WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Luuletusi mõtleme,
Sportlandi -
kinkekaardi järele
Disneylandi rongiga
Sportlandi praamiga
jõuluvana ees on seal
päkapikud teisel real
kinkekaarte me ei saa
sest luuletuses mõned vead..


Hinne: 9.8/10 (4 hinnet )

heiks (13.12.2007)

Kui Sa magasid,
siis saatsin ingli Su und valvama.
Kuid ingel tuli tagasi,
kui küsisin miks-
vastas ta,
et inglid üksteise järele ei valva!


Hinne: 10.0/10 (3 hinnet )

Deisy Sild (13.12.2007)

Täna ma jutustan karuotist
kes kukkus välja kingikotist,
kukkus mauhti saanilt maha
saan se kihutas metsa taha.

Karuott saanile järele astus,
teel tuli keksides jänes vastu
kuulnud et hädas on mängu karu
haaras ta karu ja tormas kui maru .

Varsti ta pusiski salamahti
tegi tuttava koti suu lahti,
taas oli karu koti sees
kus teda ootasid sõbrad ees

Jõulumees midagi sellest ei tea
nägu tal naerul ja tuju on hea


Hinne: 7.0/10 (1 hinne )

galina (14.12.2007)

Jõuluööl ikka sünnivad imed,
tihti neil puuduvad isegi nimed.
Alati neisse Sa uskuda püüad,
jõuluaeg neile järele hüüad.
Imed paitavad tihti Su pead,
kui aastaläbi teed vaid head.
Kaunist Jõuluime!


Hinne: 2.7/10 (3 hinnet )

Pille (16.12.2007)

Ära kõnni mu ees,
ma ei pruugi järele tulla.
Ära kõnni mu taga,
ma ei pruugi ees astuda.
Kõnni mu kõrval ja ole lihtsalt sõber!!!


Hinne: 9.2/10 (14 hinnet )

Ailin (10.02.2008)

Päev vaikselt silmad suleb,
nagu ka öö, mis laseb päeval tulla,
nii läks kinni uks,
mis viis mind teele,
kuhu päikest ei ulatunud...

Sinna ei tulnud soojust,
ei õhku, mis oleks värske kui hommik,
mitte ühtki päiksekiirt,
ega ka armastust ning hoolt,
vaid valu ja igatsust,
rõõmu järele.

Kuid kui taas päev hakkas,
oli see midagi enamat,
ma tundsin soojust,
ning nägin päikest,
mis valgustas mulle teed tulevikku...



Hinne: 9.8/10 (4 hinnet )

Marika (07.10.2008)

Kaminas tuli,
halg vaikselt praksus.
Keegi,keegi tuli,
kõik korraga koos hõiskasid.
Nii tasases,ärkavas tantsuhoos
su südamele laskus Jõulutunne.
Hetk lapsepõlvest,
mil vajusid unelmaunne.

Kuis taga igatsed seda,
hinges nii ammu veeritud rida,
salmist,mida laulsid kord valges habemes Taadile,särasilmselt.
Ise nii avali,avali,
uskudes teda kogu oma hingeväega.
Järele lehvitasid kaua,
kaua oma tillukese käega,
ta härmasele lahkuvale saanile.


Hinne: 9.5/10 (6 hinnet )

Thavet Atlas (28.11.2008)

Miimi pihtimus
Hämar saal ja prožektori valgus
Publik vaid ootab millal etenduse algus
Nurkralt ma kostüümi kasti ees seisan
Lõpuks sealt sobivad riided ma leian
Kurvalt tühjust jälgivad mu silmad
Tahaks sealt kaugusest miskit vist leida
Rahulikult nahale ma katan grimmi
Kaitstes neid ma sulgen oma silmi
Kuulen kuidas kostub publiku märk
Tean et lavale tuleb minna iga hetk
Lonksu vet ma vaikselt rüüpan
Selle peale sigareti pakist süütan
Minutid jäänud mind ootab publik ja lava
Valge mu mask sinna peitun ma taha
Keegi ei märka nukrat miimi
Grimmi alt välja paistvaid kurbi silmi
Aeg on käes tuleb lavale minna
Suits vaid jääb tuhatoosi suitsema sinna
Lonksu vet ma võtan veel klaasist
Peeglist vaadates oma nägu katvat maali
ma astun lavale ma olen nüüd siin
olen teie jaoks teid lõbustav miim
näen vaid teid ja prožektori kuma
naerutan teid siin teilt küsimata luba
grimass ja grimm mis katab mu nägu
kui lasen üle teist oma nukra pilgu
keegi ei tunne ju kaasa miimile
Iga ta õnnetus on ju naljakas kõigile
kui publiku ees tapetakse mindki siin
siis se ka naljakas sest olen lihtsalt miim
kui etendus läbi ja publik on rahul
on miimil ikka veel südames valu
kummardusega ma saadan publiku välja
kuulen kuidas keegi teeb veel irooniliselt nalja
lõpuks jään mina ja tühi saal
prožektori valguses mu nägu kui maal
kurvalt ma vaatan jälle tühjuses ringi
ehk sa jäid saali et näha su silmi
kuid ma tean et sind polnud siin
oli vaid laval nukker miim
kes vajab sind su hellust ja tuge
kuid miimile on selge et seda ei tule
tuled kustuvad ja saal on pime
vaikselt grimmi ma pesema lähen
käsi suitsu järele pakist haarab
peeglist nukker miim mulle vastu naerab
tühjendan joogitopsi ja vajutan selle lömmi
etendus on läbi aeg eemaldada grimmi
mõted ma sinust peast eemale ajan
teatrist on jäänud vaid tühi maja
tunnen vaid seda et tekitad valu
tean et sa ise ei sa sellest aru
kostüüm on võetud ja nägu pestud
majast ma väljun külmale talvele vastu
tunnen vaid seda mida mu hing
hea et tänaval keegi ei tunne mind
nüüd ma kannan maski mis mul ees
olen lihtsalt õnnetu mees















Hinne: 8.6/10 (26 hinnet )

vaikivBOB (08.10.2009)

Kuidas Pakane meid kimbutas
(Pille Naur)
2006

Ükskord talvel õige karmilt Pakane meid kimbutas,
madalate kraadidega hirmutas ja tembutas.
Maad ja veed ta üle tõmbas oma jäätund kämblaga,
inimeste põski peksis peene jäise vemblaga.
Ninaotsast näpistas ja varbaid-sõrmi pitsitas,
ise oma habemesse kahjurõõmsalt itsitas.
Pagendas ta väljast tuppa ka kõik õueasukad,
kellel hõredaks jäid seekord pehmed soojad kasukad.
Ühtki üleliigset lendu vareski ei lennanud,
puud jäid tardumusest kängu - külm neid oli emmanud.

Kui nüüd selle kurja moega tühjaks jäänud oli õu,
Pidas vana Pakane veel isekeskis veidi nõu.
Igavusest otsustas ta tulla tuppa järele,
põhjustades meelehärmi kogu inimperele.
Igal pool, kust läbi pääses, tegi ta suurt pahandust!
Mõnes kohas kinni kiilus mitu selle maja ust,
teisal jälle võttis kätte, külmutas ta kraaniveed,
pärast põikas jälle välja, jäätades kõik sõiduteed -
seda lõbu endale ei saanud ta ju keelata,
ahnel pilgul püüdis kõiki kokkupõrkeid neelata.

Siiski talle sellest naljast ikkagi veel väheks jäi,
veidi mõelnud, oma põuest külmakraade juurde tõi.
„Nüüd vast huvitavaks läheb!“, mõtles ta ja maigutas,
kiirelt iga asja ette tõkkeid juurde paigutas.
Küll ei käivitunud autod, küll ei sõitnud mõni buss,
lõdisesid, turtsusid ja lõpuks tegid lihtsalt: „Vuss....“
Eriliselt lõbu pakkus Pakasele aga see,
et ta mõnes kohas kaanetada kinni sai ka kaevuvee.
Kõige lõpuks nautis pilti, piiludes küll sealt, küll siit,
kuidas kõikjal jõudsal sammul kahanenud oli riit –
omaette rehkendades kuuri taga pidas aru,
hävitades nädalaga poole talve puudevaru.

Nõnda viimaks kõik sai tehtud, mõnuga ta hõõrus käsi,
tundis, et ta sellest kõigest pisut ära oli väsind.
Otsustas, et lubada ta võib nüüd endale ka puhkust,
oma kätetööde üle tundis aga siirat uhkust.


Hinne: 6.0/10 (20 hinnet )

Pille Naur (05.12.2009)

Unenägudelaevas...

Akna taga sajab valget, pehmet lund, õrnõhukesed pilved on taevas,
käes on kesköötund,
olen nüüd unenägudelaevas...

Unesid siin mitusada,
neist järele jääb vaid valge rada.
Ja värav unenäomaale
viib mind lõpuks ärkamisaega.

Ärkamisaega, kus sajab valget, pehmet lund
ja õrnõhuksesed pilved on taevas...
Kuid ikka on veel keksöötund
astun ma välja unenägudelaevast.


Hinne: 7.3/10 (3 hinnet )

Marge Roosild (07.12.2009)

isake pai tule mulle järele igatsen sind armas minu isake tahaksin ma ,et sa oleks meiega




Hinne: 7.2/10 (10 hinnet )

ellu (28.10.2010)

Minu sõber on see, kel kõigest ma räägin,
Minu sõber on see, kellest rääkima jääksin,
Minu sõber on see, keda austan ja tean,
Minu sõber on see, keda kõikjale vean.

Oma sõpra ei suudaks jätta ma hätta,
Oma sõpra ei tahaks ma üksinda jätta,
Oma sõpra ei laseks ma kaugele minna,
Läheksin temale järele sinna.

*2009 suvi*
Olin sellel hetkel 12 / 13.


Hinne: 9.1/10 (44 hinnet )

Liisa Lotta Tomp (16.11.2010)

Minu sõber on see, kel kõigest ma räägin,
Minu sõber on see, kellest rääkima jääksin,
Minu sõber on see, keda austan ja tean,
Minu sõber on see, keda kõikjale vean.

Oma sõpra ei suudaks jätta ma hätta,
Oma sõpra ei tahaks ma üksinda jätta,
Oma sõpra ei laseks ma kaugele minna,
Läheksin temale järele sinna.


Hinne: 9.2/10 (5 hinnet )

tundmatu (10.02.2011)

Kõik teed algavad kusagilt kaugelt
kuhu kellegi silm ei ulatu
see tee on maailma algus
mis viib meid ajas üha edasi
ja mõtetes tagasi
sest tekib paratamatult igatsus
endise ja hea järele
kuid see endine ei ole alati hea
ja seepärast kõnnime vaid edasi
ja ootame tulevikku
mida kunagi ei tule
sest niipea kui ta saabub
muutub kõik jälle minevikuks.


Hinne: 8.5/10 (6 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

Varahommik.
Lähen kuhugi.
Kuid ma ei tea,
kuhu.
Lähen, kuid ma ei tea,
miks.
Mõtlen, kuid ma ei tea,
mida.
Mõtlen, kuid ma ei tea,
miks.
Tahan midagi, kuid ma ei tea,
mida.
Tean, et tahan kindlasti,
kuid ma ei tea ka,
miks.
Igatsen kedagi, kuid ma ei tea,
kas näen teda.
Miks ma igatsen tema järele?
Kas seepärast, et olen armunud?
Miks ei võiks olla nii nagu enne?
Minemiseta,
mõtlemiseta,
tahtmiseta,
igatsemiseta...


Hinne: 7.8/10 (4 hinnet )

Janika Talvar (19.08.2011)

IGATSUS

Teadsin, et oled olemas,
kuid ma ei osanud arvata,
et Sa nii minu sarnane oled.

Ühel päeval Sa istusid
minu kõrvale
ja huvitusid just sellest,
millest minagi.

Kuid rohkem Sa ei tulnud...

Läks hulk aega mööda,
kui hakkasime jälle
teineteist märkama.

Tuletasin Sulle meelde
seda päeva,
mil minu kõrvale istusid.
Kahjuks Sa ei mäletanud.

Nüüd kuulume ühte.

Enam Sa ei jäta tulemata,
sest tead, et igatsen Su järele.
ja vajan Sind.


Hinne: 9.1/10 (16 hinnet )

Janika Talvar (03.09.2011)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww