Nõrkadele andku jõudu,
tarkadele mõttesõudu,
vaevlejaile pääsemislootust,
õnnetuile õnneootust,
õilistagu jõuluvalgus
aasta lõppu, uue algust.

Kui käes on talve algus,
siis napp on päevavalgus,
kui lundki veel ei ole,
on asi päris kole.

Kuid kindlasti on sinus,
noh, muidugi ka minus,
meis kõigis mingi selgus,
üks ikka korduv algus,
jah, see on jõuluvalgus.

Näe, linnas möll ja melu
ja vilgas rahaelu,
kroon krabiseb, sent kõlksub
ja coca-cola mulksub.

Kas kaikuv jõulumusa
peaks võtma talvetusa,
kas püha öö ja saanid
peaks tooma rõõmsad toonid?

Kui sa ei saakski kinki,
kui poleks jõulusinki,
ei kuuske, küünlasära,
ei läheks jõulud ära-
nad elavad ju sinus,
noh, muidugi ka minus.

See imeline selgus,
see ikka korduv algus
ju ongi jõuluvalgus.

Jõulusära silma läitku.
Jõuluvalgus südant täitku.
Uude aastasse nii astu -
kõigile tormidele vastu!

Möödub üks aasta,
uus ootamas ees,
läheb midagi mööda,
miski tulemas veel.
On millegi lõpp ja millegi algus,
saatku alati kõiki jõuluvalgus!