Jõuluõhtul küünlasäras
terve linna tänav särab.
Värskelt sadand' lume peal
kummalised jäljed reas.
Jälgi palju - väiksed, suured, eemalt jõulukella kuuled.
Mine lähemale, uuri -
jõulutaat teeb kingituuri!
Enam ei taha olla lumeta,
tule lumi meid valgeks lumeta!
Siis on lastel hea hanges tatsuda,
peoga tõsta, keelega katsuda.
Väikesed jäljed on lumes kassidel,
suured jäljed Ottidel, Jassidel.
Veel suuremad issidel ja emmedel,
kõige suuremad lumememmedel!
KAUNEID JÕULE!
Kelle jäljed valgel lumel?
Keda näevad lapsed unes?
Kes siin istus?
Kes siin astus?
Linnukesed teavad vastust!
Valge lumi
tasa langeb,
kukub tare taha.
Tare taga
kõrged hanged
heitnud unes maha.
Ainult kerged linnujäljed
läevad läbi lume.
Jõulukellad umisevad,
kostavad ka läbi une.
Külm on käre,
külm on kange,
jõuluteel on laiad hanged.
Mets on mõtlik,
mets on tume,
sõidan üle jõululume.
Teel on jäljed,
teel on varjud,
kuule, kuidas lumi karjub.
Räägib külmast talvekuust,
räägib lumes jõulupuust.
Lumehelbeke väike,
hõljub talve ööl.
Särab justkui päike,
Naeratus on suul.
Päkapiku jäljed maas,
paar kommigi seal.
Järve peal paks kaas,
Päkapikk ju seda teab.
Kaunist sära helveshaaval
Pilvist kuhjab hange
Laotab vaiba üle maja
Tee saab hõbevalgeks
Kuidas tahaks minna
Mööda seda habrast rada
Esimesed arad jäljed
Jätta endast maha
Hüpata ja joosta
Saada killukeseks lumest
Kui vaid leiaks kedagi
Kes õue kaasa tuleks
Hoian ennast kinni
Koduaknast ilu naudin
Puutumata lumi
On veel tuhat korda kaunim
Öö ja taevas tähine
kuu ja punased päikese jäljed,
need kaunid asjad
teevad taeast selle mis ta on..
kui poleks tähti
poleks ka soove,
kui poleks kuud
poleks ööd enam olemaski..
Sa oled kui täht,
mu pilvises taevas,
mis ei lange ega kao pilvede taha,
pole hullu, kui väljas pole ööd,
tean ju ikkagi et oled olemas,
isegi siis kui tõuseb päike,
näen ja tunnen et oled olemas..
Nii hoolitsev kena ja sõbralik,
ning nii võiks jäädagi,
kuid oleksin ma varem teadnud,
et niivisi võib lõppeda.
Tahaks vaid öelda ja loota,
et oled sõber hea,
sama tore ja kena edaspidi,
sest nii sind meeles pean..
Sügistuuled salajased,
mõtted ikka avalikud.
Kaasa lendan salaja
kaugele kõrgustesse.
Soojad tuuled abiks
suuna näitamitajaks.
Kaunis looduses on
omad võlud ja jõud.
Leidsin jõu et edasi
lennata ja tunda
sellisena nagu loodus
oma tujugega.
Külmade tuulted haiget
teevad südamesse jäljed
läävad.
Külmad tuuled saada
talvele suunas .
Sügistuuled salajased,
mõtted ikka avalikud.
Kaasa lendan salaja
kaugele kõrgustesse.
Soojad tuuled abiks
suuna näitamitajaks.
Kaunis looduses on
omad võlud ja jõud.
Leidsin jõu et edasi
lennata ja tunda
sellisena nagu loodus
oma tujugega.
Külmade tuulted haiget
teevad südamesse jäljed
läävad.
Külmad tuuled saada
talvele suunas .
Lumi
Kui õhtul lähen magama,
siis vaatan aknast algul.
Ja mida ma pean nägema?
siis ainult jälgi lumel valgel.
Ma vaatan, kelle jäljed on
ja kohe aru saan,
et needju jõuluvanal on
ja tema ilus saan.
Nüüd kuulen,
kuidas uksekell
järsku hakkas: Dinn, dinn, bell!
Ma tegin ukse lahti,
ja nägin kingipakki!
enam ei taha olla lumeta tule lumi meid valkeks lumete siis on hea lastel hangedes tattsuda peoga tõsta keelega katsuda väikesed jäljed on lumes kassidel suured ottidel,jassidel veel suuremad issidel emmedel kõige suuremad lumemmemedel
Õues sajab laia lund,
karu magab talveund.
Lume all kõik puud ja majad,
suusa jäljed kelgu rajad.
Väljast kuused toodud tuppa,
ehitud ja pandud nurka.
Täna nägin unes mina,
jõuluvana tuleb juba.
Kott on kaenlas kingid sees,
naeratab meil jõulumees.
Jäljed end pressinud lumme,
sall katmas suud.
Tahaksin vajuda unne,
vaadata taevas olevat kuud.
Sooja auru hingata õrnalt,
tunda end minevat.
Lahkuda kõikide kõrvalt,
kurvastamata ning pinevalt.
See oli mu hing,
millest süda kõneles,
kui vaikuses kadus ind.
Ei, ainult iseendaga ta sõneles.
Rinnus on nüüdseks pind.
Merily Pähnapuu