Jõulutaevas jõulutähed
valgustamas maad.
Jõulusõnum Jõululapsest
kõlab üle maa.
Jõulukirik, jõulukellad,
jõuluküünla lõõm -
sellest kõigest südamesse
tuleb jõulurõõm...

Oi kuis armastan ma jõule,
külmataat ajab tuppa õuest,
küünlad püsti, tuli otsa,
põrsas orki, ehted kuuseotsa

Laual ootab väike pits,
sõbrad head ning pitsu Spitz
Kiunub õnnest väike loom,
head-paremat veel mahutab ta koon

Kõlab kell ja jõulumees,
ilmub uksel nagu naabrimees
Istub veidi salme kuulab
pärast klõmm ja väljas priima

Sätendab talv oma külmas ilus,
valged kristallid õrnalt õhus lendlevad.
Tasahilju hakkab kostma tume mürin,
metsa tagant ilmub kuuvalgel lagedale,
terve ründajate brigaad.

Lumi sajab maha ega märkagi,
kuidas kuulid helveste vahel rajavad teed.
Kõlab taaskord kurdistav kahurituli,
metsaveerul üks tankidest lõhkeb poolel teel.

Lumi sajab maha ega märkagi,
tema ümber toimuvat.
Võitlevad põlvini lumes poisid punases ja
lapsed, kellel haakrist uhkeldab sineli peal.

Sätendab talv oma külmas ilus,
punased kristallid õrnalt õhus lendlevad,
millal peatub viimaks see katkematu häving,
millal lõppeb küll see vennatapusõda kord.

jälle on möödunud aasta,
kodus on pere kõik koos.
säravad rõõmsalt me silmad,
all kuuse jõulumees.

refrään: kõlab täna kuuse all,
meile tuttav jõululaul.
on tore ju olla
perega kuuse all.

sädeleb ehetes kuuske,
väreleb küünalde keel.
ilmunud pühade ime,
heldinud on me meel.
noote pole kuhugi kirja panna.

Täna istun laua taga,
olen praegu hästi vaga.
Päkapikk Sa vaata mind,
siis kui minagi näen Sind.
Pane kirja mida näed,
ja kui jälle koju läed
räägi taadile siis ka,
et on üks raamatupidaja,
kes veel täna üsna tasa
istus oma laua taga.
Aga homme ilmselt taas,
nõuan ma, et kõlab baas:
Kus on kaubad, varad, raha!
Deebet-kreedit võrduda ei taha!

Kuuselaps see tahtis minna
käharpeade seltsis ka
jõulupuuks me suurde linna.
"Tulen varsti!" hõikas ta.

Seda kuuldes kuusevana
vangutas vaid valget pead:
"Võõrsil tunned kerjajana
palju muret, vähe head.

Mets on õppinud nii mõnda.
Metsa seadus kõlab nõnda:
kes kord siit on läinud, need
tagasi ei leia teed.
Tagasi ei leia teed..."

kõlab kume uksekell
uksel purjus naabrisell.
Ütleb, et teeb jõulusokku,
endal katus jooksis kokku...

Lähen üles Riiamäest,
hoian sõbral kinni käest,
pirueti jääpeal teen-
käin maoli kui pelmeen.

Ai sa raisk
ai sa raisk,
kõlab kaugele,
küll on kole talveilm-
vastik, jälk ja külm...

(viisil "Tiliseb-tiliseb...")

Üks jõulumälestus

Nii tuttav on see tareõhk,
nii armsalt isemoodi.
Maas kahiseb ja lõhnab põhk,
kui mitte ükski voodi.
Ju laual seisab väike kuusk,
ju vorstid särisevad ahjus.
Ei linnatuledest, ei muust,
saa olla praegu kahju.
Kui ümber rõõmsat naeru kõlab.
Kui aurab värskelt pestud põrand.
Ja pähklikoored külje all
on põhus lesijal.

Debora Vaarandi

Algab lõunaks supikeet,
laual kartul, kaal ja peet.
Ema! hüüab väike Reet,
ise närib porknajuppi,
teeme täna rõõmsat suppi!
Sellist suppi leidnud pole
kuskilt kokaraamatust.
Kas see viimaks ehk ei ole
mingi arusaamatus?
ema imestunult sõnab.
Aga Reeda vastus kõlab:
Siis, kui punaporgand ulbib
justkui ümmargune nupp
katlas, kausis, supikulbis -
eks siis ongi rõõmus supp.

Mis asi on kool?


Selline koht on kool,
kus ei puudu laud ega tool.
Toots peab seal nüüd vagusi istuma,
ei tohi ta lollusi tegema viskuda.
Tunnis peab vait olema kui sukk,
aga seal ei tohi istuda kui nukk.
Tunnis peab vastama kui õps küsib,
isegi siis, kui õpilane köhib.
Kui koolikell vahetundi heliseb,
tuleb Toots pingi alt välja
nii mis koliseb.
Ta läheb oma müristajat tooma,
ja uut püssirohtu looma.
Varsti kõlab pauk,
nii kõva, et saunaaknas on auk.
Nüüd jälle heliseb kell,
see heli pole Tootsi kõrvale hell.
Selline elu on koolis,
Toots istub jälle oma toolis.



KOOLI LÕPP
( “Mis on kool” järg )

Nüüd lõppes ära kool,
Tühi on Tootsi tool.
Tühjad on ka teiste laste toolid,
Tühjad on kõik Eestimaa koolid.


Nüüd sõidab Toots ära Venemaale,
Külastama uhkeid saale.
Pärast punanahkadele külla tõttab,
Külakostiks mammutiliha kaasa võtab.


Siis läeb külla Teelele,
Et paremat kastet saada keelele.
Pärast köster soovib neile head elu,
Pulmakingiks kingib neile lelu.


Hästi elavad nad nüüf koos,
Ei saa otsa nende pulmamoos.
Nüüd ma lõpetama pean,
sest restorani ma nüüd läen.
06.06.2002

Muusikale
21.04.05
Muusika – kas on midagi kaunimat?
Muusika – see on elu, kirg, püüd.
Kui ka viimse kõnemehe hääl raugeb,
jääb ikka kostma kutsuv pillihüüd.

Kui kõlab üksainus toon,
kõlab jõuliselt, või siis helgelt,
siis kokku tõmbub veresoon
ja kõrv kuulatab pingsalt.

Kuulatab, kas on see tuttav viis,
iga noot mälestusi täis,
või on see veel võõras, tundmatu ja uus,
üllatusi, ootamatusi täis.

Sureb poeet, jäävad alles luuleread,
sureb helilooja, jääb kõlama muusika, jäävad alles noodiread.

kui maolin väike veel
ega kõndind kooliteel,
minu pead sapaitasid
riided selgaaitasid,
Emakane armas ja hea.
Täna kõlab meie laul ,
oma kalli ema auks
poleks ma nii väike
kingiks sulle päikse
EMAKENE HELL JA HEA !

sa oled kallis ema,
just nagu minu ema,
sulle kingin lilli,
mis kõlab nagu luule,
see ongi ema luule.



Head emadepäeva!

MU EESTIMAA

Mu jalge all kivine maapind
Mu juukseid paitab meretuul
Ning südames kõlab üks laul
See näitab mulle teed kui minna tahan
See tõukab mind edasi kui kardan tulevikku
See on see miski mida näed mu silmis
Koos selle lauluga
Seisan ma kivisel rannal
Ja annan oma südame sulle
Mu Eestimaa