ja armastust
Ära eluteel viltu astu,
kuigi vahel on raske just.
Ära iialgi tujude vastu
vaheta sõprust ja armastust!!!
Ta tuli ja silmis tal naer,
kukkus kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg,
jooksis sellesse hommikusse.
Täis õnne ja armastust süli,
õhkõrnu lilli täis käed.
Rahaga saad osta maja,
aga mitte kodu.
Rahaga saad osta voodi,
aga mitte puhkust.
Rahaga saad osta raamatuid,
aga mitte tarkust.
Rahaga saad osta kella,
aga mitte aega.
Rahaga saad osta ravimeid,
aga mitte tervist.
Rahaga saad osta kindlustuse,
aga mitte turvatunnet.
Rahaga saad osta kuulsust,
aga mitte austust.
Rahaga saad osta seksi,
aga mitte armastust.
Rahaga saad osta lõbu,
aga mitte õnne.
Kallis sõber!
Palju õnne ja päikest,
palju vikerkaari pärast äikest.
Palju sõpru ja mehasid,
kauneid riideid ja koidularahasid.
Ilu, õnne ja armastust
ning kõike mida vajad just!
Kord tulid mu juurde
ja palusid
:Võta mind tagasi!!
See siiski ei läinud nii...
pettus hinges, põles kui viin
Haiget tegid mu kehale, meelele...
Sulle jäid meenutama mind mu pisarad.
Aasta möödus ja armid väiksemaks muutusid...
Nüüd muutus elu, sest kohtasin kedagi,
kes minus näeb mind ja oskab hoolida,
pakkuda seda mida vajan...
vajan Armastust,
mis on puhas ja omakasupüüdmatu,
ta ei karju, ei löö...ta paitab mu pead
ja vahel sosistab :Ei leidu nii palju sõnu,
et öelda, kui väga sind Armastan!!!
Enne, kui sain emaks,
tegin ja sõin sooja toitu.
Mul olid ilma plekkideta riided.
Mul oli vaikseid telefonivestlusi.
Enne, kui sain emaks,
magasin nii kaua kui tahtsin ega muretsenud, kui hilja magama läksin.
Kammisin juukseid ja pesin hambaid iga päev.
Enne, kui sain emaks,
koristasin iga päev.
Kunagi ei komistanud lelude otsa ega unustanud unelaulu sõnu.
Enne, kui sain emaks,
ei mõelnud, kas minu toalilled on mürgised või mitte.
Ei mõelnud kunagi vaktsiinidele.
Enne, kui sain emaks,
ei olnud minu peale kunagi oksendatud,
kakatud,
sülitatud,
hammustatud,
pissitud
ega näpistatud väikeste sõrmedega.
Enne, kui sain emaks,
oli mul täiuslik enesevalitsemine
- mõtete ja keha kontroll.
Magasin kogu öö.
Ei olnud kunagi hoidnud karjuvat last, et arstid saaksid teha uuringuid või süsti.
Ei olnud kunagi vaadanud pisarates silmadesse ja nutnud.
Ei olnud kunagi olnud ääretult õnnelik pelgalt naeratuse üle.
Ei olnud kunagi öösel kaua istunud vaadates magavat last.
Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi süles hoidnud magavat last lihtsalt sellepärast, et ei tahtnud teda voodisse panna.
Ei olnud kunagi tundud südant purunemas miljoniks tükis, kui ei saanud valu ära võtta.
Ei olnud kunagi teadnud, et keegi nii väike võiks minu elu mõjutada nii palju.
Ei olnud kunagi teadnud, et võiksin kedagi nii palju armastada.
Ei olnud kunagi teadnud, et ma armastaksin emaks olemist.
Enne, kui sain emaks,
ei teadnud seda tunnet, kui süda on kehast väljaspool.
Ei teadnud, kui hea tunne võib olla näljast imikut söötes.
Ei teadnud sidemest ema ja lapse vahel.
Ei teadnud, et keegi nii väike võiks panna mind ennast tundma nii vajalikuna.
Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi tõusnud öösel üles iga kümne minut tagant, et kontrollida, kas kõik on korras.
Ei olnud kunagi tundnud seda soojust,
rõõmu,
armastust,
südamevalu,
imetlust