WWW | FIRMA | PILT | ILM | VIDEO |

 
et   en   ru

Tähelepanu !!


Hetkel luuletusi lisada ei saa !!

luuletus.www.ee meeskond :(

Oli kord üks koer nimega Rolf,
temast jõuludeaeg sai Rudolf poiss,
kinke jagada ta Jõuluvanal aitas,
iga mööduv päkapikk teda rõõmsalt paitas.

Abiks Jõuluvanale ta alati,
kingikotiga selga ja pikk teekond algaski.
Laste palgele nad rõõmu tõid,
ja piimaga küpsiseid kamina äärelt sõid.

Hommikuks Rudolf koju lippas,
oma pessa vaevu roomas ja unne suikuma kippus.
Tunnikese ajapärast äratas teda laste kära,
Jõuluvana kingitused oli toonud ära.

Saigi alata kinkide avamise krabin,
kui tuligi Rudolfist-Rolfiks saanud koer abiks.
Rõõmu jätkus terveks aastaks,
läheb Rolf ka järgmine aasta Jõuluvanale saatjaks;)


Hinne: 9.5/10 (2 hinnet )

Maret (07.12.2007)

Et palju rõõmsaid sündmusi
Sind uuel aastal tabaks.
Ka õnne jätkuks sedavõrd,
et lausa jalust rabaks!


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

Deisy Sild (13.12.2007)

Hämaras – hämaras talveöös
mööda lumiseid radu
uitab üks mõte,
üks lootus,
üks usk …
et uus aasta oleks parem,
oleks otsimiste rikkam
ja leidmiste rõõmsam.
Et jätkuks tervist ja õnne!


Hinne: 8.0/10 (1 hinne )

Deisy Sild (13.12.2007)

Kaua jõulutaat on teel?
Veidi aega läheb veel.
Kas ta ikka jõuab siia?
Vaja talle teade viia.
Aga kui nüüd hiljaks jääb?
Jõuluvanal kell on käel.
Aga kui ei jätku pakke?
Jõuluvana leiab kõike...
Kas ta minu nime teab?
Jõuluvanal pea on hea...
Kas ta teab, et teda ootan?
Kullake, ta lausa loodab!
Jõuluvana, tule siis
ja kõik mu mured kaasa vii!
Et aasta uus võiks alata
valge,puhta lehena.


Hinne: 9.5/10 (2 hinnet )

Katrin (17.12.2007)

poja hüüab suurel suul
käes on jälle jõulukuu.
kuusk on vaja tuppa tuua,
majja jõulumeelolu luua.
muidu ei tea jõulumees,
et me teda ootame....
tasa vaikselt kuulebki
keegi kuskilt tulebki
korstnast kukub alla mees,
oi näed see on -JÕULUMEES....
salmid loetud, kingid käes,
siis jätkub tema tööpäev...
tal veel nõnda palju teha,
hilineda ta mitte ei taha...
vaikselt meile soovib ta
jõule rohke lumega!!!!
HÄID JÕULE!!!!


Hinne: 10.0/10 (1 hinne )

Tiiu (18.12.2007)

Igal aastal, kui süütame küünlad,
me soovime midagi head,
et jätkuks meil armastust, tervist ja õnne,
et keegi meid sõbraks peab.


Hinne: 9.8/10 (4 hinnet )

Marge Allikas (21.12.2007)

Kui tunned et kipitab kurgus
ja meel on lõpmata kurb.
Kui tunned, et laugude varjus
on soolane pisaraturd
Kui maailma soolases pihus
on südamel jäiselt külm
ja nurjunud tegude sisus
on sõitnud su mõtetetõld.
Siis sõber,
naera me hea sõber.
Naera ilmale otse näkku
ja soojus su soontesse tuleb,
mida rohkem sul naeru jätkub.


Hinne: 9.6/10 (5 hinnet )

tundmatu (09.01.2008)

On see talv või on see suvi,
tunnen selle vastu huvi.
Kui enam ei tule talvekuid,
siis enam ma ei osta puid.
Mul on sellest väga kahju,
et mu pension läheb ahju
pensionist ei jätku muuks,
kui külma ilma ahjupuuks.
Kui oled juba vana vaar,
ei aita ansip, savisaar
ainus, millele vöid loota -
kliima soojenemist oota.
Ei nam pakane siis paugu,
kui suuremaks saaks osooni augu.


Hinne: 7.0/10 (2 hinnet )

Jaak U (09.02.2008)

on see talv või on see suvi,
tunnen selle vastu huvi.
kui enam ei tule talviekuid
siis enam ma ei osta puid
mul on sellest väga kahju
et mu pension läheb ahju
pensionist ei jätku muuks
kui külma ilma ahjupuuks
kui oled juba vana vaar
ei aita ansip savisaar
ainus millele võid loota
kliima soojenemist oota
ei enam pakane siis paugu
kui suuremaks saaks osooni augu.


Hinne: 5.5/10 (12 hinnet )

reelika (26.04.2008)

Istun oma jääst Külmtundra troonile
Lihasse lõikavad terad mu kroonil
Laubalt viimne verepiisk valgub,
mu jäisel sarnal aseme leiab - ta hangub.

Lumetormis ma just kui viirastus.
Oma lõputus riigis, mille piire teab piiritus
Kaugelt vaid hallikas-musta varju näed.
Ning sa silmitsed mind mu kuningriigis ja sa tead....
Ja sa tead, et sinna varjuks ma jään.
Samamoodi nagu mind ümbritsev sulatamatu igijää.

Härmatis ja tuimus, mina oma rüüs
Hoian su mälestust elus kui igikestev süü.
Unes nähtud kirg mind veel suremast hoiab.
Kauaks veel jätkub seda und, mis eluga toidab?

Laug mu silmil raskeks muutub
ja kõik, mis mu ümber vajub varju.
Katkeb kaja mu kunriigis, katkeb karje.
Ma olen viimaks üks Külmtundra trooniga.
ja terad mis enne mind veristasid, vaikisid mu kroonil.
ja leek, see on kustunud ning ma näen,
et olen külmas, Tundeta, üksinda ja sa tead...


Hinne: 5.6/10 (9 hinnet )

Valge Päkapikk (04.07.2009)

Istun oma jääst Külmtundra troonile
Lihasse lõikavad terad mu kroonil
Laubalt viimne verepiisk valgub,
mu jäisel sarnal aseme leiab - ta hangub.

Lumetormis ma just kui viirastus.
Oma lõputus riigis, mille piire teab piiritus
Kaugelt vaid hallikas-musta varju näed.
Ning sa silmitsed mind mu kuningriigis ja sa tead....
Ja sa tead, et sinna varjuks ma jään.
Samamoodi nagu mind ümbritsev sulatamatu igijää.

Härmatis ja tuimus, mina oma rüüs
Hoian su mälestust elus kui igikestev süü.
Unes nähtud kirg mind veel suremast hoiab.
Kauaks veel jätkub seda und, mis eluga toidab?

Laug mu silmil raskeks muutub
ja kõik, mis mu ümber vajub varju.
Katkeb kaja mu kunriigis, katkeb karje.
Ma olen viimaks üks Külmtundra trooniga.
ja terad mis enne mind veristasid, vaikisid mu kroonil.
ja leek, see on kustunud ning ma näen,
et olen külmas, Tundeta, üksinda ja sa tead.


Hinne: 4.8/10 (12 hinnet )

lia-maria (23.12.2009)

Kohtusid me pilgud taas,
nüüd kui kõik piirid maas.
Südamesse tungisid ime jõul,
ei oska sellest aru saada mingil nõul.
Uskumatu, kuidas tunnen nüüd.
Kas oman selles süüd?
Ilmselt küll, ei suutnud sult silmi pöörata sel ööl
ja mu pilgud ei olnud su vööl.
Täiesti maagiline, kuidas vaatasid mind.
Nii põletavalt tunnen end.
Nii mahe pilk su silmis,
juhtunuks see kõik nagu filmis.
Terve toa täitsid me piilumised,
igal võimalusel märkasin sind ja need väiksed katsumised.
Pole terve päeva peast saanud seda õhtut.
Hulluks ajab kui meelde tuled jälle sa.
Päris segi ajanud mu pea ta.
Su õiglus, metsikus, abivalmidus ning intelligents segi ajab mu pea.
Loodan, et selle õhtuga ei teinud ma vea.
Puudutuse ootel olin
kui järsku see hakkas ning tundus, et vaikseks jäi mölin.
Võtsid mu ümbert kinni,
maailma parim tunne oli see.
Õõtsusid koos minuga, lootsin, et jätkub see tee.
Iga hetk oli tunne, et kallistaks sind täiega
ja jätkaks pidu vaid sinuga.
Ma tõesti loodan, et see areneb edasi,
sest tahan sind rohkemgi tunda sedasi.
Ei tea tõesti, mida toob homne päev.
Tean, vaid et ammu pole tabanud mind selline kire laev.
Mõtlesin sinust täna terve päeva
ja kavatsen vist sinu nimel isegi näha vaeva.
Nägin ka unes sind,
tea, et praegusel hetkel tuksub sinule mu hinge pind.


Hinne: 6.5/10 (11 hinnet )

Liina Ennusaar (03.03.2010)

Sõidan sinna, kuhu viib tee.
Olgu see Tallinn või Tartu,
mind ei teeks kurvaks ka see,
kui jõuan hoopiski Harkku.

Minu teejuhiks on vaid paar varest.
Küllap nad teavad, kuhu pean minema.
Nad suunavad mööda me Arest.
Tee jätkub. Läinud on pimedaks.

Varesepaar edu soovides kraaksatab.
Keeravad metsa ja läinud nad ongi.
Ei tea, kas mõjub see laastavalt,
kui pidada teejuhiks rongi.

Kaasas püsin, kuid tempo on kiire.
Mul kõrvu kostuvad tunmatud keeled.
Kohati tundub, et teeme vaid tiire,
kuid usaldusväärsed pole hetkel mu meeled.

Ma jätan rongi ning jätkan teed üksi.
Sõidan itta, kuid täiesti sihitult.
Tee ääres naised on lüpsil.
Pole aega aidata. Edasi kihutan.

Peatan mehe, kes vaatab mind kõrvalt.
Ta küsib mult, miks ma küll põgenen.
Vaikin - elu teeb kurvaks.
"Ma kardan", vaikselt pean tõdema.

04.11.2010


Hinne: 9.4/10 (5 hinnet )

Liisa Lotta Tomp (16.11.2010)

Mu pisaratel iialgi lõppu ei tule,
tean, et Su südames mind enam ei ole.
Ei suuda taluda seda valu,
ära iial enam andestust minult palu.
Hoolimata kõigest Sind jätkuvalt armastan,
mu viha ei suuda seda tunnet matta.
Sind meeletult taga veel igatsen,
kuidas võisid Sa meie armastuse küll tappa?


Hinne: 9.8/10 (12 hinnet )

Maarja (06.07.2011)

Väike plikatirts tõttas paljajalu
üle kruusase tee.
Teravad kivid kriimustasid halastamatult
tüdruku õrnu roosakaid jalgu.

Valus, ai, kui valus!
Lapse helesinised silmad
täitusid soolaste pisaratega.
Ta jooksis edasi.

Vesi ei mahtunud
enam silmisse ära
ja voolas tüdruku
erkkollasele satsidega lemmikkleidile.

Eemal terendas roheline aas.
Tirtsu valust moondunud näole
ilmus pisike naeratus.
Veidi veel ja siis on hea...

Oma kujutelmades ta juba kõndis lillelisel väljal,
rohulibled tundusid lausa vatina,
muru tegi õrnalt pai
hellaks muutund jalgadele.

Mõni samm veel...
Ja tüdruk astus unelmate aasale.
Äkki, selle asemel, et rõõmustada,
ta seisatas.

Seal õitsesid ju lilled,
ei neid saa puruks tallata.
Nukralt astus lapsuke
kividele tagasi.

Jätkus teekond valusalt,
kivid veelgi teravamad.
Pisarad taas täitsid silmi,
ei kuivaks jäänd ka kleidike.

Hoolis plikakene rohkem lilledest kui iseendast.


Hinne: 8.2/10 (6 hinnet )

Janika Talvar (03.09.2011)
Uuemad
Lühemad
Pikemad
 
Emadepäev (97)
Isadepäev (50)
Jõulud (2137)
Kuulsad autorid (24)
Lapse Sünd (21)
Lasteluuletused (73)
Naistepäev (35)
Naljaluuletused (69)
Omalooming (606)
Pulmaluuletused (20)
Sõbrapäev (179)
Sünnipäevasoovid (125)
Varia (103)
Nädala TOP
Kuu TOP
Reeglid
Saada luuletus:
* tähistatud väljad on kohustuslikud
Vali kategooria: *
Vali keel:
est eng rus
Sinu nimi:
Sinu email:
Salm Salmid Kallimale Sünnipäevaks Luuletusi Armastusest Auhinnamäng
Leheküljed: 
1
© copyright 2019 E-People OÜ      Versioon: 1.5
» Näita klaviatuuri
ww