Algab detsembrikuu - see jõulukuu.
Sellel kuul nagu polekski muud ...
... kui jõulusalmid ja jõuluinglid,
päkapikud ja jõulukingid.
Aknal sussid ja kaminas puud,
õhetavad põsed ja laulavad suud.
Koolipeod ja tähtsad ballid,
lastel kaelas soojad sallid.
Jõuluõhtul laual kalkun,
jõuluvana kinke andku!!!
Jõuluööl on vaikne,pime,
sellel imelisel ööl
ikka juhtuda võib ime.
Sellel ööl on inglid tööl.
jõuluööl võib näiteks tulla
nagu ahjust värske kringel
sulle ootamatult külla
päris ehtne taevaingel.
Kui Sa magasid,
siis saatsin ingli Su und valvama.
Kuid ingel tuli tagasi,
kui küsisin miks-
vastas ta,
et inglid üksteise järele ei valva!
Jõulutaevas pühalik,
Inglid lauvad alla,
Süda see on rahulik,
On taevateed ju valla.
Langeb imekaunist lund,
Endasse ta mässib ilma,
Kuu ei saagi täna und,
Ilu lahti hoiab ta silmad.
Jõulurahu Maailmale,
Armastust inimestesse!
Metsalooma jõulurahu
Tasa lask´vad maale Jõuluinglid.
Seljas valged rüüd, tiivad kuldsed,
käes on suured-maitsvad jõulukringlid
silmis ootusrikkad pilgud helged.
Pehmel lumevaibal jalutavad vaikeslt,
miljoneid on mustjas taevas tähti,
metsalooma jõulurõõmu kaitseks,
mööda metsi jalutamas ingleid nähti.
Nad sügavasse põlisalaande suundusvad,
kus jõule pidamas on metsaloomad,
kõik jõulukringlid loomadele kuuluvad
ja Jõuluinglid neile õiged jõulud toovad.
Lahkuminek saabub ülikiirelt taas
ning igal aastal kahjuks kordub see
jääb seljataha valge põlislaas
on inglid kätte leidmas kodutee.
Suhkruinglid
Meie väike Anni
võttis kapist suure panni.
Valge põlle pani ette-
kokaraamatu siis võttis kätte.
Sõrmega sealt veeris tähti-
kuidas suhkruingleid tehti.
Väikevenna appi võttis
vurriga see tainast kloppis.
Jahu keerles köögis ringi-
Anni tegi suhkruingleid.
Ema hüüdis appi,appi...
vanaema vaipu kloppis.
Annil pisar tuli silma-
suhkruinglid laiali maailmas.
Jõulukuusk see tuppa rühib,
kaktused nüüd kokku pühib.
Jõulumees lööb saanis tantsu,
endal suvest süda särtsub.
Inglid sõidutavad veel,
kuniks saani ronib lumehelbeke.
Peagi algamas on öö,
kus jõulumehel algab töö!
Vaat õudne käimas piduöö
kord ruumeis toredais:
üks inglihulk kuldtiivune
ja loores, pisarais
teaatris istub vaatamas
üht mängu jubedat,
orkestrist kuna kõlamas
sfääride muusikat*.
Ja näitlejad, need armetud
nii tasa kuiskavad,
nad nagu nöörest tõmmatud
traatnukud liiguvad.
Neid juhib jõuk õudolendeid,
kes taga stsenerii,
ja hiigla tiivust segaseid
neil lehvib kaebusi.
See maskidraam ei kindlasti
või iial unuda!
Fantoomi taotleb hajuli
jõuk, kuid ei saavuta.
See ikka püsib jõuga eel
ja ümber keerleb ring,
ses hullust, pattu rohkem veel
ja õud on kõige hing.
Sääl näitlejate keskele
vorm tungib roomates;
see olend veripunane
ja liigub loogeldes.
See vingerdab – ja näitlejad
on pea ta saagiks saand;
ta hambad verest nõrguvad,
see inglid nutma pand.
Kõik tuled kustund korraga
nii ülal kui ka all;
eesriie surilinana
siis langeb mühinal.
Siis ingel teatab saalile,
näos surnukahvatus,
et näidend kurbmäng “Inime”
ja sangar Võitja Uss*.
E.A.Poe
Usun,et sõbrad on kui tasased inglid,
kes tõstavad meid jalgadele siis
kui me tiivad unustavad kuidas lennata.
poisid lilli meile andsid kaheksandal märtsil.
ütlesid, et naistepäev, ja kaege, et ei närtsi,
plikad, teie pinkidel need kollased nartsissid.
siis nad jänku-hundi märgid meile rinda pistsid.
pärast tunde seltsis sõime suhkurdatud kringlit.
poisid olid viisakad ja lahked nagu inglid,
teatasid, et püha puhul saadavad meid koju.
aga õues neile tuli lumesõjatuju.
mina sain palliga suhu.
helen sai laubale muhu.
mail oli ranits lund täis.
klaarika käpuli käis.
minni, kel lund sattus ninna,
ähvardas kaebama minna.
siis me jooksu pistsime, ja poisid kannul jooksid
küllap nad meid lõpuks ikka koju saata lootsid.
teet mind narris: “luba, et su koolikotti kannan!”
naersin – on ju naistepäev, ja mis seal pahaks panna!”
Jõulu aeg üks tore aeg
lumehelbeid täis on aed.
Kingitused kuuse all
ühes pakis vist on sall.
Jõulutaadil abi vaja
hõid lapsi taevast sajab!
Päkapikud haigeks jäid
lumememm on ära läind.
Tulid appi valged inglid
tegid mõned krõmpsud kringlid.
Ingleid kunagi näha ei saa
päkapikke ka ei saa.
inglike meile maailma lund toob väikesde lume helbedeka jõulu õhdul tuleb jõuluvana haldiadeka tuleb ja toob lasdele kinkituse lapsed on rõõmsad ja inglid taevasd lund toob ika veel ! LÕPP
inglid lund puisdavad taevasd ilusaid lume helbeid lapsed on väga rõmsad ema läheb mooti isa tööd teeb jõuluvana toob kinkitusi ! LÕPP
Jõuluõhtu käes on taas
ukse ees on jõuluvana saan
jõuluõhtul lookas on laud
ja küünaldega kaetud lähedase haud
jõuluõhtul jälgivad meid tuhanded inglid
lauale toodud koogid ja kringlid
kas võiksid olla meil jõulud valged
ja teeääri katmas lumehanged