Jõulurõõm on punajalgne,
jõulurõõm on sajajalgne,
igaühe juures käib,
tipib maja õnne täis.
Laman vaikselt voodis, kohe uinumas..
Äkki kuulen hääli kaugelt taevalaest..
Hüppan voodist püsti juskui ärkand ma..
Siis kuulen kella hääli kaugelt kumamas..
ja järsku käib üks mats,
see juskui jõulumehe-pats..
Ärevusest hüppan sängi,
sulen silmad ning ärkan peagi.
Müta, müta, müta, müta -
sammud on nii tuttavad.
Müta, müta, müta, müta -
kuhu nad küll ruttavad?
Nii käib mööda talveteid
ilmas vaid üksainus mees -
meie jõulutaat on see.
Näärirõõm on punapalgne,
näärirõõm on sajajalgne,
igaühe juures käib,
tipib maja õnne täis.
Jõuluvana seda tea
mis ma ütlen, meeles pea -
pole teist nii armast paid,
kes käib mööda ilmamaid,
pääseb läbi igaltpoolt,
laste pärast kannab hoolt.
Aina kõnnid tood ja jagad
väga harva, kui sa pragad
päkapikud on sul kenad
nagu sinu väiksed vennad
habe on sul pehme ees -
oled küll üks vahva mees
habe on sul vägev ees
oled täitsa rahvamees...
Sadagu vihma või siidpehmet lund,
ilusaim ikka on jõulude tund.
Jõulurõõm on punapalgne
jõulurõõm on sajajalgne,
igaühe juures käib,
tipib maja õnne täis.
Meil jõulud jälle käes,
käib pakkimine kõigest väest.
Jõuluvanal palju tööd
ei ta saa und ka ööl.
Lapsed sõna kuulavad,päkapikud luuravad!
Kui jõuluvana kinke jagab
siis pererahvas magab!
Astub tuppa äge mees,
kellel valge habe ees,
lund ta kuuelt maha pühib,
higist otsaestist nühib.
"Kas siin majas lapsi häid?"
Küsib ta, ja ringi käib!
Ema muigab, isa naerab,
lapsed hirmust peitu poevad.
Jõulumees siis kingiga,
lapsi välja meelitab,
Nüüd on kõikil rõõmus meel,
Jõulumees on uuel teel...
Üks pisikene päkapikk
läks reipal sammul poodi.
Tahtis kleiti, mis nii pikk
ja unelmate moodi...
Kuid ta ei teadnud arvatagi
mis on parajasti moes,
sestap käib ta edaspidi
ainult kommipoes!
Näärirõõm on punajalgne
näärirõõm tuhatjalgne
igaühe juures käib,
kõik ta rõõmu jälgi täis.
Kop-kop käib ukse taga
sisse astub jõuluana.
Suure-suure kotiga
kingitusi jagama
Jõuluööl käib ingel igas toas,
lendleb sääl ta küünlavalgus joas.
Silmaga Sa vaevalt teda näed,
siiski tunned, et ta soovib hääd...
Kuuseokstelt tõuseb jõuluhõng,
ingli juustes särab karralõng.
Paitab kaisukaru sinu peos,
räägib muinasjuttu unenäos...
Kes on see mees
käib igal aastal kord.
Tal habe valge,mütsil torn
ta kopib pika kepiga, tuppa tuleb suure kotiga.
Askeldati ammu juba
jõulutaadi majas.
Asju täis said ait ja tuba
neid tal kõiki vaja.
Seal on laevu- kõrged mastid
rodu raudteeronge,
kirjud pallid- kompukarbid
küpsiseid ja kooke.
Jõuluõhtul siis kui lakkab
askeldus ja kära.
Kuu see vaatab metsa takka
tähistaevas särab.
Kes seal hiljukesi astub,
kes käib teed veel pikka,
see on jõulumees kes tuleb
kaasas kingid ikka.
Saab puhtaks hing kui vaatad küünlaleeki,
Kaob raskus südamest ja homne parem näib.
Kui läbi leegi silmitseks sind keegi,
ning hellalt silitus sul üle juuste käib.
Sind sellel hellal hetkel kaitseingel kaitseb,
Ta hoidvaid käsi märkad tule paistel
-----------------
Sa vaata tuld, sa kuula tuult….
On selleks õige aeg.
On jõulud, näärid, aasta uus
Hell hingetõmbe aeg
Ega vaiksel talveööl päkapikk ei maga,
tema käib siis luuretööl meie akna taga,
iga päkapikk ju teab kus on palju lapsi neile maiustusi veab sussidesse krapsti.
See on päkapikkudel vana ilus komme,
jõulöödel pikkadel kanda õunu, komme.
Päevaajal aga nad pehmes valges lumes ilusasti magavad lapsi näevad unes.Iga päkapikk ju teab kus on palju lapsi nele maiustusi veab sussidesse krapsti!!!
Õues tantsib
lumemees,
päkapikk käib
laternaga-
jõulurõõmu
südamesse, soovin
mina sulle aga.
Õhtul sajab vaikset lund,
varsti tuleb unetund.
Siis ma lähen magama,
unenägu nägema.
Ilus unenägu see:
valge, roosa, kollane.
Ja kui üles ärkan ma,
vaatan välja: must on maa.
Väga kurvaks muutub meel,
sest jõulumees on juba teel.
Astub saanist maha ta,
näeb ka tema - must on maa.
Edasi käib teekond jalgsi,
kohale ta jõuab varsti,
sest et kinke jagada
tahab meile ikka ta.
Käes on detsembri kuu
tuppagi toodud jõulupuu
Päkapikud kinke toovad
ja heaks sul tuju loovad
Dedsembri kuu on rahu lootus
ja sul südames on jõuluootus
Jõülud on 1 kord aastas
ja lumigi enda alla matnud lehe saasta
Jõulude ajal on tuba soe
ja isa jõulusõnumit loeb
Ja varsti käibki uksel kop-kop
ei jõuluvanale öelda siis stop
Kes seal hiljukesi astub
kes käib teed veel pikka
see on jõulumees kes tuleb
kaasas kingid ikka
"Jõulurõõm!"
Jõuluööl käib kibe töö
päkapiku poistel
ja kõigil teistel
kes lastest lugu peavad
ja neile kinke veavad.
Rõõm on suur
sest toas on jõulupuu
ehted kaunilt sädelevad
küünlaleegid värelevad
unustada nüüd ei või
jõulusalme põnevaid.
On põnevus nüüd nõnda suur
et sõnad takerduvad suus
mis ta mulle nüüd küll annab
seisan nagu soolasammas
veidi mõtlen ja siis ütlen.
Jõuluvana,jõuluvana
ära mine üldse ära
meile elama sa jää
koos meil oleks väga hää
kingikotist iga päev
kinke tuleks võluväel.
Jõuluõhtul väike päkapikupoju
seisab akna all ja ootab isa koju.
Päkapikuema võimatult ta tüütab,
millal isa tuleb, kuusel küünlad süütab.
Päkapikuisa pikal talveteel,
sõidab, sõidab jõuluvana reel.
Südaööl saab päkapikuisa koju,
aga juba magab päkapikupoju.
Isa oodata ei jõudnudki ta ära,
uinus enne ta, kui süttis küünlasära.
Päkapikuisa käib ju jõuluööl jõuluvanaga koos jõulutööl.
Hommikul, kui päkapikupoju ärkab,
otsemaid ta kahte tähtsat asja märkab.
Päkapikuisa magab kindlalt kodus,
jõulukuuse all on kingipakid rodus.
JÕULUTAAT EI TÕUSE VARA
TA ON HÄSTI HÄSTI VANA
TULEB KÜLLA MEILE TA
KUI ON JÕULUD-
LUMI MAAS.
AKANA TAGA IMELIKUD
MEHIKESED KÄIVAD MUL
NEED ON VÄIKSED PÄKAPIKUD
SUSSI SEES KÄIB
TRILL JA TRALL!
Suss on aknalaua peal,
päkapikk käib külas seal.
Pistab kommi sussi sisse,
ruttu ära lippab ise.
Tahaks kordki teda näha,
pai ja kalli talle teha.
Päkapikk on hästi hea,
mind ta ikka meeles peab.
Südames on jõulutunne,
rahu saabunud on hinge.
Aasta varsti möödub pea,
mälestus jääb sellest hea.
Ümber laua pere koos,
tants ja trall käib ühes hoos.
Nõnda seda aastat uut
Tervitame üheskoos.